Blogi otsing

15 апр. 2012 г.

Foorum1

**Ehitusekspertiis **



Ehitus / Vesi, kanalisatsioon

Nõuandefoorum

Vesi, kanalisatsioon,drenaaz,ehitusekspertiis,järelevalve

Teie küsimustele vastab  Leonard-Urmas Sepp

Nõuanded teemadel: Vastab küsimustele vee, kanalisatsiooni,drenaazi,ehitusekspertiisi ja teiste ehitusega seotud küsimuste kohta (VeKaDeS)
* Urmas Sepp **
Teie küsimustele vastab ESTEN OÜ projektijuht Leonard-Urmas Sepp.

Foorum avatud alates 17.06.2002 8:41:00
Selles foorumis on (24) küsimust

<><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><>Gunnar Mäe, 17.06.2002 15:10:00 Tere. Kuidas lahti saada kortermaja veesurve probleemidest, nimelt on surve veekraanides aeg ajalt liialt tugev, kuidas seda reguleerida saaks?

Leonard-Urmas Sepp, 18.06.2002 8:22:00
Iga kord, kui vee voolukiirus torusüsteemis muutub, moodustub survelaine. See võib tekitada suuri surve erinevusi ja võib põhjustada hüdraulilist lööki, mis võib ületada lubatud koormuse torudes.




Pumpsüsteemides võivad muutused vee voolusageduses tekkida näiteks äkilisest energia katkestusest, äkilistest blokeeringutest, järsust ventiilide sulgemisest jne. Kui see juhtub ühes pika torustiku otsas, põrkuvad survelained tagasi teisest otsast ja võivad tekitada kahju algpunkti tagasiminekul siis, kui selle ots on suletud ja suurenenud rõhul puudub väljapääs. Hüdrauliline löök võib mõjutada eri osade installatsiooni. Vähendamaks hüdraulilise löögi mõju on vaja paigaldada lööki summutavad osad, eriti kui muutuvad ekspluatatsiooni tingimused.




Sellekohast tehnilist on saadaval piisavalt. Igakülgset abi, antakse ka arvutusmeetodite kohta, kuid need on keerulised ja aeganõudvad. Kuid siiski on koostatud arvutiprogrammid, mis on võimelised lahendama ka kõige keerulisemaid probleeme. Nende programmide koostamisel on arvesse võetud informatsiooni pumba iseärasuse, survepea, pöördemomendi, ventiili sulgemise, õhkventiilide ja muude andmete kohta.




Kiire survetorustiku täitmine ja suletud õhu kõikumised võivad samuti põhjustada survetõusu. Seepärast peavad torustikud olema projekteeritud nii, et need võimaldaksid õhu väljapääsu vajalikes kohtades ning täitmise kiirus peab olema aeglane. Survelaine kiirus sõltub toru materjalist, toruseina paksusest ja vedelikust, mida toru juhib.




Tedmiseks: pump valitakse alati suurima vooluhulga (veetarbe) järgi. Samuti torustik, armatuur ja mahutid. Seejuures on vaja silmas pidada edasist tarbimise kasvu. Seepärast peab olema ette nähtud pumba reguleerimise võimalus juhuks kui vedeliku tarbimine on väiksem. Pumba keskmine jõudlus on väiksem suurimast vajalikust vooluhulgast ja see omakorda pumba suurimast jõudlusest . Pumba jõudluse reguleerimiseks kasutatakse näiteks torustiku parameetrite (takistuse) muutmine ventiilide siibrite või kraanidega pöörlemissageduse reguleerimine, näiteks sagedusmuunduriga jms. Hoopis olulisemaks probleemiks on hüdraulilised löögid, mis kaasnevad pumpade käivitamise ja seiskamisega. Ökonoomseimaks viisiks on pöörlemissageduse reguleerimine, sest sel juhul pole vaja kulutada energiat vastusurve ületamiseks. Ventiile sulgedes või mõnel muul viisil torustiku parameetreid muutes vooluhulk küll väheneb, kuid energiakulu suureneb, sest energiat tuleb
kulutada ventiili poolt loodava vastusurve ületamiseks. Pumba vajaliku võimsuse valemist nähtub, et võimsustarve on võrdeline jõudluse Q ja surukõrguse H korrutisega. Seejuures võimsustarve ja sääst sõltuvad vooluhulgast. Võimsustarve sõltub pumba jõudlusest. Sagedusjuhtimisega saavutatav sääst on seda suurem, mida väiksem on vooluhulk (vedeliku tarbimine) ehk teiste sõnadega, mida sügavam on reguleerimine. Võimsuse säästu korrutis kasutusajaga annab energiasäästu. Olulisele energiasäästule lisaks vähendab sagedusreguleerimise kasutuselevõtt investeerimiskulutusi nii ehituslikus kui elektrivarustuse osas. Jõudluse reguleerimise üheks viisiks on mitme (sageli eri suurusega) pumba
kasutamine. Neid üksteise järel sisse või välja lülitades saadakse astmeline jõudluse reguleerimine. Kui aga varustada suur pump sagedusajamiga, saab palju parema tulemuse palju väiksemate kulutustega. Vähem läheb vaja pumpasid ja mootoreid ning samuti torustikku ja klappe või ventiile.




