Blogi otsing

28 июн. 2011 г.

Eesti töötuse määr on kõrge

**



Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele.
On kuulda,et kui Narva uus jaam valmis saab, kasvab konkurents paberipuidu pärast, sest Narva uus jaam võib tahta suurt osa Eesti paberipuidust.
Elektrijaam saab valmis 2015. aastaks ja on valmis kasutama küttesegu, millest poole moodustab hakkpuit ja teise poole põlevkivi.
Arvutuste kohaselt kulub jaamas kuni neli miljonit tihumeetrit puitu aastas, see on umbes pool tänavusest eeldatavast raiemahust Eestis.
Arusaamatu miks Eestis ei täideta vastav arengukava ja seda halvem tingimustes kus Eestis töötuse määr on 2011.a. esimese kvartali aruande kohaselt on kohutav ningmoodustab üle 14 % ?
Vaatleme millised on puitkütuste varud Eestis?
Statistilise metsainvesteerimise (SMI)andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm aastas.
Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal.
Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse
arengukava (2002) alusel määratud järgneva kümne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid.
Sortimentide järgi võiks traditsiooniline küttepuu hõlmata raiemahust ligikaudu 2,6 mln. tm ja raiejäätmed 2,4 mln. tm – kokku umbes 5 mln. tm ehk 9,6 TWh (34,6 PJ).
Võrdluseks: Soomes hinnatakse ainuüksi raiejäätmete raiemahuks 10–15 mln. tm aastas, mis võrdub 20-30 TWh (Timperi, 2000).
Nii suur mahuline vahe ei ole tingitud ainult Soome suuremast metsatagavarast, vaid suuresti ka vähesest harvendusraiete mahust Eesti metsades.
Eesti võsapuidu tagavaraks hinnatakse 15 mln. tm. Taastuvenergeetika nõukogu hinnangul (2001) saaks aastas raiuda vähemalt 0,7 mln. tm ehk 1,3 TWh (4,8 PJ).
Puidutööstusjäätmete kasutamist ametlik statistika adekvaatselt ei kajasta, kuid palgi prognoositavat väljatulekut vaadates võib jäätmete energiavaruks hinnata vähemalt 3,5 TWh (12,6 PJ).
Eesti statistikaameti (ESA) andmetel on puitkütuste (küttepuud, hakkpuit ja puidujäätmed) toodang olnud alates 1997. aastast küllaltki stabiilselt 3 mln. tm piires. 2002. a. toodeti puitkütuseid 3,2 mln. tm ehk 6,2 TWh (22,6 PJ), mis hõlmas kogu Eestis toodetud primaarenergia varust 16%.
Eespool esitatud puiduenergia bioloogilise potentsiaali põhjal saaks puitkütuste tootmist koguni kolmekordistada, mis kataks kogu Eesti kütte- ja tehnoloogilise soojuse vajaduse ning jääks ülegi.
Seega on Eestil laialdased bioenergiavarud puidu biomassina, kuid oleme selle efektiivsest utiliseerimisest veel kaugel.
Kasutusaste on tooraine valdkonniti väga erinev.
Puidutööstused kasutavad jäätmeid (hakmed, saepuru, laastud, pinnud ja koor) juba niigi võimalikult ratsionaalselt, seepärast arvestatavat kasvuruumi siin oodata ei ole.
Kui, siis ainult imporditava puidu ja puittoodete kõrgema väärindusastme arvelt. Traditsioonilise küttepuidu osatähtsus arvatavasti väheneb, sest raiutavat puitu hinnatakse üha rohkem. Järelikult tuleb aktiivsemalt võtta tarvitusele seni vähe kasutatud raiejäätmed ja heinamaadel, teepervedel ning elektriliinide all mühav võsapuit.
Nii seisab kasutult 25–35% Eesti puiduenergia varust!

18 июн. 2011 г.

Eestis on raske elu - vaesus ootab meid kõiki.



**



Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 4,5% ja brutotunnipalk 2,3 protsenti, teatab statistikaamet.
Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest.
I kvartali keskmist palka mõjutasid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.
Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2 protsenti.
Samas ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9 protsenti.
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 749 eurot , veebruaris 785 eurot , märtsis 843 eurot.


