ELiga liitumine on andnud paljudele Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks.
Nii praegustes kui ka potentsiaalsetes uutes liikmesriikides alandab integreerumisprotsess regiooni riskitaset ja toob kaasa intressimäärade ühtlustumise. Madalamad intressimäärad koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad nendel majandustel näidata arenenud Euroopaga võrreldes kõrgemaid pikaajalisi kasvumäärasid.
Suurimad kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus, kindlustus, jaekaubandus ja ehitus.
Samas endiselt probleemseks kujuneb välja maailma põllumajandustoodete turg.
Pärast veebruari keskel alanud langust aprillis enamike põllumajandustoodete hind tõusis. Ilmastikuolud Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas on siiani olnud üsna keerulised.
Kevad on põhjapoolkera põllumeeste jaoks kriitilise tähtsusega aeg – halval ilmal on tugev mõju maailma kogusaagile.
Lääne-Euroopa riikides on sademeid sel aastal olnud vähem kui tavaliselt, samas kui Ameerika Ühendriigid (maailma suurim toiduainete eksportija) on viimase paari kuu jooksul kannatanud nii suure põua kui ülemäärase vihma all. Põual on olnud laastav mõju lõunaosariikide saagile – analüütikute prognooside kohaselt langeb USA kõrge kvaliteediga nisu toodang aasta lõikes 25-30%.
Samal ajal lükkavad põllumehed USA kesk- ja põhjaosas liigsete sademete tõttu jätkuvalt maisi külvi edasi.
Maisi hinnad on viimase 12 kuu jooksul kahekordistunud ja varud on kriitilise piiri lähedal.
Selle eest ilmastikuolud Venemaal ja Ukrainas on sel aastal olnud soodsad; selliste tingimuste jätkudes on tõenäoline, et sealsed teraviljatootjad saavutavad sel aastal oma läbi aegade parimad tulemused.
Enamik arenenud maade majandustest (samuti paljud arenevad maad) on tõusvate toormehindade tõttu ebasoodsas olukorras.
Riigid, mis on suured fossiilkütuste ja toidu eksportijad, saavad tõenäoliselt hindade tõusust kasu.
Keegi saab lähimal ajal jätkuvalt suurt kasu ka elektrihinna tõusust Eestis.
Eesti rahandusministeerium prognoosib, et elektri hind kasvab täielikult avaneva turu ja võrgutasude tõttu kolme aastaga ligi 20 protsenti.
. Konkurentsiameti juht Märt Ots on väitnud, et kõik hinnad on kulupõhised.
Peaminister Andrus Ansip algul on korduvalt öelnud, et talle ka ei meeldi elektri hinna tõus, kuid selle kehtestamine on konkurentsiameti asi.
Viimati aga tema suust oli kuulda,et see olevat niivõrd väike elektrihinna kasv,mis on praeguste keskmiste sissetulekute tõttu vastuvõetav.
Kuid A.Ansip ei täpsustanud mida see elektri hinna tõus toob töötutele ja madalapalgalistele peredele.
Mujal Euroopas on samuti elektrihinda kergitatud.
Tšehhi energiafirma CEZ on kasu lõiganud Saksa tuumajaamade ajutisest sulgemisest, mille tulemusel on regiooni elektrihinnad tõusnud 15%.
Aprillis kallines CEZ aktsia 7,2%, aasta algusest saati on hind kasvanud juba 24,2%.
Tšehhi turu head tootlust on toetanud tugev kroon, mis on aasta algusest saati euro suhtes 3,5% tugevnenud.
Kasumijanus olevad Eesti firmad samuti on püüdnud hinda tõsta.
Tallinna Vee esimese kvartali tulemused ületasid analüütikute ootusi ning ettevõte teatas ka kavatsusest maksta dividendidena välja 98% 2010. aasta kasumist (konsensuse ootus oli 70%). Praeguste hindade juures annab see dividenditootluseks 9%, mis on Baltikumi ettevõtete seas kõrgeim.
Samas Tallinna Vesi taotleb praegu veehinna tõusu 3.5 % võrra.
Kirjastaja:
Комментариев нет:
Отправить комментарий