Veevarustussüsteemis silutakse töösurve ebaühtlus tavaliselt hüdrofooride või veetornidega. Sagedusjuhtimist kasutades võib niisugustest mahutitest loobuda või vähendada nende mõõtmeid. Väiksemale investeerimisele vaatamata reguleerimise kvaliteet isegi paraneb, sest on võimalik hoida tarbija juures enam-vähem ühtlast veesurvet.




Otsekäivitatava mootoriga võrreldes on sagedusmuunduri kasutamise korral oluliselt väiksem käivitusvool See võimaldab palju väiksemate
elektriseadmete ning sageli ka väiksema ristlõikega toitekaabli kasutamist ning annab nende hankimisel säästu. Tüüpiline kokkuhoiu objekt on niisugusel juhul vastutusrikaste pumpade toite reservgeneraator, mille vajalik võimsus on umbes poole väiksem kui otsekäivitatavate mootoritega pumpade korral.




Vähenevad ka korrashoiukulud, sest nii pump, torustik kui klapid/ventiilid/kraanid on vähem koormatud:
võrreldes torustiku parameetrite muutmisega on (vee) staatiline surve madalam ja ühtlasem oluliselt väheneb dünaamiline koormus, sest sujuv reguleerimine võimaldab start-stopp-süsteemiga võrreldes vältida hüdraulilisi lööke Viidatud asjaolude tõttu võib seadmete ressurss isegi kahekordistuda.




Paraneb ka elektrivõrgu talitlus: käivitusvool on oluliselt väiksem ning enam pole vaja ka asünkroonmootorite magnetvälja loomiseks osta reaktiivvõimsust või toota seda kondensaatorpatareide või sünkroonkompensaatoriga. Sagedusmuundur genereerib ise mootorile vajaliku
reaktiivvõimsuse.




Peale selle juhin Teie tähelepanu,et vaadeldav probleem võib esineda mitme asjaolu tõttu.Näiteks probleemi põhjuseks võib olla torustiku vanadus,vajalikku regulaator-klappi puudumine jne...




Nii et Teil tuleks kontrollida,kas vastav torustik on paigaldatud projekti kohaselt.Või viga on hoopiski projektis? ehitajas?.....
Soovitame tellida eksperthinnang pädevalt firmalt või eksperdilt.


Elle, 20.06.2002 13:19:00
Tere! Kavatsen panna suvilasse vee sisse. Olen kuulnud, et mõned soovitavad plastiktorusid, kas Teie soovitaksite plastikust torustiku kasutamist? Mõeldud on trassi vedamist tänava torustikust maja juurde.


Leonard-Urmas Sepp, 21.06.2002 8:37:00
Soovitame kindlalt polüetüleenist ( PE ) torustiku. See on termoplast.Selle grupi materjalid koosnevad molekulidest, mis näevad välja nagu pikad üks teisega läbi põimunud niidid. Termoplasttooteid vormitakse kõrgel temperatuuril.Siis on toormaterjal venivalt vedel. Seejärel jahutatakse tooted maha ning materjal muutub tahkeks ja kõvaks.

Võib täheldada,et mõned plasttorufüüsikalised omadused muutuvad ajaga. Seda nimetatakse vananemiseks. Üks nähtustest on jäikuse suurenemine.

See on positiivne muutus sest, ringjäikus aitab maa-alustel torudel vastu seista tagasitäitepinnase survele. Terminit vananemine ei tohi mõista ainult negatiivses tähenduses. Aeglased füüsikalised muutused ei tähenda, et materjaliga on juhtunud midagi halba.

Vastupidi, on ju üldiselt teada,et plast on vastupidavamaid maaaluste torude materjale.Mitte ükski looduslik aine, millega maa alla pandud torustikud võivad kokku puutuda, ei suuda plaste lagundada. Tuleb lisada,et PE nn. kestvus tootjatehase poolt on antud vähemalt 50 aastat.

Kui alternatiivvariandina oleks kasutusel terastoru, siis selle nn.kestvus oleks 6-15-25 aastat. Seda aga on tunduvalt vähem kui polüetüleenist ( PE ) torul.


Terje, 26.06.2002 16:56:00
Kas kanalisatsiooniummistuste puhul on võimalik kasutada ka torude puhastamist (survepesu?)ja kuidas ja kes seda teeb?


Leonard-Urmas Sepp, 27.06.2002 8:18:00
Kanalisatsiooniummistuste puhul ning väliskanalisatsiooni hooldamisel on vaja kanalisatsioonitorustikke regulaarselt puhastada. Üheks võimaluseks on torustike survepesu. Ka meie kasutada survepesuauto on varustatud kõrgsurvepumbaga (kuni 150 at), erineva läbimõõdu (15 ja 30 mm) ja pikkusega voolikutega ning veevoolu jaotusotsikutega. Puhastusvesi koos setetega kogutakse ning suunatakse puhastisse.
On võimalik puhastada ilma kanalisatsioonita majade kogumis- ja settekaevusid. Puhastustöid on võimalik teostada kuni 40 meetri kauguselt (eelneval kokkuleppel ka kaugemalt), maksimaalne imamissügavus on 8 meetrit. Paakautosid kasutame suuremate mahutide tühjendamisel: näiteks basseinid, autopesulate pesuveemahutid jms.