Kahjuks siin nimetatud kenad brutopalga numbrid käivad ainult tööd omavate inimeste kohta ehk nende õnnelikke kohta, kel tööd on.
Statistikaamet tõdeb,et käesoleva aasta esimeses kvartalis tervelt 14.4 protsenti Eesti inimestest olid töötud.
Ning see töötuse määr siiski vähe erineb vastavast näitajast esimeses kvartalis 2010.a.,kui töötuse määr oli koguni 16.9 protsenti.See on liig,mis liig.
Normaalne oleks kui töötuse määr oleks 4 protsenti.
Mis aga peavad tegema pensionärid, kelle pension pole ammu tõusnud, küll tõusevad kosmilise kiirusega hinnad?

Hiljuti Tartus,reformierakonna juhiks taas valitud A.Ansip oma telekõnes ei unustanud taas kiitma,kui suure edu osaliseks on saanud Eesti oma rahandusküsimuste lahendamisel.
Kui tõuseb tootlikus,siis varsti hakkab Eesti elanik saama paremat palka ning tõusevad pensionid,ütles ta.
Samas meenub kuidas seesama mees vahetult enne märtsivalimisi jagas iga päev suuri lubadusi,et tuleval aastal Eestis tõusevad pensionid.
See lubadus oli tehtud ilma,et tootlikkuse tõusu vajaduse tingimust nimetataks,sest peaministril oli oht oma hästi makstud töökohast ilma jääda.
Mida me näeme praegu riigi majandusarengus ja inimeste heaolu seisus?
Jah, majanduskasv SKP 8.5 protsendilise kasvu näol on riigis saavutatud ja seda põhiliselt tänu euroala arengule –mitte valitsuse pingutustele.
Kuid see kasv on saavutatud põhiliselt ekspordi kasvu arvelt,riigi sisemajandus on endiselt madalal tasemel,inflatsioon on 5.5 protsendi tasemel,hinnad Eestis kasvavad ülikiiresti ja Euroopa Liidu maade omadest kasvavad hinnad peaaegu kaks korda kiiremini.
Kuid valitsus mingeid meetmeid hinnatõusu pidurdamiseks ei ole rakendanud!Miks?
Keskmine brutopalk, ehk siis palk, mille välja teenime, kuid millest maksud maha võetakse, oli esimeses kvartalis 792 eurot (Saksamaal võrdluseks 2700 eurot) ja brutotunnipalk 4,87 eurot, on inimeste ostujõudu näitav reaalpalk rohkem kui kaks aastat on olnud languses.
See tähendab, et rahva elatustase langeb endiselt, kuigi valitsus ei hoia kokku ülistavaid sõnu oma tegevuse kohta.
Samas kardavad asjatundjad majanduse uut võimalikku langust, ehk siis majandusteaduses nõnda nimetatud surnud kassi põrget, mis võib talvekuudel majanduse taas langusse viia.
Kriiside puhul kipub selline järelnähtus ehk järellainetus tekkima.

Küllap valitsus teab,et keskmine palk on väga vähestel!
Kuid probleemi lahendamisega ei tegele.
Sama lugu on ka keskmise pensioniga!
On küll neid,kes saavad 200 eurot kuus, kuigi on töötanud üle 40. aasta.
On see normaalne nähtus?
Kindlasti mitte!
Neist, kelle pension on ainult 200 € ringis - enamus on maal elavatest, kes olid sunnitud tööpuudusel eelpensionile jääma.
On küül neid,kes käivad küll tööl ja saavad alla keskmise,millest neljandik läheb töölesõitmise peale. On ka neid kel pensionini jäänud veel 5-7 aastat ja kellele tööandja on vihjanud, et juba liig vana, et tööd teha.
Uut töökohta mitmes Eesti piirkonnas noortelgi raske saada, mis veel vanadest, kõrgeealistest rääkida.
Kui inimene on ka sunnitud eelpensionile jääma, siis saaks ta vaevalt 250€ (sest näiteks 18% võetakse ju ta
Vanaduspensionist maha).
Kõige nõmedam nende madalate palkade juures on see, et toiduainete hinnad on suuremad kui Soomes!
Näiteks Soomest ostetud salatid ja kohvi jms on palju odavamad ja kvaliteetsemad kui Eestis. Eesti rahvas ,valitsuse poolt peale surutud eurorahaga, on pandud tõesti raskesse seisu, mida siis Eesti inimene sellisest olematust palgast ja pensionist veel säästa saaks, kui ei saa isegi lastele tervislikku toitugi osta.

