Nõuanded teemadel: Vastab küsimustele vee, kanalisatsiooni,drenaazi,ehitusekspertiisi ja teiste ehitusega seotud küsimuste kohta (VeKaDeS)
Foorum avatud alates 17.06.2002 8:41:00
härra Mets, 16.04.2003 15:10:00
Tere.Olen mures!Palun infot kogumiskaevude kohta
Leonard-Urmas Sepp, 16.04.2003 17:22:00
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad linna üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid Linnavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Linnavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Linna Tervisekaitsetalitus ja Linnavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab Linnavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Linnavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
Tallinna kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
Mailis, 08.05.2003 16:20:00
Sisu: Elan juba aastaid kahekorruselise vana maja esimesel korrusel.
Möödunud suvel hakkas WC-poti vesiluku vesi aeg-ajalt kaduma nii,
et kanalisatsioonihais tungis korterisse. See juhtus enamasti hommikuti.
Vesi kadus umbes tunni aja jooksul. Pärast seda, kui olin uue vee peale
tõmmanud, võisin kodunt lahkuda ning kuni järgmise hommikuni oli kõik
normaalne. Õhtuks polnud veetase vesilukus isegi mitte alanenud.
Korteriühistu juhataja poole oma murega pöördudes ma abi ei saanud
ning sügise saabudes probleem lahenes ühtäkki iseenesest. Kõik
oli taas normaalne kuni selle aasta maikuuni. Nüüd on jälle igaks
hommikuks kanalisatsioonipüstikus vaakum garanteeritud. Milles
võib olla põhjus ja kuidas seda kõrvaldada?
Leonard-Urmas Sepp, 11.05.2003 13:09:00
Vesilukk võib tühjeneda kui see lihtsalt kuivab ära.Või,nagu õigesti märgite ka Teie
kanalisatsioonis tekkiva alarõhu tõttu.Kui kanalisatsiooni vett aeg-ajalt ei juhita,
siis näiteks vesilukus vesi aurustub.
Vesilukkudes,millega kanaliseeritakse põrandas või põranda tasapinnast
madalamal,on harukanalisatsiooni ja kanalisatsioonipüstiku ühenduskoht
vesilukust alati märksa madalamal.Kui harukanalisatsioon täitub,tühjeneb
vesilukk kanalisatsioonis tekkiva vaakumi tõttu.Alarõhu ja vesilukkude
tühjenemise võib tekitada ka õhupüstiku ummistumine,jäätumine jm.
Kanalisatsiooni õige dimensioonimisega välditakse selle üleni veega
täitumine.Õigesti dimensioonitud ja ventileeritud kanalisatsioonipüstikus
sattub vesi piki toru alla voolates pöörisesse ja harilikes tingimustes ei
täida vesi toru täielikult.
Pööris tuleneb kanalisatsiooni tuulutusest.Tõusva õhuvoolu kiirus
on toru keskosas suurem ja vesi surutakse vastu toru seina.
Margus, 02.05.2003 15:29:00
Tere!
Kas oskate ütelda kui palju võiks ehitatavale majale minna maksma kanalisatsiooni paigaldamine.10 m3 paak, pluss torustik majja ja selle kõige paigaldamine.
Ette tänades,
Margus.
Leonard-Urmas Sepp, 03.05.2003 9:10:00
Tere austatud Margus,
Et vastata Teie küsimusele täpsemat
oleks vaja tutvuda vastava projektlahendusega.
Ja selle põhjal koostada eelarve.
Lugupidamisega,
Urmas
Peeter, 03.06.2003 12:30:00
Oskate te ka nõu anda, kuidas saab valada hoidlat, kui auku tungib pidevalt vesi ?
Leonard-Urmas Sepp, 04.06.2003 7:12:00
tere.
