Follow by Email

Blogi otsing

17 апр. 2016 г.

Soojussäästu võimalustest kortermajades


**

Autor: Alari Sarv Soojuse kokkuhoiu vajaduses korteriomanikud tavaliselt ei kahtle.

 Mida kallimaks energia muutub, seda rohkem soovitakse seda säästa. Kuidas seda teha? Seda iseloomustab küllaltki hästi alljärgnev diagramm 180 korteriga 9 korruselise paneelmaja energiaauditist. Elamu otsaseinad ja katus olid juba eelnevalt lisasoojustatud ning enamus vanu aknaid välja vahetatud õhutihedate plastakendega. Korteriühistu üldkoosolek otsustas 1. säästupaketis soojustada külgseinad. Säästupakett 2 sisaldab välisseinte soojustamist ja ühetoru küttesüsteemi uuendamist. Säästupakett 3 sisaldab välisseinte soojustamist, ühetoru küttesüsteemi uuendamist ja soojustagastusega ventilatsiooni rajamist. Säästupakettide tasuvuse hindamiseks on välisseinte lisasoojustamise maksumus koos rõdude korrastamisega ca 400000 €, küttesüsteemi uuendamise maksumus ca 150000 € ning soojustagastusega ventilatsiooni rajamine ca 200000 € . Soojavee süsteemi kommunaalkulud. Elamu kommunaalkulude diagrammilt on näha et kulutused soojaveele on suuremad kui kulutused küttele pärast 2. säästupaketti. Kas on võimalik kulutusi soojale veele oluliselt vähendada ? Seda saab teha: soojavee tarbimise vähendamisega , soojavee valmistamiseks heitvee ja ventilatsiooniõhu jääksoojuse kasutamisega soojaveesüsteemi ringluskadude vähendamisega. Tarbimise vähendamisele aitavad kaasa korteritesse paigaldatud soojaveearvestid ja vannitubade ümberehitus, kus vann on asendatud duššinurgaga. Kommunaalkulusid soojavee valmistamiseks saab vähendada ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi abil. Arvestades, et süsteemist saadud soojust kasutatakse kütteperioodil elamu kütteks ja ventilatsiooniks ning kütteperioodi vaheajal soojaveevarustuseks, vähenevad kommunaalkulud soojaveesüsteemis ca 10%. Samas suurusjärgus saab vähendada kulutusi, kasutades elamust kanalisatsiooni juhitud heitvee soojust tarbevee eelsoojenduseks toru-torus soojusvahetite abil. Kasutades soojusvahetit koos soojuspumbaga, vähenevad kulutused ca 20%. Soojaveesüsteemis kulutatakse energiat vee soojendamisele ja soojaveesüsteemi ringluskadudele. Elamul on eraldi soojusarvestid soojaveesüsteemis ja küttesüsteemis tarbitud energiakulu mõõtmiseks. Soojaveesüsteemi antavast soojusest kulutati 63% soojavee valmistamiseks ja 37% ringluskadudeks. Elamu aastane soojaveesüsteemi energiatarve oli 575 MWh, s.h ringluskadu 220 MWh. Põhiline osa ringluskadudest kulutatakse vannitubade kütteks seal paiknevate küttesiugude ehk käterätikuivatite abil. Võttes ühe küttesiu keskmiseks võimsuseks 120 W, tarbivad 180 korteri küttesiud aastas ca 190 MWh. Kas vannitubade aastaringne pidev kütmine on otstarbekas? Võib olla on õigem enne vannitoa kasutamist selle õhutemperatuuri soovi korral ajutiselt tõsta elektriküttekeha (puhuri) abil. Kuna läbi vannitoa käib suurem osa korteri ventilatsiooniõhust, tundub suure õhukoguse soojendamine (ka suvel) enne korstnasse juhtimist raha raiskamisena. Olgu veel lisatud, et pesu kuivatamise seisukohalt on oluline vannitoa korralik ventileerimine, mitte seal mõne kraadi võrra kõrgem õhutemperatuur. Elamu küttekulud sisaldavad nii kütteks kui ventilatsiooniks ehk õhuvahetuseks vajatavat energia maksumust ja neid käsitletakse koos. Elamu küttekulud on seda suuremad, mida suurem on õhuvahetus ja vastupidi. Kui küttesüsteem ei taga ruumis soovitud temperatuuri, püütakse takistada külma õhu juurdevoolu ruumi ning toimub korteriomanikule pealesunnitud ruumi alaventileerimine. Soojuse kokkuhoiuks tehtav elamu seinte lisasoojustamine ehk ,,kasuka selgapanemine“ või katuse lisasoojustamine („sooja mütsi pähepanek“) on kõigile arusaadav. Kas seda teha kohe või lükata tulevikku? Kui kallist ,,kasukat“ osta on omaette küsimus. Samas ei saa ära unustada, et koos ,,kasuka“ muretsemisega