Sisetarbimine Eestis on endiselt maas

2011.a.esimene poolaasta maailmamajanduses oli nõrk.
Juunis jätkus maailma aktsiaturgude langustrend. Lisaks eurotsooni perifeeriariikide võlaprobleemidele survestas turge kasvav mure ülekuumeneva Hiina majanduse pärast ja nn kvantitatiivse leevendamise programmi teise vooru lõpetamine USA-s (quantitative easing 2 ehk rahapakkumise suurendamine raha juurdetrükkimise teel). Kuu viimastel päevadel kosusid turud mõnevõrra, kuna Kreeka parlament kiitis heaks uue kasinusmeetmete programmi, mis kindlustas Euroopa Liidu ja IMF-i finantsabi jätkumise.
Selliste institutsioonide nagu Eesti Pank, SEB, Danske, Nordea prognooside kohaselt kõige tugevam SKP kasv käesoleval aastal tuleb Hiinas +9.5 %,sellele järgneb venemaa + 4.7 % ,Eesti + 3.9 % ning Soome +3.8 %..Euroala kasv moodustab tänavu kõigest 2 %.
Eesti tööpuuduse kahanemine saab olema aeglane ning järgneval paaril aastal jääb tööpuudus vahemikku 13 – 15%.See asjaolu takistab Eesti kiiremat majanduskasvu.
Eestis tehti 2010 aastal 31 428 kinnisvaratehingut kogukäibega 1,233 miljardit eurot. Seejuures on aastaga tehingute maht kasvanud 18,3%.
Samas ei ole senine kinnisvara hinnatõus (ega ka 2011
prognoositav tõus) veel toonud leevendust ega tegutsemisvabadust nendele
klientidele, kelle laenujääk ületab hinnalanguse tulemusena tagatisvara
maksumuse. Selline sunnismaisus jääb paljusid rõhuma veel vähemalt 2-4
aastaks.

Samas paranev SKT kasvu dünaamika koos langeva tööpuudusega ja suurenenud välisinvesteeringutega Euroopa regioonis soodustab pankade müügitulu kasvu ja madalamat mittetoimivate laenude osakaalu.

Majandusarengut takistavad probleemid Eestis on kahjuks järgmised:
Tööpuudus 7.7 punkti üheksast võimalikust,
nõudluse vähesus 6.6, kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,3 , rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 5,9 inflatsioon 5.4, kapitali vähesus 3,2
ning Eesti valitsuse majanduspoliitika ebatäiuslikkus 3.0 punkti üheksast võimalikust.
Sisemajandus on endiselt nõrk, sest inimesed ei julge veel tarbida,olukord enne, kui eestlaste tööpuudus väheneb. Vaja oleks,et sisemine tarbimine hakkaks majandust vedama,
Eesti sisemajanduse koguprodukti 8.5 protsendiline kasv esimeses kvartalis oli parem tulemus, kui välisanalüütikud julgesid prognoosida,kuid see baseerub põhiliselt ekspordil.Sisetarbimine aga on endiselt maas.