Betooni omaduste sõltuvus liigsest veehulgast betoonisegus
Kuna betooni kivinemine on füüsikalis-keemiline protsess tsemendi ja vee vahel, siis on ka betooni omadused sõltuvuses vee ja tsemendi hulga suhtest betoonis ehk vesitsementtegurist. Mida väiksem on vee ja tsemendi suhe, seda tugevam on betoon.Tsement suudab täielikul reageerimisel keemiliselt siduda 23…25% vett oma kaalust. Betoonisegu valmistamiseks kulub vett aga tunduvalt rohkem, kui seda on tsemendiga reageerimiseks vaja. Liigne vesi tagab betoonisegu vajaliku töödeldavuse ja paigaldatavuse. Keemilisest reaktsioonist mitte osavõttev vesi moodustab betoonis lisapoore. Poorsuse suurenemine toob kaasa betooni survetugevuse languse ja veepidavuse ning püsivuse alanemise. Sõltuvalt tsemendi liigist, selle hulgast, täitematerjali tüübist ja maksimaalsest terasuurusest ning betooni nõutud töödeldavusest, on kaubabetooni veevajadus (betooni keemiliste lisandite mittekasutamisel) valdavalt piirides 180…230 liitrit/m3.
Praktika on näidanud, et 10 liitri vee lisamine 1 kuupmeetrile betoonile suurendab betoonisegu töödeldavust 4...5 cm võrra hinnatuna koonuse vajumise standardse katsega ning vesitsementtegurit 0,025…0,05 võrra tsemendi kulul 400…200 kg/m3. Betooni tugevus on otseselt seotud vee ja tsemendi suhtega ning selle suurenemine toob paratamatult kaasa betooni tugevuse ja püsivusnäitajate languse. 10 liitri vee lisamine 1 kuupmeetrile betoonile võib betooni tugevust alandada 1,6…3,2 MPa, kaks korda suurem vee hulk aga kaks korda enam, s.o 3,2…6,4 MPa võrra. Eriti tundlikud on selles suhtes kõrgema tugevusklassiga betoonid: betoonil tugevusklassiga B50 on tugevuse langus kaks korda suurem kui klassil B20.Mida suurem on vesitsementtegur, seda suuremad on ka betooni poorsus, veeläbilaskvus ning keskkonnatingimuste mõju betooni omadustele. Vee hulga suurenemisega betoonis kaasneb ka kahanemisdeformatsioonide ja pragude tekkeohu suurenemine.
tervitus
monika, 11.06.2003 21:48:00
kust oleks võimalik saada infot settekaevu ja äravoolutorustiku rajamise kohta vanasse tallu, kus siiani puudub keskkonna e.ümbruskonnasäästlik äravool. Talu asub üksikult keset metsa-sood. Ette tänades. Monika
Leonard-Urmas Sepp, 16.06.2003 7:07:00
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid omavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Omavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Maakonna Tervisekaitsetalitus ja omavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab omavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Omavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
elvis, 06.09.2003 16:10:00
tere
mul on selline probleem et ostutud majas,st maja garaasis on garaazi alla ehitatud suur kelder-sygavusega siis 2.20cm
ja sinna tuleb iga aasta vesi sisse.
kuidas olex võimalik seda takistada?
probleem ka selles et 100m peal jookseb jõgi mööda ja tundub et keldri alumine piir on allpool jõepinda..
teine probleem-savimaa.
on soovitatud auk teha keldripõhja et ära juhtida vesi,aga see olex ju mõeldav siis-kui olex liivapind?
igal juhul loodan et oskate soovitada.keldri põhi oln betoonist ja seinad korralik suur betoonblokk.
suurus oma 20rm
olex tore kui saaksite koopia mulle mailile saata?
tänan
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2003 8:55:00
Tere Elvis,
Ehitis tuleb hüdroisoleerida,et takistada pinnasevee juurdepääsu nii konstruktsiooni tähtsatele osadele-liitekohad vundamandi tsokkel jne.Kuidas aga seda teha selgub peale tutvumist olukorraga kohapeal,et anda teile konkreetne soovitus.
Kuna teil 100m peal jookseb jõgi mööda ja et keldri alumine piir on allpool jõepinda, siis asja tuleks põhjalikult uurida :pinnase geoloogiat, põhjaveetaset jne.,et otsustada:
kas ehitada konstruktsiooni ümber drenaaz jne.