Samas palgad on tõusnud riigikogul,valitsusel ja muudel tegelastel,rahvale on aga tõusnud hoopis hinnad ja aktsiisid.

Kokkuvõttes olemegi vägisi liikumas viie vaesema riigi hulka.
Nii et muud midagi ei jae,kui siit orjariigist jalga lasta,sest siin läheb kõik järjest
hullemaks.


11 июн. 2011 г.

Eesti sisemajanduse kokkukuivanud olek jätkub.


**



Eesti siseturg on alates 1992. aastast pidevalt arenenud. Kaupade müük suurenes kuni 1997. aastani. 1998. aastal seoses majanduskeskkonna halvenemisega vähenes elanike tarbimine, mis tõi kaasa jaekaubandusettevõtete jaemüügi 2%-lise languse püsivhindades, tegelikes hindades kasvas jaemüük 4%. Jaekaubandusettevõtete jaemüük moodustas 1998. aastal 18,7 mld krooni (ilma käibemaksuta).
1992–1995. a. müüdi suurem osa kaubandusettevõtetest erakätesse.
Eraettevõtete osa moodustas jaekaubanduses 1. jaanuari 1999. a. seisuga 94,4%, välisriikide omand 3%.
Alates 1992. aastast kaotati riiklik kontroll hindade üle ja käesoleval ajal sõltuvad paljud siseturu hinnad maailmaturu hindadest.
Jae- ja hulgimüük moodustas 1996–1997. a. SKP-st vastavalt 15,3 ja 15,7%, 1998. aasta 9 kuuga 15,9%.
Kaubanduse osa SKP-s on alates 1994. aastast pidevalt tõusnud.
Seoses jaemüügi arengu pidurdumisega 1998. aasta III ja IV kvartalis jae- ja hulgimüügi osatähtsus SKP-s 1998-l aastal mõnevõrra langes.
Kaubanduses on üheks tähtsaks suunaks suurte kaubanduskeskuste tekkeks. 1998. aastal kasvas linnades üle 1000 m² suuruste kaupluste arv 37,8%, kaupade müük nendes kasvas 42,2%.
Eesti kaubandusarengu eesmärk on kaupade müügi stabiilne areng, mis parandab riigi elanike elukvaliteeti ja tagab põhiliste eluvajaduste rahuldamise.
Vajalik on nõudluse mõjutamine turunduse ja reklaamiga, müügiprotsessi täiustamine ning personali koolitus.
Kaubanduspoliitika peab tagama kaubandusettevõtetele ühtse soodsa majanduskeskkonna.
Euroopa Liidu ühinemisnõuetest tulenevalt siseturu ja tarbijakaitse õigusliku aluse arendamiseks on välja töötatud hulk õigusakte.
Eesti seadusandluse vastavusseviimist EL-i "Valges raamatus" esitatud soovituslike nõuetega alustati juba mitu aastat tagasi.