on vajalik uuendada elamus vana ühetoru küttesüsteem (säästupakett 2). Vastasel juhul osutub küllaltki suur osa korteritest üleköetuks ning osa võimalikust soojussäästust lastakse akende kaudu välja. Sel juhul saame rääkida sundventilatsioonist, mille määr ületab mitmekordselt vajaduse. Küttesüsteemi halvast tööst tingitud sundventilatsioon mõjutab oluliselt elamu küttekulutusi, kui ruumide soojussäästlik ventileerimine ei ole võimalik. Olemasoleva ühetoru küttesüsteemi põhiliseks puuduseks on radiaatorite võimsuse reguleerimise puudumine. Algselt reguleerimiseks paigaldatud kolmikkraanid ei ole sageli töökorras. Samuti ei ole võimalik paigaldada individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi, mille abil tagada elamu soojussäästlik küte ja ventilatsioon. Ventilatsiooni osas on energiaauditis arvestatud korterite optimaalse ventileerimisega. See tähendab, et normatiivset õhuhulka kasutatakse siis, kui korter on standardkasutuses. Kui inimesi ega loomi kodus ei ole, siis piisab nn valveventilatsioonist. Selle puhul lastakse ruumi ca 5 korda vähem külma õhku. Õhuvahetuse vähendamisega vähenevad ka küttekulud. Kokkuhoidu võimaldab uus kahetoru küttesüsteem koos individuaalse küttekulu arvestusega (IKAS). IKAS on vajalik huvi tekitamiseks ruumide optimaalseks ventileerimiseks. Vähendamaks küttearveid, katkestatakse enne korterist lahkumist külma õhu juurdevool tubadesse (suletakse värskeõhu klapid). Praktika on näidanud, et IKAS kasutamine vähendab lisasoojustatud elamu küttekulu 15-25%. Sellist suurt küttekulu vähenemist ei saa ainult põhjendada ruumide õhutemperatuuri madalamaks reguleerimisega ning sellest tingitud ,,naabriküttega“ või läbi akende toimiva ,,päikseküttega“. Põhiline soojussääst tekib külma õhu juurdevoolu piiramisest ruumidesse, mis ei ole standartkasutuses. Lisasoojustatud elamu küttebilansis oleks auditeeritava elamu aastane energiakulutus normatiivsel õhuvahetusel 410 MWh , mis moodustab 48% elamu küttetarbest (vt lisatud diagrammi). Seda osa saab optimaalse ventileerimisega oluliselt vähendada. Ruumide optimaalseks ventileerimiseks peavad korteriomanikul peale huvi olema ka võimalused seda teha. Kortermajad, kus ei paigaldata tsentraalset ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi, ei ole otstarbekas monteerida ventilatsioonikorstnatele ühiseid väljatõmbe ventilaatoreid. Tuleks paigaldada iga korteri WC/vannitoa ventilatsioonikanali ette mitmekiiruseline ventilaator ja kööki köögikubu. Nende paigaldus toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel. Kortermajades, kus paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni soojustagastuse süsteem, tekitatakse ventilatsioonikanalites süsteemi poolt hõrendus ja korteritesse täiendavaid ventilaatoreid paigaldada ei ole vaja. Väljatõmmatava õhu kogus sõltub kompensatsiooniõhu olemasolust korterites, mida saab piirata fresh-torude sulgemisega. Õigem on piirata korteri õhuvahetust väljatõmbe kanali ette paigaldatava reguleeritava plafooni või klapiga, millel on avad valveventilatsiooni jaoks. Reguleeritava plafooni või klapi paigaldamine toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel. Eelpoolmainitud soovitused kortermajade ventilatsiooni korralduses on risti vastupidised seni propageeritavatele, mille eesmärgiks on tagada korterites 24/7 stabiilne õhuvahetus. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel seati üheks tingimuseks rajada süsteem, mis ei võimaldaks korteriomanikel süsteemi õhukoguste muutmist. See tähendaks aga põhjendamatuid energiakulutusi. Elamute õhuvahetuseks peab kasutama optimaalset ventilatsiooni, sest tühjade korterite (tubade) ventileerimine täismahus on raha tuulde viskamine. Alari Sarv sarved@hot.ee

Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-EestiEhitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,

Комментариев нет:

Отправить комментарий