On võimalik kasutada KOMBINEERITUD SURVEPESUAUTO
VOLVO FL 7 BAASIL.Auto on mõeldud kanalisatsioonitrasside puhastamiseks ja ummistuste likvideerimiseks. Samuti imb- ja kogumiskaevude tühjendamiseks ja puhastamiseks.Survepesuvoolik on varustatud erinevate pesuotsikutega. Võimalik kasutada survepesu püstolit maksimaalse veesurvega 100 bar.

Tänapäeval moodsad ja komplektsed plastiksüsteemid kanalisatsiooni torustikel on projekteeritud parima kvaliteedi tagamiseks. Torude head hüdraulilised omadused vähendavad survepesu vajadust, seega on ka hoolduse maksumus väiksem.

Vaatleme roiskveesüsteemi:

Torustik algab majast. Näiteks köögi kraanikausist algab kanalisatsioonitoru . See läheb edasi betoonkoonusega puhastus- ja kontrollkaevu. Torustik jätkub järgmises puhastus- ja kontrollkaevus, mis on majakaev Siin on kaev piiriks era- ja kohaliku munitsipaaltorustiku vahel. Kui tekivad probleemid, siis piisab kaevu vaatamiset, et näha, kus ummistus on tekkinud. kaevul on betoonkoonus ja kerge liikluskaas Kanalisatsioonitorustik on näiteks ühendatud 200 mm Ultra toruga peakanalisatsiooni, millel paiknevad teatud vahemaade tagant Ultra puhastus- ja kontrollkaevud.

Tänapäeval kasutatakse võimalikult palju 315 ja 425 mm kaevutorudega puhastuskaeve selleks, et ära hoida ummistusi kanalisatsioonisüsteemides. Töid, mida varem teostati kaevus, saab nüüd tänu videole teostada ka maapinnalt.

Kui pärast paigaldamist või kasutamisel tekivad probleemid, näitab piirkaevu kontroll, kas ummistus on peakanalisatsioonis või eratorustikus.
Mitme puhastus- ja kontrollkaevu olemasolul saab vea leida ning ummistuse kõrvaldada survepesuga.
Kuna aina rohkem paigaldatakse kõrge kvaliteediga plastiktorusid, siis väheneb vastavalt ka paigaldatud süsteemide pideva hoolduse ja kontrolli vajadus.

Ja lõpetuseks: üheks võimaluseks oleks teostada uuringud videoga ja kui selgub torustiku eriti halb olukord siis tuleks vana asemele uus torustik paigaldada ,sest teatud aja tagant tellida survepesu tähendaks mingi aja jooksul uue torustiku paigaldamise maksumuse saavutamist ja lõpptulemus oleks ikkagi vajadus tellida uue torustiku paigaldamise pluss ummistusele kulunud summa.


Jane, 28.06.2002 16:09:00
Tere. Kas nn. kare vesi kahjustab ka veetorustikke ja kuidas seda vältida?


Leonard-Urmas Sepp, 30.06.2002 21:01:00
Vesi võib olla pehme või kare.
Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi, setet ning põhjustab plekke klaasil ja portselanil pärast nõudepesu, kuivatab nahka.

Katlakivi vähendab torude ristlõikepinda ja halva soojusjuhtivuse tagajärjel ka soojusülekannet.Teatud juhtudel ta võib põhjustada metalli ülekuumenemist ja mehaanilise tugevuse vähenemist.

Kare vesi võib rikkuda majapidamismasinad, soojavee seadmed ning ummistada torud, mis toob kaasa küttekulude suurenemise.

Vee karedus on loomulik loodusliku vee omadus, mida põhjustavad temas sisalduvad lahustunud kaltsiumi ja magneesiumisoolad. Lisaks suurendab karedust ka raua-, SiO2-soolad, sulfaadid ja kloriidid


Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast.Karbonaatne ja mittekarbonaatne karedus kokku moodustavad üldkareduse.Karbonaatne karedus on mööduv karedus,sest seda saab kõrvaldada vee keetmisega,mittekarbonaatne karedus on püsi- ehk jäävkaredus.

Kare vesi ei ole inimese tervisele ohtlik,kuid sel puhul kulub toidu keetmisele rohkem aega,pesemisvahendite kulu pesupesemisel on suurem jms.Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust.

Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi.

Karedas vees on pesemine raskendatud, sest seebis sisalduvad rasvhappeioonid reageerivad kaltsium- ja magneesiumioonidega, moodustades vees lahustamatuid kaltsium- ja magneesiumsooli. Moodustuv sade kleepub pestavale pinnale ja on ebameeldiva lõhnaga. Seepi (ka pesuvahendeid) kulub rohkem.

Vee teatud omaduste ja tingimuste korral, mis sõltuvad vees lahustunud ühenditest, võib tekkida torustike seintele kaltsiumkarbonaatne (CaCO3) kaitsekile ja takistada materjali korrodeerumist. Vastavate tingimuste kujundamisel on oluline, et vees oleks 50% (12 °C) lahustunud O2 , reguleeritud lahustunud süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus ning vees ei tohi olla madal pH ja redokspotensiaal.