2008. –2009. aasta talvel langes maailma majandus kriisi, mida peetakse
rängimaks pärast Teist maailmasõda.
Euroopa Liidus oli kõige raskem olukord Balti riikides, kus üleilmsele finantskriisile oli eelnenud majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarabuum, millele omakorda järgnes sisemajanduse
nõudluse kokkukukkumine. Eesti majandus langes järsult kogu
2009. aasta vältel. Võrreldes eelnenud aastaga vähenes sisemajanduse
koguprodukt (SKP) 13,9%. Majanduslanguse madalseis jäi II kvartalisse, seejärel
SKP vähenemine tasapisi aeglustus.
Majandustegevust pärssisid väike sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse
nõudlus vähenes 2009. aastal 22% ning selle osatähtsus SKP-s oli
vaid 93%.
Esmakordselt viimase 15 aasta jooksul oli sisemajanduse nõudlus
aastaarvestuses SKP-st väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli
toodetud SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude
kogusummast.
Keeruline olukord tööturul vähendas kodumajapidamiste
sissetulekuid ning seetõttu ka nende tarbimiskulutusi. Ebakindlus tuleviku
suhtes ning väike nõudlus toodetele ja teenustele pärssisid omakorda
ettevõtete investeerimisotsuseid.
Koos sisemajanduse nõudluse langusega vähenes reaalarvestuses umbes
kolmandiku võrra ka kaupade ja teenuste import. Sisemajanduse nõudlus
vähenes ka kõigis Eesti peamistes ekspordi sihtriikides, mistõttu meie
kaupade ja teenuste väljavedu kahanes reaalarvestuses 19%.
Kuna eksport
vähenes aeglasemalt kui import, paranes 2009. aastal Eesti väliskaubanduse
tasa kaal.
Netoekspordi suhe SKP-sse oli 6,1%, mis on aastaarvestuses viimase
15 aasta parim näitaja.
Et sisemajanduse nõudlus taastub aeglaselt, on Eesti
majanduse peamine kasvuallikas eksport.
Eesti ekspordi konkurentsivõimet
välisturgudel pärsib suhteliselt madal tööjõu tootlikkus võrreldes teiste EL-i riikidega.
Euro stati andmetel oli tööjõu tootlikkus Eestis 2009. aastal 62% EL-i
keskmisest.
Selle näitajaga paigutub Eesti 24. kohale EL-i liikmesriikide seas.
2009. aastal vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus.
See suurenes
vaid hankivas sektoris ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende
tegevusalade osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses on väike.
Kõige rohkem vähenes lisandväärtus ehituses ja finantsvahenduses, kuid suurimat mõju SKP-le avaldas töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemine. Viimase kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrk sisemajanduse nõudlus ning kodumaiste
tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus. Eesti tööstusettevõtted sõltuvad suuresti välisnõudlusest, sest üle poole toodangust
eksporditakse.
Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult
töötleva tööstuse toodangu eksport.

Tähelepanuväärne on olukord,kus soomlased andsid mullu 11% Eesti sisekaubanduse käibest, mis tähendab, et ilma Soome turistideta kaoks Eesti poodide käibest pea 1,5 kuu müük.
Soome Kaupan Liitto andmetel ostsid soomlased mullu Eestist kaupu 390 miljoni euro eest, see number suurenes aastaga 11%.
Statistikaameti andmetel oli Eesti jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2010. aastal 3,5 miljardit eurot, vähenes 2009. aastaga võrreldes püsivhindades 4%.
Vaadates tänavust reisi- ning majutusstatistikat, võib arvata, et tänavu tõotab põhjanaabrite abi Eesti kaupmeestele ja tootjatele veel suurem olla.

4 июн. 2011 г.

Palka peab saama iga töövõimeline inimene.


**



Ettevõtluse “probleem on tööjõukulude kiire kasv – kiirem, kui seda võimaldaks tootmismahtude ja tööviljakuse tõus.
Ettevõtjatel on järjest kasvavate väljaminekud tööjõule ja konkurentsis püsimiseks seda aspekti peab rohkem teadvustama.
Üleeelmise aasta lõpus ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitluse järgi on palgakasvu prognoos keskeltläbi üksnes 5%.
Käärid tulenevad sellest, et kvalifitseeritud tööjõule, mida on Eestis niigi vähe, tuleb palka maksta paraku vastavalt meie tööjõuturu situatsioonile, mitte aga vastavalt olukorrale näiteks meie
eksporditurgudel.

Mitmed ettevõtted jõuavad välja kahjumisse.
Mis aitaks? Tööviljakust aitab tõsta investeerimine moodsasse tehnoloogiasse.
Sisenõudlus Eestis on nõrk ja palkade liigkiire kasv viib meie toodangu konkurentsivõimetuks ja toob kaasa tööpuuduse kiire kasvu. Muidugi kiirendab palkade kasv ka inflatsiooni.

Mõned aastad tagasi ületas tootlikkus palga kasvu ja siis probleemi ei olnud, nüüd on vastupidi ja probleem on.
Ühest küljest sõltub ettevõtte tootlikkus majanduskeskkonnast ja töötajatest, teisest küljest ettevõtjatest endist.
Mida saavad ettevõtjad praeguses situatsioonis ära teha, et tootlikkust tõsta?

Tootlikkuse tõstmine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Päris suur osa Eesti ettevõtteid kasutab eelmise põlvkonna tootmisseadmeid ega olegi võimelised neid niipea välja vahetama.

