Lääne Euroopas elatustase on viiskorda kõrgem kui Eestis.

Pensioni teise sambasse sisemaksete taastamine viib järgmise aasta riigieelarve defitsiiti.
Riigieelarve tulud on planeeritud tasemele 6.1 mld.eurot ning kulud 6.35 mld.eurot.
Riigieelarve kasv saab märkimisväärne - 8.3 % suurune.
Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3 protsendilist majanduskasvu.
Need on väga optimistlikud näitajad.
Siiski tuleks arvestada,et riigi endast sõltumata peaks hoopiski arvestama null majanduskasvuga,arvestades globaalse majandusseisuga,mis on väga eastabiilne.
Tuleval aastal riik tõstab pensioni 4.4 %,sest praegu tundub,et pensioniindeksi kasv lubab seda 2012.aastal teha.
Samas tuleb meeles pidama,et 2009.aastal riik tõstis pensioni 5 % võrra,olgu et 2009.aastal pensioniindeksi kasv lubas pensioni tõsta hoopiski hulga suuremale tasemele,kuid siis riik võttis pensionäridelt seaduslikku võimaluse saada suuremat pensioni.
Selle kunstlikult ja ebaseaduslikult vähendatud pensioni osa võttis riik oma kahjude katteks seoses üleminekuga eurole,olgu et riigil oli selleks küllaga teisi reserve.
Et korvata vahepealset suurt hinna tõusu,kus ainult toiduainete hinnad tõusid rohkem kui 10 %, peab nüüd riik pensionäridele,kui elanike suhteliselt vaesele grupile, pensioni tõsta rohkem kui valitsus praegu pakub,sest 2009.aastal riigi poolt pensionäridelt ära võetud raha tuleks igal juhul tagastada.
Aga mitte nii,et kui reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli vaja hääli,siis peaminister iga päev televiisoris lubas pensioni tõsta,aga nüüd pakub vaestele pensionäridele sandikopikaid.
Ei tohiunustada,et võlg on võõra oma ja see tuleb inimestele igal juhul tagastada.

Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.

2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.
Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaade majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.