Kareda vee vastu kasutatakse

Ioonvahetusfiltrid vee pehmendamiseks:
- Eraldavad veest kaltsiumi ja magneesiumi ioonid
-Automaatselt regenereeritavad Regenereerimine soolaga
-Eraldavad veest ka lahustunud raua (kuni 1 mg/l)

Kemikaalideta veetöötlemisseadmed katlakivi tekke vältimiseks.
COLLOID-A-TRON ja SCALETRON tüüpi.
Kasutatakse:

-soojusvahetid
-survevalu seadmed
-õhukonditsioneerid
-vaakumpumbad
-vee soojendid
-kompressorjahutusseadmed
-külmutid

Naad:
-Väldivad katlakivi teket

Neid on:
-lihtne paigaldada

Naad:
-ei vaja elektrit

Kõik see on:
-hooldusvaba

Torustiku ja veega kokkupuutes olevate seadmete kaitseks korrosiooni eest ning karbonaatsete setete tekkimise vältimiseks vett stabiliseeritakse:

agressiivse vee korral lisatakse veele leelistavaid reagente või fosfaate,kasutatakse ka vee aereerimist ja karbonaatsete setete tekkimisel lisatakse mingi happe lahust või fosfaate.


Ilmar 01.07.02 , 01.07.2002 12:24:00
Tere. Kuidas on võimalik tarbevee torustikku (eramu tsinktorud) puhastada? Probleemiks on see, et torustiku läbinud vesi omandab ebameeldiva lõhna. Kui vett veidi aega joosta lasta kaob lõhn.


Leonard-Urmas Sepp, 04.07.2002 13:57:00
Kui vee töötlemise käigus hapniku sisaldus ei ole piisav, põhjustab see probleeme, mis võivad selguda alles tarbijatepoolse rahulolematuse põhjal.

Üks levinumaid probleeme võib olla suur ammooniumiooni sisaldus vees, mis nõuab oksüdeerumiseks rohkelt hapnikku.

Kordan,et kui vajalik lahustunud hapniku kogus vees ei ole piisav, võib ammooniumioon jääda vette. Jääkammoonium oksüdeerub osaliselt nitritiooniks (NO2-) , mida võib analüüsimisel siis veest leida. Samal ajal võib nitritioon edasisel oksüdeerumisel muutuda nitraatiooniks, ning vees lahustunud hapnikku sisaldus langeb jaotusvõrgus alla nõutud 5 mg O /l .

Nüüd võib protsess mitmesugustel koosmõjudel ja täiendavalt oksüdeerimist vajavate ainete ilmumisel muuta suunda, nitraadist saab nitrit ja jällegi ammooniumioon.

Samuti suureneb oht vesiniksulfiidi tekkeks, eriti kui on suur vee orgaanika ja sulfaadi sisaldus ning torude korrodeerumisel lisandub väävlit. Lisandub anaeroobsete mikroorganismide tegevus ja kõigi koosmõjul halveneb joogivee maitse, ilmub ebameeldiv lõhn ja jaotusvõrgu iga lüheneb. Nii kaotatakse raha ja inimeste tervist.

Suure rauasisalduse tõttu on vesi hägune, tekib sade, veel on ebameeldiv lõhn ja maitse

Väävelvesinik annab veele väga ebameeldiva mädamuna lõhna. Agressiivne süsihappegaas muudab vee ebastabiilseks ja tekitab korrosiooni.

Näiteks väävelvesinikku (edaspidi divesiniksulfiid) esineb praktiliselt kõigis Viljandi linna varustavates puurkaevudes kontsentratsioonides ~0,01 - 0,3 mg/ dm3(pH 8,0 on väävelvesinik üle 90% dissotsieerunud). Veevärgi torude uurimisel on selgunud, et nende sisepindu katab kaitsevõimet mitteomav raudsulfiidi koorik.

Väävelvesiniku suurem sisaldus jaotusvõrgus on põhjustatud füüsikalis-keemiliste tingimuste muutustest (toru materjalis on ka väävlit) ja sulfaatioone redutseerivate anaeroobsete bakterite elutegevusest. Sulfaatioonide redutseerimisel tekivad sulfiidioonid, mis suurendavad vesinikdepolarisatsiooniprotsessi kiirust ja vähendavad polarisatsiooni raua anoodsel lahustumisel.

Tulemuseks on torustiku intensiivne korrosioon, mis võib tekitada märkimisväärseid kulutusi torustike omanikele kui ka selle vee tarbijatele. Pikema ajalooga vee tööstust omavates riikides ollakse seisukohal, et mittemingil tingimusel ei tohiks joogivees leiduda divesiniksulfiidi. Eesti standard lubab hea kvaliteediklassiga vee puhul 0,05 mg/ dm3. Juba 0,03 mg/ dm3 vesiniksulfiidi on haistmismeelega tuntav.

Näiteks Viljandi linnarahva kaebused on järgmised:

1. veel on ebameeldiv lõhn;
2. umbses dušikabiinis hakkab halb(tugev mädamuna hais);
3. miski määrib pesu ,must õlikas ollus, hiljem värvub õhu käes kuivades pruunikas-punaseks;
4. ummistab filtreid ja nende vahetamisel määrib käsi;
5. happe pealevalamisel levib mädamunahais.