Jaak, 16.09.2003 10:55:00
Rekonstrueeritakse suvila väikeseks elamuks. Vett tahaks võtta naabri puurkaevust, mis on umbes 30m kaugusel. Mis pumpa ja süsteemi peaks kasutama ja kuidas paigutama? Maja on projekteerimise järgus. Veekulu on väike - duss, wc, köök.Praktiliselt ühele-kaahele inimesele.
Leonard-Urmas Sepp, 23.09.2003 16:21:00
Tere austatud härra Jaak.
Kui veevõtt ühest kaevust ületab 5 m3 piiri,tuleb taotleda
keskkonnateenistusest vee erikasutusluba.
Tuleb koostada projekt ja selles saavad lahenduse teie mured.
Terv,
Urmas
<
tere,
Soovin kanalisatsiooni ehitama hakkata.missugused load pean hankkima,et paigaldada septikut.Ja kui panen kogumiskaeva kas siis on ka luba vaja,asume üksikus kohas .
Leonard-Urmas Sepp, 24.09.2003 7:52:00
Tere preili Signe.
Ühiskanalisatsiooni puudumisel ehitatakse olmereoveele kogumiskaev,
mis peab vett pidama. Materjalina sobib kasutada plastikut.
Kogumiskaevu (sageli ajutine, kuni ühiskanalisatsiooni rajamiseni)
asukoht peab andma paakautole võimaluse juurdepääsuks.
Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²);
Erandina võib ehitada reovete kogumiskaevu ajutise lahendusena kuni
üldkasutatava reoveetorustiku rajamiseni piirkondades, kus seni
puuduvad üldkasutatavad trassid.
Eelistatakse selleks ette nähtud tüüpseid vabrikuvalmidusega
mahuteid. Muud lahendused on lubatud vaid erandina üksikasjalise
projekti alusel ja siis kui linnavalitsus on veendunud ehitaja
võimetes ehitada nõuetele vastav pikaajaliselt vettpidav kogumiskaev.
Reovete juhtimine veekogusse ilma nõuetekohase puhastamiseta on
kategooriliselt keelatud.
Imbkaevude ehitamine on lubatud ainult pärast üksikasjalike
uuringute ja nõuetekohase projekti kinnitamist.
Reovete kogumiskaevude ja imbkaevude ehitamine on võimalik
vaid omavalitsuse loal, Keskkonnaosakonna
jaTervisekaitsetalituse poolt kooskõlastatud projekti
alusel.
Ehitaja peab tundma ja on kohustatud täitma käesolevat
eeskirja.
Nõuded kanalisatsiooni kogumiskaevude projekteerimiseks ja
ehitamiseks
Asukoht:
1) Peab asuma hoone juurde kuuluval
kinnistul või maakasutusel ja
võimaldama perspektiivset ühendamist linna trassidega;
2) Peab olema tühjendamismasinatele hästi ligipääsetavas kohas.
Projekti koosseis:
1) Projekti seletuskiri;
2) Asukoha plaan vähemalt M1: 500 krundiplaanil,
kõigi 75 m raadiuses asuvate keskkonnaobjektide
(puurkaevud) äranäitamisega;
3) Kaevu tüübi, valmistaja ja mahu kirjeldamine koos
tüüpjoonistega;
Torustiku pikiprofiil koos kogumiskaevuga:
Individuaallahenduse korral lisada:
1) Joonised ja konstruktsioonide kirjeldused, mis
võimaldavad täpselt aru saada kasutatavatest materjalidest,
tehnoloogiast jne.;
2) Torustiku liitekohtade hermetiseerimise joonised ja kirjeldused;
3) Kaevu vettpidavaks muutmise kirjeldus koos kasutatavate
materjalidega;
Kogumiskaev peab mahutama vähemalt kahe nädala
arvestusliku reovee koguse.
Ehituse järelevalve
Omavalitsust tuleb informeerida ehituse valmimisest ja
koostada kaetud tööde aktid järgmiste töötsüklite kohta:
1) süvendi kaevamine;
2) kaevudetailide montaaz;
3) kõik betoneerimised ;
4) kaevu sisemine ja välimine hüdroisolatsioon;
5) torustike liitekohtade hermetiseerimine.