Mida siis ette võtta? Moodsa tehnoloogia arengu ja uute rakenduste juurutamisega käib kaasas ka teadmiste ja oskuste areng, mitte vastupidi
Riigisektori tootlikkus tuleb siis,kui
teha sama töö ära väiksema ametnike hulgaga.
Nii nagu erasektor kogu aeg on teinud.

2006. aastal määras Eesti tööturul esimest korda hinna eelkõige tööjõu pakkuja. Palgad tõusid kiiremini kui mitmel varasemal aastal. Keskmine brutokuupalk on alates 1995. aastast tõusnud igal aastal nii avalikus kui ka erasektoris.
Palga kasv on olnud kiirem kord erasektoris, kord avalikus sektoris, kuid kuni 2006. aastani ei ületanud erasektori keskmine brutokuupalk ühelgi aastal avaliku sektori keskmist brutokuupalka.
2006. aastal tõusis erasektoris keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aastaga 17,9% ning avalikus sektoris 12,8%.
Tulemuseks oli, et esimest korda ületas erasektori keskmine brutokuupalk (9430 krooni) avaliku sektori keskmise brutokuupalga (9345 krooni). Vahe oli 85 krooni.

Erasektoris oli keskmine brutokuupalk 2006. aastal 4,3 korda kõrgem kui 1995. aastal, avalikus sektoris 3,8 korda kõrgem.
Olgu siinkohal rõhutatud, et avalik sektor ei ole ainult Riigikogu, ministeeriumid, ametid, linna-, valla- ja maavalitsused.
Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõupuudusega tööturul kaasnes paljude majanduslikult mitteaktiivsete inimeste naasmine tööturule ja töötute arvu vähenemine.
2006. aastal suurenes 15–74-aastaste hõivatute arv eelmise aastaga võrreldes 38 900 võrra — see on suurim kasv eelmisel kümnendil.
Demograafiline olukord on aga selline, et kui majandus vajab oma arenguks ka edaspidi sama palju uusi hõivatuid kui mullu, siis selleks puuduvad arvestatavad riigisisesed reservid.

2006. aastal oli täistööajale taandatud keskmine palgatöötajate arv 518 000. Erasektoris oli 379 000 ja avalikus sektoris 139 000 palgatöötajat. Täistööajale taandatud töötajate arvu jagunemisest era- ja avaliku sektori vahel aastate kaupa on näha, et pidevalt on vähenenud avalikus sektoris töötavate inimeste osatähtsus.
Kui 1995. aastal töötas 49% töötajatest avalikus sektoris, siis 2006. aastal vaid 27%.
Avaliku sektori palgad ületavad erasektori palku 21.09.2007.
Ajal, mil eksportivatel ettevõtjatel on tõsiseid probleeme tootlikkuse kasvatamisega, tõstab valitsus mitmes avaliku sektori valdkonnas palka 20-30 protsenti, mis kergitab need tööandjate pahameeleks erasektori palkadest üha kõrgemaks.

Veel kevadiste koalitsiooniläbirääkimiste ajal toonitas peaminister Ansip, et uue valitsuse käe all tõusevad avaliku sektori palgad proportsionaalselt ühiskonna tootlikkusega.
Hiljutisel valitsuse pressikonverentsil selgitas Ansip, et tema kevadel antud lubadust tuleb kindlasti vaadelda nelja aasta kontekstis.

«Mõned palgakasvud on järgmisel aastal tõesti tavaoludes üüratud, millest keegi ei osanud isegi unistada,» tunnistas peaminister.

2007. aasta II kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 11 549 krooni ja tunnis 66,50 krooni.
Keskmine brutokuupalk 2009.aastal oli 784 eurot (12 264 krooni),mis oli
võrreldes 2008.aastaga -5 % väiksem.

Esimeses kvartalis 2011.aastal keskmine brutopalk oli 792 eurot
(12 397 krooni),mis oli -2.6 % väiksem,kui 2010.aasta esimeses kvartalis.
Euroopa Komisjon otsib võimalusi kuidas vältida olukorda,kus näiteks Kreeka juhtumi puhul
on riik pankroti äärel,sest oli rikutud majandusseaduse nõue,et palga kasv ei ennetaks
tootlikkuse kasvu,mille rikkumise puhul tekib ka riigi majanduskriis.


Kirjastaja: