Follow by Email

Blogi otsing

30 апр. 2016 г.

Termopiltide tegemine


**

Autor: Mait Lillemäe Soe ja hubane kodu, mille ülalpidamine on soodne. Kellele see ei meeldiks? Meie kliimas on soodne ülal pidada vaid korralikult soojustatud kodu. Kui arvestada järjest kallinevaid energia hindu, muutub korralik soojustamine järjest olulisemaks. Kuidas soojustuse kvaliteeti hinnata? Palja silmaga on soojustuse kvaliteeti keeruline hinnata. Samuti ei ütle käega pindade katsumine suuremat midagi. Siin tuleb appi termokaamera, millega on võimalik soojemad ja külmemad kohad välja selgitada termopiltide tegemise teel. Termopilt näitab ära pindade temperatuurid ja esitab need graafiliselt, et oleks võimalik lihtsalt olukorda analüüsida ja võimalikud soojakaod avastada. termopilt termopilt Millised on põhilised probleemid? – puudulik soojustus ja külmasillad – kas on soojustus kehvasti paigaldatud või sootuks tegemata jäänud. Viimast esineb pigem vanemate majade puhul. Termopilt näitab ära nii puuduliku soojutuse asukohad kui ka tervikliku puudumise. – puudulik tuuletõke – puudulik tuuletõke on väga levinud probleem. Seda eriti buumiaegsete uusarenduste juures. Õhu liikumine soojustuse sees jahutab selle maha. Termokaameraga on võimalik sellised lekked avastada. – hallitus ja seened – teades pinna temperatuuri, õhu temperatuuri ja niiskust on võimalik potentsiaalsed hallituse kolded avastada. Probleem esineb kõige sagedamini akende ja uste liitumiskohtades teiste konstruktsioonidega. Samuti välisseinte nurkades. – vee ja niiskuskahjustused – märg soojustus juhib soojust alati paremini kui kuiv. Seega on võimalik termokaameraga avastada veekahjustusi. Näiteks katus sajab läbi või veeplekid on ebapiisavalt tihendatud. – ülekuumenenud elektrisüsteemid – termokaameraga on võimalik avastada ülekuumenenud elektrisüsteeme. – küttesüsteemi vead – on tuvastatav, kui näiteks üks radiaator on teisest külmem. Samuti näitab termopilt ära erinevad temperatuurid ühe radiaatori lõikes. Näiteks on osa radiaatorist külmem rooste jms sette ladestumise tõttu. Probleemide likvideerimine on oluliselt lihtsam Alati ei pruugi olla kõige otstarbekam kogu maja korraga soojustama hakata. Piisab, kui vaid probleemsed kohad korda tehakse. Kui probleemid on termopiltide abil tuvastatud, on võimalik iga probleemi individuaalselt likvideerida olenevalt selle olulisusest. Selge, et küttearvet mõjutab pööningu soojustamine oluliselt rohkem kui akna servade tihendamine. Samuti ei pruugi seinte soojustamine soovitud efekti anda. Kellele termopildistamine vajalik on? Termokaamera abil soojustuse kontrollimist on vaja väga paljudel, eriti: – maja ja korteriomanikud ning korteriühistud – kuna küttekulud on aasta aastalt aina kerkinud, on soojutuse kontrollimise käigus võiamlik soojakaod avastada. – ehituse omanikujärelevalve teostajad – teoreetiliselt on võimalik ka soojustustöid vahetult töömehe kõrval kontrollida, kuid reaalselt ei suuda keegi garanteerida, et töö saab nõuetekohaselt tehtud. Palju lihtsam ja odavam on kogu valminud töö korraga termokaameraga üle vaadata. – ehitustööde tellijad – sellele sihtgrupile on soojuspildid eriti olulised, et saavutada hingerahu ja hea uni. Usalda, aga kontrolli. – kinnisvara ostu plaanivad inimesed – kinnisvara soetamine on väga riskantne tegevus. Alati on mõttekas enne põhjalikult kontrollida, mida ostetav maja/korter endast kujutab. Palju asju on silmaga näha, kuid näiteks soojustuse olukorda saab kontrollida vaid seina lammutades või siis termokaamera abil. Viimane variant on kindlasti kordi soodsam kontrollimise viis. – ehitajad ja arendajad – vaatamata sellele, et sihtgrupp on huvitatud eelkõige kasumi teenimisest, on ideaalis ka nende huvi, et tulevane elanik ei peaks pead murdma, miks jalad külmetavad ja tuul toas undab. Mida on vaja, et termopildistamist tellida? Toa ja õue temperatuuride vahe peab olema vähemalt 15, hea kui 20 kraadi. Ehk kui õues on 0 kraadi, peaks toas olema vähemalt 20 kraadi sooja. Millest raport koosneb ja milles seisneb erinevus teiste pakkujatega? Keskmine termopiltide pakkuja tuleb kohale, pildistab ja saadab raporti meilile. Raport koosneb termopiltidest, kust on võimalik näha mingite punktide temperatuure. Selline raport ei aita olukorda piisavalt analüüsida ja ei sobi edasise remondivajaduse välja selgitamiseks. Mina lisan igale pildile kirjelduse probleemi olemusest ja võimalikust lahendusest. Samuti soovitused parandamise kohta. Nii on võimalik otsustada, mida paranda ja mida mitte. Kui kaua aega läheb ja kui kiiresti tulemused saab? Termopiltide tegemise kiirus sõltub objekti keerukusest ja probleemide mahust. Tavaliselt läheb aega 0,5 – 2 tundi objektil ja 1 – 2 tundi arvutis töötlemisele. Raporti saab mõõtmise päeval või sellele järgneval päeval. Kui palju termopiltide tegemine maksab? Eramu või korteri kohta termopildistamine koos raportiga Tallinna piires 100,-. Mujal Eestis kokkuleppel. Tellimiseks või pakkumise küsimiseks saada e-mail mait@profeld.ee või helista 53427733

17 апр. 2016 г.

Soojussäästu võimalustest kortermajades


**

Autor: Alari Sarv Soojuse kokkuhoiu vajaduses korteriomanikud tavaliselt ei kahtle.

 Mida kallimaks energia muutub, seda rohkem soovitakse seda säästa. Kuidas seda teha? Seda iseloomustab küllaltki hästi alljärgnev diagramm 180 korteriga 9 korruselise paneelmaja energiaauditist. Elamu otsaseinad ja katus olid juba eelnevalt lisasoojustatud ning enamus vanu aknaid välja vahetatud õhutihedate plastakendega. Korteriühistu üldkoosolek otsustas 1. säästupaketis soojustada külgseinad. Säästupakett 2 sisaldab välisseinte soojustamist ja ühetoru küttesüsteemi uuendamist. Säästupakett 3 sisaldab välisseinte soojustamist, ühetoru küttesüsteemi uuendamist ja soojustagastusega ventilatsiooni rajamist. Säästupakettide tasuvuse hindamiseks on välisseinte lisasoojustamise maksumus koos rõdude korrastamisega ca 400000 €, küttesüsteemi uuendamise maksumus ca 150000 € ning soojustagastusega ventilatsiooni rajamine ca 200000 € . Soojavee süsteemi kommunaalkulud. Elamu kommunaalkulude diagrammilt on näha et kulutused soojaveele on suuremad kui kulutused küttele pärast 2. säästupaketti. Kas on võimalik kulutusi soojale veele oluliselt vähendada ? Seda saab teha: soojavee tarbimise vähendamisega , soojavee valmistamiseks heitvee ja ventilatsiooniõhu jääksoojuse kasutamisega soojaveesüsteemi ringluskadude vähendamisega. Tarbimise vähendamisele aitavad kaasa korteritesse paigaldatud soojaveearvestid ja vannitubade ümberehitus, kus vann on asendatud duššinurgaga. Kommunaalkulusid soojavee valmistamiseks saab vähendada ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi abil. Arvestades, et süsteemist saadud soojust kasutatakse kütteperioodil elamu kütteks ja ventilatsiooniks ning kütteperioodi vaheajal soojaveevarustuseks, vähenevad kommunaalkulud soojaveesüsteemis ca 10%. Samas suurusjärgus saab vähendada kulutusi, kasutades elamust kanalisatsiooni juhitud heitvee soojust tarbevee eelsoojenduseks toru-torus soojusvahetite abil. Kasutades soojusvahetit koos soojuspumbaga, vähenevad kulutused ca 20%. Soojaveesüsteemis kulutatakse energiat vee soojendamisele ja soojaveesüsteemi ringluskadudele. Elamul on eraldi soojusarvestid soojaveesüsteemis ja küttesüsteemis tarbitud energiakulu mõõtmiseks. Soojaveesüsteemi antavast soojusest kulutati 63% soojavee valmistamiseks ja 37% ringluskadudeks. Elamu aastane soojaveesüsteemi energiatarve oli 575 MWh, s.h ringluskadu 220 MWh. Põhiline osa ringluskadudest kulutatakse vannitubade kütteks seal paiknevate küttesiugude ehk käterätikuivatite abil. Võttes ühe küttesiu keskmiseks võimsuseks 120 W, tarbivad 180 korteri küttesiud aastas ca 190 MWh. Kas vannitubade aastaringne pidev kütmine on otstarbekas? Võib olla on õigem enne vannitoa kasutamist selle õhutemperatuuri soovi korral ajutiselt tõsta elektriküttekeha (puhuri) abil. Kuna läbi vannitoa käib suurem osa korteri ventilatsiooniõhust, tundub suure õhukoguse soojendamine (ka suvel) enne korstnasse juhtimist raha raiskamisena. Olgu veel lisatud, et pesu kuivatamise seisukohalt on oluline vannitoa korralik ventileerimine, mitte seal mõne kraadi võrra kõrgem õhutemperatuur. Elamu küttekulud sisaldavad nii kütteks kui ventilatsiooniks ehk õhuvahetuseks vajatavat energia maksumust ja neid käsitletakse koos. Elamu küttekulud on seda suuremad, mida suurem on õhuvahetus ja vastupidi. Kui küttesüsteem ei taga ruumis soovitud temperatuuri, püütakse takistada külma õhu juurdevoolu ruumi ning toimub korteriomanikule pealesunnitud ruumi alaventileerimine. Soojuse kokkuhoiuks tehtav elamu seinte lisasoojustamine ehk ,,kasuka selgapanemine“ või katuse lisasoojustamine („sooja mütsi pähepanek“) on kõigile arusaadav. Kas seda teha kohe või lükata tulevikku? Kui kallist ,,kasukat“ osta on omaette küsimus. Samas ei saa ära unustada, et koos ,,kasuka“ muretsemisega on vajalik uuendada elamus vana ühetoru küttesüsteem (säästupakett 2). Vastasel juhul osutub küllaltki suur osa korteritest üleköetuks ning osa võimalikust soojussäästust lastakse akende kaudu välja. Sel juhul saame rääkida sundventilatsioonist, mille määr ületab mitmekordselt vajaduse. Küttesüsteemi halvast tööst tingitud sundventilatsioon mõjutab oluliselt elamu küttekulutusi, kui ruumide soojussäästlik ventileerimine ei ole võimalik. Olemasoleva ühetoru küttesüsteemi põhiliseks puuduseks on radiaatorite võimsuse reguleerimise puudumine. Algselt reguleerimiseks paigaldatud kolmikkraanid ei ole sageli töökorras. Samuti ei ole võimalik paigaldada individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi, mille abil tagada elamu soojussäästlik küte ja ventilatsioon. Ventilatsiooni osas on energiaauditis arvestatud korterite optimaalse ventileerimisega. See tähendab, et normatiivset õhuhulka kasutatakse siis, kui korter on standardkasutuses. Kui inimesi ega loomi kodus ei ole, siis piisab nn valveventilatsioonist. Selle puhul lastakse ruumi ca 5 korda vähem külma õhku. Õhuvahetuse vähendamisega vähenevad ka küttekulud. Kokkuhoidu võimaldab uus kahetoru küttesüsteem koos individuaalse küttekulu arvestusega (IKAS). IKAS on vajalik huvi tekitamiseks ruumide optimaalseks ventileerimiseks. Vähendamaks küttearveid, katkestatakse enne korterist lahkumist külma õhu juurdevool tubadesse (suletakse värskeõhu klapid). Praktika on näidanud, et IKAS kasutamine vähendab lisasoojustatud elamu küttekulu 15-25%. Sellist suurt küttekulu vähenemist ei saa ainult põhjendada ruumide õhutemperatuuri madalamaks reguleerimisega ning sellest tingitud ,,naabriküttega“ või läbi akende toimiva ,,päikseküttega“. Põhiline soojussääst tekib külma õhu juurdevoolu piiramisest ruumidesse, mis ei ole standartkasutuses. Lisasoojustatud elamu küttebilansis oleks auditeeritava elamu aastane energiakulutus normatiivsel õhuvahetusel 410 MWh , mis moodustab 48% elamu küttetarbest (vt lisatud diagrammi). Seda osa saab optimaalse ventileerimisega oluliselt vähendada. Ruumide optimaalseks ventileerimiseks peavad korteriomanikul peale huvi olema ka võimalused seda teha. Kortermajad, kus ei paigaldata tsentraalset ventilatsiooni soojustagastuse süsteemi, ei ole otstarbekas monteerida ventilatsioonikorstnatele ühiseid väljatõmbe ventilaatoreid. Tuleks paigaldada iga korteri WC/vannitoa ventilatsioonikanali ette mitmekiiruseline ventilaator ja kööki köögikubu. Nende paigaldus toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel. Kortermajades, kus paigaldatakse tsentraalne ventilatsiooni soojustagastuse süsteem, tekitatakse ventilatsioonikanalites süsteemi poolt hõrendus ja korteritesse täiendavaid ventilaatoreid paigaldada ei ole vaja. Väljatõmmatava õhu kogus sõltub kompensatsiooniõhu olemasolust korterites, mida saab piirata fresh-torude sulgemisega. Õigem on piirata korteri õhuvahetust väljatõmbe kanali ette paigaldatava reguleeritava plafooni või klapiga, millel on avad valveventilatsiooni jaoks. Reguleeritava plafooni või klapi paigaldamine toimub korteriomanike soovil ja finantseerimisel. Eelpoolmainitud soovitused kortermajade ventilatsiooni korralduses on risti vastupidised seni propageeritavatele, mille eesmärgiks on tagada korterites 24/7 stabiilne õhuvahetus. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel seati üheks tingimuseks rajada süsteem, mis ei võimaldaks korteriomanikel süsteemi õhukoguste muutmist. See tähendaks aga põhjendamatuid energiakulutusi. Elamute õhuvahetuseks peab kasutama optimaalset ventilatsiooni, sest tühjade korterite (tubade) ventileerimine täismahus on raha tuulde viskamine. Alari Sarv sarved@hot.ee

Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-EestiEhitusekspert-Eesti,Ehitusekspert-Eesti,