Katsetamine ja ekspluatatsiooni lubamine
Ülevaatuskomisjonile esitatakse:
1) kogumiskaevu tööprojekt;
2) kaetud tööde aktid;
3) kogumiskaevu ja sellega ühenduses oleva torustiku
tiheduse kontrolli akt, mis on kinnitatudLinnavalitsuse poolt.
Kanalisatsioonisüsteemil ei tohi olla märgatavaid lekkeid kuni
24 tunnise katsetamise juures. Omavalitsusel on õigus nõuda
ehitajalt või tellida tema kulul süsteemi katsetamist.
Ülevaatusakti allkirjastavad kaevu omanik, Keskkonnaosakond,
Maakonna Tervisekaitsetalitus ja omavalitsus.
Loa kogumiskaevu kasutamiseks annab omavalitsus
ehitise ülevaatusakti alusel.
Ekspluatatsiooni kontroll ja tühjendamine
Kogumiskaevude nõuetekohast ekspluateerimist võivad
kontrollida:
1) Omavalitsus;
2) Politseiprefektuur;
3) Keskkonnaosakond;
4) Tervisekaitsetalitus
Kaevu tühjendamine toimub vaid selleks ettenähtud
kohtadesse.
Tühjendada võib vaid vastavat tegevusluba omav töövõtja.
Tühjendamist tõendavad dokumendid( arve, kviitung)tuleb
alles hoida vähemalt kuus kuud ja nõudmisel esitada need
kontrollijale.
Olemasolevate kogumiskaevude käesoleva eeskirjaga vastavusse
viimine.
Kõik olemasolevad kogumiskaevud kuuluvad käesoleva
eeskirja kehtestamisest kahe aasta jooksul käesoleva
eeskirja nõuetega vastavusse viimisele.
Vastutus
Eeskirja mittetäitmisel karistatakse kogumiskaevu omanikku
vastavalt kehtivale seadusandlusele.
krundi suurus võimaldab kasutada puhastatud reovete pinnasesse
immutamist ja kindlustab puurkaevule nõutava hooldusala;
soodsad geoloogilised tingimused (näiteks liivapinnas);
soodsad hüdrogeoloogilised tingimused (reovete immutussügavus
peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgemat taset).
kanaliseerimata piirkondades, kuhu on planeeritud
rajada ühiskanalisatsioon ning kus funktsioneerivad enne 1. jaanuari
1995 rajatud kohtkäitlussüsteemid ja juhul, kui ei ole otsest ohtu
keskkonnale ja elanike tervisele, hakkab käesolev eeskiri vastavate
kinnistute suhtes täies mahus kehtima pärast antud piirkonna
ühiskanalisatsiooni valmimist..
Lugupidamisega,
Urmas
Jan, 14.10.2003 14:47:00
Kuidas on võimalik maa-seest leida veetoru (plastik 100´ne). Kas on selleks ka mingeid vahendeid... Olen igasuguste vitsameestega kohal käinud aga need ei suuda ka aidata või õigemini ütlevad oma avamuse aga, kui kopp maasse lüüa siis pole mingit toru ega mitte midagi, kuskil näha... Äkki teate...
Leonard-Urmas Sepp, 16.10.2003 16:37:00
Tere austatud härra Jan.
Kui teil täitejoonis trassi kohta puudub, siis soovitan
teostada videouuringut.
tanel, 19.10.2003 18:19:00
Tere Urmas minul on üks küsimus kas Henco toru sobib nii kütteks kui sooja ja külma vee toruks mis tüüpi toru ise soovitate paigaltada lugubitamisega Tanel
Leonard-Urmas Sepp, 24.10.2003 14:42:00
Tere Tanel,
Henco-Floor 16x2 kihtseintoru kannatab pidevat rõhku 6 bari ja pidevat temperatuuri 70°C (lühiajaliselt kuni 95°C). Seega põrandaküttest üle jäävaid torujuppe võib kasutada ka koduses tarbeveesüsteemis. Küll aga ei soovita Henco-Floor toru kasutada keskküttesüsteemis, kus temperaatuurid võivad ületada 70°C. Samuti on Henco-Floor toru õhema alumiiniumkihi tõttu veidi pehmem ega säilita oma kuju nii jäigalt kui tavaline Henco toru.
Henco toruvalik laienes uue universaalse tootega: Henco Super 16*2 toru. Tegemist on PE-RT/Al/PE-RT toruga, mille alumiiniumkihi paksus on 0,2mm. Toru kannatab rõhku kuni 10 bar, pidev töötemperatuur on 95°C ... Henco Super toru sobib kasutamiseks nii kuuma- ja külmavee torustikes kui ka keskküttesüsteemides. Tänu õhemale alumiiniumikihile on toru kergem painutada, mistõttu on seda eriti mugav kasutada ka veega põrandakütte-süsteemide paigaldamisel.
Tervitades,
Urmas
kaido, 21.10.2003 19:41:00
Tere, Kas peaks paigaldama igaks juhuks trenaazi ehitatava maja vundamendi ümber kui 1 m 20 cm sügavusel on tugev liivakivi pinnas ja keldrit ei tule?
Naabrite keldrisse pole vett tulnud.
Leonard-Urmas Sepp, 24.10.2003 14:43:00
Tere Kaido,
Dreen paigaldatakse hoone kõrvale või alla,et keldrid oleksid kuivad ning niiskus ei kahjustaks hoone konstruktsioone.Dreen aitab pinnasevett elamu ümbert ja krundilt koguda ning ära juhtida.Aga kui raha on siis võib selle ju ka väljaehitada.Kuid siiski projektis peab olema põhjendatud dreeni vajadust,
et vältida asjata raha raiskamist.
Lugupidamisega,
Urmas
mart, 10.11.2003 10:07:00
mida teha? majja tuleva külma vee toru tilgub, nn kondents??? eriti metallsetel osadel e. veemõõtja juurest. kas on selleks mingit isolatsiooni vms...
aitähh
Leonard-Urmas Sepp, 24.11.2003 9:14:00
Tere
Toru peaks olema varustatud õhukindla torukoorikuga.Viimane väldib liigset toru ülessoojenemist hoonesisese soojuse mõjul ning kondensvee tekkimist hoonesse.
Tervitades,
Urmas
Martin, 28.11.2003 14:50:00
Majas on veeboiler ja kui kraanist lasen vett siis igaltpool häälitseb, nagu oleks kuskil õhku vms... Pidevalt, eriti siis, kui keegi pole vett võtnud???
Kas sellele on mingi vasturohi??
Leonard-Urmas Sepp, 06.12.2003 11:42:00
Tere Martin!
Veevoolus vibreerib arvatavasti lahtitulnud kraani südamik. Torustikus kandub heli hästi edasi. Vaheta kraan ära, või püüa südamik uuesti kinnitada.
Lugupidamisega
Urmas
urmas@esten.ee
Erik, 21.01.2004 12:24:00
Mitmes Teie eelnevas vastuses jäi silma lõik:
"Reovete väikepuhasti saab ehitada vaid juhul, kui on võimalus
bioloogiliselt puhastatud reovete pinnasesse juhtimiseks:
krunt ei paikne tiheasustusalal või on piisavalt suur (alates 2000 m²)"
Küsimus oleks: kas siis juhul, kui krundi suurus on üle 2000 m2 võib individuaalelamu juurde asulasse ehitada väikepuhasti ja väljavool juhtida pinnasesse? Tegu väikeasulaga ja ühiskanalisatsioon krundi juures puudub (teistel kogumiskaevud).
Leonard-Urmas Sepp, 22.01.2004 10:42:00
Tere Erik!
Esmalt tuleks pöörduda probleemi lahendamiseks vallavalitsuse poole.See annab tingimused objekti projekteerimiseks.Siis ära unusta keskkonnakaitse teenistusest läbi astuda kus esitad juba taotluseobjekti projekteerimiseks jne
Tervitades
Urmas
esten@esten.ee
Подписаться на:
Комментарии к сообщению (Atom)
Комментариев нет:
Отправить комментарий