Divesiniksulfiid esineb vees nii lahustunud kui gaasilises olekus. Divesiniksulfiid on ebameeldiva lõhnaga toksiline ühend ja juba väga väikesed sisaldused võivad anda veele ebameeldiva maitse. Divesiniksulfiidil on omadus paralüseerida lõhna tundmist, mis on juba mürgitussümptoom. Iseenesest pole see veel ohtlik, võrreldes sellega, mis selle gaasi pikemat aega sissehingamisel järgneda võib. Seetõttu tuleb vältida tema sissehingamist ja juba tugevat nn mädamuna haisu tundes tuleks sellisest kohast lahkuda.

Labori arvamus on, et veevärgi vees ei tohi esineda divesiniksulfiidi, sest selle vees lahustunud gaasi foonil kiireneb torude korrosioon ja nn. anaeroobses keskkonnas arenevad mitmesugused mittesoovitavad seened, vetikad ja bakterid. Samuti tekib ebameeldiv ja määriv must või tumepruun raudsulfiid, mis teatud tingimustel võib minna üle kollaseks mineraaliks(lisandite tõttu on värvilt must) püriidiks (FeS2).



Kasutada tuleks FA2S tüüpi rauaeraldusfiltrid.
Eraldavad veest mehaanilise reostuse, lahustunud ja oksüdeerunud raua, mangaani ning väävelvesiniku (piiratud koguses).
Filtrit läbinud vesi on läbipaistev, ebameeldiva lõhna ja maitseta. Seismisel sadet ei teki.Ka aeratsiooni süsteemid on ette nähtud väävel-vesiniku, süsihappegaasi ja teiste gaaside eraldamiseks veest.


Kui vesi on ebameeldiva lõhna ja maitsega, värvunud.Kasutatakse
aktiivsöefiltrid.Need:

parandavad vee lõhna- ja maitseomadusi
eraldavad veest mehaanilised lisandid
eraldavad veest piiratud koguses (kuni 1 mg/l) lahustunud raua
eraldavad veest orgaanilised ained (ca 50% ulatuses)
automaatselt tagasipestavad

Kus juures filtermaterjal on vahetatav, filter on pikaajaliselt kasutatav.


Lämmastikuühendid.
Lämmastikuühendid satuvad vette orgaaniliste ainete lagunemisproduktidena, väetistest ja heitveega. Lämmastikuühendid vees on kahjulikud inimese tervisele.

Permanganaatne hapnikutarve näitab orgaaniliste ainete, sh. huumushapete sisaldust vees. Orgaaniliste ainete ülemäärane sisaldus vees muudab vee värvuse kollakaks või rohekaks, annab veele ebameeldiva lõhna ja maitse.
Kasutatakse nitraadieraldusfiltrid CAB tüüpi.

Huumusfiltrid:
eraldavad veest orgaanilised ained
samaaegselt toimub vee pehmendamine

Rõhutan veel kord,et kui joogivees puudub lahustunud hapnik ,siis on see suur probleem sest:

lahustunud hapnikku olemasolu joogivees on esmatähtis. Tarbija suhtumise määrab ära just esmane emotsioon kraani avades - hapnikku sisaldav vesi on elusorganismile omasem ja janu kustutav. Taani Kuningriigi Keskkonna- ja Energeetikaministeerium sätestas 1988 aastal seadusega, et joogivees peab olema 5 mg/ dm³ lahustunud hapnikku. (12 °C juures normaal tingimustel on vees lahustunud hapnikku 10,78 mg/ dm³) Rootsi joogivee standard näeb ette 50% (5,5). Eesti standardis EVS 663:1995 " Joogivesi. Üldnõuded" pole kahjuks selline näitaja käsitlust leidnud ja muudab keeruliseks veevärgil veetöötluse vajaduse selgitamist.


Näiteks Viljandi linna puurkaevud ammutavad vee allpool hapnikubarjääri sügavatest põhjaveekihtidest (200 m) ja seega joogivees lahustunud hapnik puudub. Hapniku defitsiit näitab, et teatud ühendite oksüdeerumine toimub nüüd tarbija juures, näiteks kraanist voolav vesi rikastub hapnikuga ja seni lahustunud raud sadeneb nüüd raudhüdroksiidina, värvides vee punakaspruuniks. Samuti tekib ebameeldiv haisting väävelvesiniku mädamunalõhnast.
Lahustunud hapnik võtab osa keemilistest ja bioloogilistest reaktsioonidest orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimisel. Aeroobne veekeskkond loob vajalikud stabiliseerivad tingimused ja takistab anaeroobsete mikroorganismide arengut.

Vee desodoreerimine seisneb lõhna ja maitset põhjustavate,põhiliselt lahustunud orgaaniliste ainete ja gaaside ( näiteks siin varem nimetatud väävelvesiniku ) kõrvaldamises.Selleks töödeldakse vett sorbentidega või rakendatakse aeratsiooni,

ehk joogivee õhuga läbipuhumine,et parandada tema omadusi.

Kui nüüd vaadelda Teie poolt püstitatud küsimuse konkreetses plaanis,siis teadmiseks Teile,et:

- Teie eramu osas peavad olema regulaarselt läbiviidavate hooldustööde käigus tehtud alljärgnevate tehnosüsteemide korrastamised:
- elamu katlamaja;
- küttesüsteem, soojus- ja boilerisõlm;
- sooja- ja külmaveesüsteemid;
- kanalisatsioonitorustikud;
- elektrivarustussüsteemid;
- pliidi, ahjud ja suitsukäigud;
- korstnad;
- üldkasutatavad veevõtukohad ja WC-d;
jne.

Kui neid töid ei ole õigeaegselt tehtud,siis on ju loomulik,et näiteks Teie torustikus on tekkinud sette ja selle pärast esinevad need nähud ,millest kirjutasite minule oma küsimuses.

Torustikule on näiteks võimalik teostada majasiseselt läbipesu, ühendades selle lahti veemõõdusõlmes ,kuid läbipesuga võib kaasneda ka vanade torustike ummistusi nurgapunktides ja samas võib tekkida läbipesu järel liitekohtades lekkeid jne....

Probleemi lahendamiseks tuleks tellida eksperthinnang pädevalt firmalt ,eksperdilt või meilt urmas@esten.ee


Kadri, 31.07.2002 16:20:00
Tere. Kas vihmaveedrenaazi panemisel saaksin arvestada mingi m2 maksumusega, kas oskate seda öelda? Ette tänades.


Leonard-Urmas Sepp, 02.08.2002 17:00:00
Tere lugupeetud Kadri.

Vihmaveedrenaazi paigaldusel sõltub hind paigaldatava torustiku läbimõõdust,sügavusest ja asukohast.Teie kirjast ei selgu torustiku asukoht, kas on tegemist haljasalaga eravalduses või väljaspool seda või on tegemist
linnatänavaga,asfaltkattega sõidu- või kõnniteel.
Kokkuvõttes on Teil võimalik hinnatäpsustamiseks võtta ühendust e-meili teel urmas@esten.ee ja kirjutada täpsemalt millega tegu, siis saaks väikse tasu eest anda täpsema hinnangu torumeetri paigaldamise hinna kohta.


Triinu, 07.08.2002 13:34:00
Kui sügavale tuleks paigaldada vihmavee drenaaz, kui hoonesse suurte vihmadega hakkab vesi tungima.Keldri sügavus maapinnast 1400mm ja vesi tungib keldrisse alumise 40 cm piirkonnas.Ja umbkaudu kui palju seelle drenaazi jooksev meeter maksab.


Leonard-Urmas Sepp, 09.08.2002 19:53:00
Tere.
Ma julgen arvata, et küsimusele saaks paremini vastata kui teie, lugupeetud Triinu, meile otse kirjutaksite urmas@esten.ee , siin otse.ee rubriigis ei tahaks seekord välja panna oma hinnad mida võib mõni teine paigaldaja lugeda, et meie tööde hinna teada saada. Ärge pahandage aga konkurendid ei maga. Paigaldamise sügavus ja kaugus sõltub nagu eelmistes vastustes kirjutanud oleme ikkagi sellest millise pinnasega teil tegemist võiks olla maja ümber, kas kõikjal on pinnas ja milline või on mõnes kohas teekivid,asfalt või midagi muud.Kui soovite väga täpse vastuse saada siis palun ka minule anda väga täpseid andmeid.

Suure lugupidamisega
Urmas Sepp



Indrek, 16.08.2002 10:25:00
Tere. Kas vee- ja kanalisatsioonitööde osas on olemas kvaliteedinorme? Kas neid on kuskil Internetis ka ülesse pandud.
Ette tänades,
Indrek


Leonard-Urmas Sepp, 19.08.2002 18:09:00
Kvaliteedinõuded on saadaval Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kontorist müüdavate teatmestike varal.Näiteks MaaRyl 2000 ,RYL-77 ,TTU raamatukogus jne. Internetis neid veel ei ole.


toomas, 05.09.2002 11:48:00
millist kanalisatsioonitüüpi soovitaksite eramule, kus lähedal puudub üldine kanalisatsioonitrass


Leonard-Urmas Sepp, 06.09.2002 14:09:00
Tere Toomas.
Vastuseks Teie küsimusele teatan, et sellises olukorras oleks võimalik paigaldada Teie krundile kogumismahuti, mille suurus tuleks arvutada. Kui soovite siis võin seda Teile väikese tasu eest teha. Ka töö ise võin Teile ära teha kui lepime hinnas kokku.



Laura, 06.09.2002 15:51:00
Tere,

Olen suure probleemi ees, hoone sisene torusüsteem on paigaldatud vene ajal ja nüüd on probleemiks arvatavasti torude ühenduskohtadest seinte vahele immitsev vesi (põrandale ka loomulikult). Arvan et välja tuleks vahetada kogu püstiku torud, või mis? Millised torusid tuleks valida ja mida torude vahetusel silmas pidada? Lisaksin veel, et kogu süsteem on mäda: köögis on laed märjad, wc ja samuti wc vastas oleva toa sein on täielikult märg. Ülemised naabrid ütlevad, et neil on kõik korras ja neid see ei huvita, mis minul allkorrusel toimub.

Õnnetu korteriomanik


Leonard-Urmas Sepp, 13.09.2002 10:05:00
Tere preili Laura.
Tuleks objekt ülevaadata ja siis saaks otsustada.
Palun võtke minuga ühendust.
Lugupidamisega,
Urmas


Priit , 15.09.2002 9:33:00
Tere Urmas
Kui sügaval peaks minimaalselt olema kanalisatsioonitorustik(110), majast Kaevuni on 6m kui suur peaks olema langemisnurk. Olen kuulnud, et kui nurk liiga suur on jookseb vesi tahketest ollustest mööda ja ei vii neid kaasa.? Kas ta peab olema soojustatud ja kuidas, antud juhul jääks see torustik ainult 40cm sügavusele.
2 küsimus Mis materjalidega soojustada kaevutrassi. mis on u 1m sügavusel pae peal, ja mismoodi soojustada selle trassi tulek vundamendi ja pae vahepealt?
Ette Tänades
Priit


Marek, 16.09.2002 15:16:00
Eramus veekraav on kaevatud 90 cm. sügavune.
Toru tahan panna plastikust.
Milline oleks kõige parem võimalus seda soojustada ja mis materjalidega.

ETTE TÄNADES!
MAREK


Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2002 9:53:00
Torustiku isoleerimiseks müüakse vastavat torukoorikut torustike müügile
spetsialiseerunud hulgiladudes ja kauplustes, mida pannakse ümber toru ja fikseeritakse teibiga kinni. Ostes peaks kindlasti jälgima õige torukooriku
valikut,sest on olemas sarnaseid mida paigaldatakse ainult siseruumides. Vale ostu puhul kaob külmakaitse kui torukoorik imab vett täis. Küsida võiks kindlasti sellisest kohast nagu Hals Traiding mis asub Tallinnas kui ka Tartus.


ulvi, 20.09.2002 14:50:00
Kas on olemas mingeid norme, kui suure survega peaks tulema vesi
segistist? Kas on mingeid nõudeid torude läbimõõdule eramus
veesüsteemi ehitamisel? Näiteks, kas 10mm läbimõõduga
toru jagamine dushi- ja tavalise segisti vahel on normaalne ?


Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2002 9:55:00
Norme on olemas kindlasti tänapäevalgi.Aga usun et Teie eramul on olemas projekt millel omad lahendused antud projekteerija poolt.Kas nüüd 10mm torustik on just õige lahendus , sellele leiate ise vastuse tarbides vett samaaegselt mõlemist kohast. Huvitav oleks teada kas torustik koliseb
seejuures,kas survelangus on suur? Kui see nii peaks olema pöörduge ehitaja poole, sest on ju meil olemas ehitusgarantiid.


aleksandr, 30.09.2002 10:09:00
Tere olge nii lahked ja saatke mulle infot saatke mulle infot mingisuguse sagedusmuunduri kohta-toopohimote,ehitus,tehnilised parameetrid,kasutamisvoimalused-10-15 lehekylge.tanan


Marko, 05.10.2002 16:22:00
Tere.Soovin ehitada tulevikus oma krundile kaks eraldi elamut.Kui kaugele on mõtet rajada puurkaev,kui kahe maja kaugus teineteisest on ca 60m.Kas saab hakkama ühe kaevuga?


Ain, 14.10.2002 21:37:00
Tere
Kas puurkaev on ainult hästi kallis kambriumi kihtidesse puuritud kaev või on olemas ka variant, mis oleks mõistlik teha paari suvila varustamiseks veega, et mitte igaühele oma tavapärast raketega kaevu teha.
Tänan


Leonard-Urmas Sepp, 23.10.2002 20:07:00
Tere Marko ja Ain.

Teie küsimustele ei ole võimalik täpse vastuse anda, kuna selleks on vaja tutvuda planeeringuga ning saada infot põhjavee asukoha sügavusest, kaskkonnatalituse poolt esitatavate nõuetega ja pm.



Gunnar, 03.11.2002 19:21:00
Majas on 55 korterit ja eeldatav vee tarbimine kuus umbes 250 m3.Milline filter oleks sobilik vee kvaliteedi tõstmisel,rooste,lõhn jne.Olen kuulnud hinnaklassist alates 20 000.-Isepuhastuv,elektriline ja kõike ei teagi mida veel.


Leonard-Urmas Sepp, 06.11.2002 10:51:00
Tere Gunnar.

Eesti agressiivse vee tõttu soovitame klientidel alati veefiltrit kasutada, sest lenduvale roostele, eriti aga liivale ei pea ka kõige kvaliteetsem segisti vastu.

Üldjuhul tavaline veefilter, mis korjab veest välja liiva ja prahi ei sobi raua või kareduse eraldamiseks. Vesi võib aja jooksul muutuda ja te ei märka seda enne kui suur rauasisaldus rikub ära valge pesu ja karedus paneb nahka teie veekeetja, pesumasina või elektriboileri.Õige filtri valikuks on aga paljast veeanalüüsist siiski natukene vähe. Loomulikult on veel palju igasuguseid näpunäiteid ja sellepärast me lahendamegi iga kliendi probleemid personaalselt



Pille, 04.11.2002 17:59:00
Kas Te oskaksite mulle öelda, mis on järgmiste liimide põhikomponendiks:silikaatliim, PS-liim ja PVA-liim? Oleksin väga tänulik, kui oskaksite mulle vastata. (mida pikemalt, seda parem) Aitäh!


Leonard-Urmas Sepp, 06.11.2002 12:15:00
Tere Pille.

Harilikult on liimi põhikomponendiks orgaaniline,harvemini anorgaaniline aine, mis lahustatuna,dispergeerituna või sulatatuna annab liimile liimimisvõime.
Anorgaanilised liimid on peamiselt vees lahustuvad silikaadid. S.o. hüpoteetiliste ränihapete(ortoränihappe H4SiO4,metaränihappe
H2SiO3) jpt.. soolad. Silikaatide koostisse võib kuuluda ka vesi H2O või anioonina OH-.Silikaate on looduses väga palju..

Kõige rohkem kasutatakse sünteetilisi orgaanilisi liime.Need jagunevad termoplastseiks s.h. polüvinüülatsetaat-, ja polüisobuteenid...



Helen, 06.11.2002 14:04:00
Millised protsessid toimuvad väävliühenditega normaalselt töötavas aktiivmudapuhastis?
Kas ja kui palju sulfiide eraldub reoveest bakterite toimel?


Leonard-Urmas Sepp, 07.11.2002 9:25:00
Tere Helen.

Kuna Teie poolt tõstatatud teema on suur ja lai.Ning eriarvamusi on palju,siis ütlen Teile seekord ainult nii palju:
Reovee biokeemilisel puhastamisel aerotankides tekkib helbeline muda ,teise nimega aktiivmuda.Aktiivmuda helbed moodustavad
reovee heljuvainest ja mikroobidest.Reovees olevad lahustunud orgaanilised reoained ja helveste pinnale adsorbeerunud kolloid-
osakesed oksüdeeruvad mikroobede kaastoimel.
Kui aktiivmudapuhasti saaks stabiilselt töötada ilma liigmuda kõrvaldamiseta, võiksid aktiivmuda kontsentratsioon ja puhastusefekt tõusta väga kõrgeks. Tühisedki õhustus- ja segamishäired võivad aga põhjustada mikroorganismikoosluse täieliku hävimise ja puhastusefekti järsu languse pikaks ajaks.

Eestis on ligi tuhat väikest reoveepuhastit, mis alati tõhusalt ei tööta. Ebarahuldava töö põhjuseid on mitu: juurdevooluvee hulga ja koostise kõikumine, puudulik hooldus, seadmete amortiseerumine jm. Enamik väikepuhasteid, sh ka enamlevinud BIO-seeria puhastid, toimivad kestusõhustusreziimil ning liigmuda ei kõrvaldata. Puhastis muda tavaliselt aeroobselt täielikult ei mineraliseeru, koguneb põhja ja võib hakata anaeroobselt lagunema. Lagugaasid (metaan, väävelvesinik jm) tõstavad siis muda pinnale.

Aktiivmuda kandub koos väljavooluveega puhastist välja siis, kui bioprotsess on mingil põhjusel häiritud ning muda settivus halveneb. Muda kõrvaldamisest loobumine lihtsustab puhasti hooldust tunduvalt, ometi ei tohi unustada, et põhja settinud surnud muda tuleb aegajalt kõrvaldada.

Bakterite elutegevuses toimuv sulfaatide koostises oleva väävli redutseerimine elementaarseks väävliks või vesiniksulfiidiks nimetatakse sulfaadireaktsiooniks. Assimilatoorne sulfaadireaktsioon põhineb mõningate bakterite võimel kasutada sünteesi-protsessides vajaliku väävli saamiseks sulfaate...




Gunnar, 07.11.2002 15:57:00
Tere.

Tekkis tahtmine panna tuppa veega põrandaküte.Maja on suur korterelamu.Radikas on ainult ühe toru otsas akna all,teine tagasivool on teises toa nurgas.Kas peab panema pumba ja kas tohib jahedamat vett võtta tagasivoolust?Keegi ei ütle kuidas teha,tuleme ja teeme,mõtetu.Olen ise võimeline töö ära tegema.Vannitoas sai alles tehtud nii ja üleval pool on kõik ka soe.Toas on tesiti. Ise elan Pärnus.

Leonard-Urmas Sepp, 08.11.2002 12:08:00
Teha võib kõike, kuid selleks on vaja asi kooskõlastada maja haldajaga, koostada projekt, kuna keskkütte süsteem läheb tasakaalust välja. Ja juba kinnitatud projekti alusel võib julgelt tegutseda.




Kati, 08.11.2002 18:47:00
Soovime vee majja tuua pumbaga. Tean, et rakked (10) + töö maksavad 8000. Kui suurte kulutustega pean veel arvestama - pump, filtrid, torud ja muu juurdekuuluv.

Lugupidamisega
Kati



Leonard-Urmas Sepp, 12.11.2002 14:10:00
Tere austatud Kati.

Teie poolt antud andmete põhjal on väga raske töö hind välja tuua.Orieteeruvalt aga Teie kulutused ettevõtmisele oleks ca 7-10 tuhat krooni. See oleks lisa Teie poolt nimetatud maksumusele.





Janne, 11.11.2002 15:35:00
Tere!
Olen mures! Kust leiab infot tehisjärve lüüside kohta, kes tegeleb lüüside parandamisega ?



Leonard-Urmas Sepp, 12.11.2002 14:35:00
Tere Janne.

Tehisjarvede ja lüüside probleemistikuga tegelevad vesiehituse firmad:
TERRAMARE EESTI OÜ Regati pst 1-133, 11911, Tallinn jt

esten@esten.ee

tagasi foorum2 lehe juurde
tagasi pealehe juurde

Комментариев нет:

Отправить комментарий