Eesti elamistingimusi 1994.aastal iseloomustas keskmine elutubade arv,mis oli ühe leibkonnaliikme kohta 0.68. Kõige rohkem ehitati eluruume aastatel 1970 – 1974,kui valmis 76000 uut eluruumi.
Riigikorra vahetuse perioodist alates ehitati kõigest 20000 eluruumi. Aastatel 1995 – 2000 ehitati ainult 8000 eluruumi.
Aastatel 2005 – 2009 Eestis ehitati valmis 30000 eluruumi.
Eluruumide arv Eestis oli aastal 1995 618.3 tuhat.
Aastaks 2010 eluasemete arv oli 653.6 tuhat,seega tõus 15 aastaga kõigest 35,3 tuhat.
Elamureformi mõjul 41% Tallinna elanikel 2006.aastal elamistingimused olid jäänud samaks või teatud osal elanikest isegi halvenesid.
Põhiosa eluasemetest käesoleval ajal (2010.aasta keskpaik) ehitati eluasemelaenu või liisingu abil.
Ca 25 % leibkondadest omab kohustusi pankade ees.
2006 -2007 aastate vahel,kui keskmine brutokuupalk oli veidi üle 11000 krooni ostetud-müüdud korteriomandi ruutmeetrihind oli 18000 krooni. 2009.aasta esimesel poolel keskmine ostetud – müüdud korteriomandi ruutmeetrihind oli juba veidi üle 10000 krooni ning keskmine brutokuupalk veidi üle 12000 krooni.
Eluruumide arv Eestis ühe elaniku kohta 2003.aastal oli 1.5,mis oli veidi kõrgem kui praegu.
Majanduskoostöö- ja arenguorganisatsiooni (OECD) 50. aastapäeva puhul hiljuti avaldatud 34 liikmesriigi võrdlus 11 valdkonnas näitab, et «rikaste riikide klubis» on Eesti veel mahajääjate seas.
Eesti on OECD liige alles eelmisest aastast, kuid siiski juba laialdasse võrdlusse arvatud.
Neljas võrreldud valdkonnas – keskkond, haridus, turvalisus ning töö- ja pereelu ühtesobitamine – on Eesti näitajad OECD koostatud indeksis heal tasemel, ent ülejäänud seitsmes valdkonnas kaunistame tabeli tagumist otsa.
Näiteks elamistingimuste võrdluses asub Eesti pingereas eelviimasel kohal, kusjuures märgitakse, et Eesti eluruumides on 1,2 tuba riigis elava inimese kohta, samas kui OECD keskmine näitaja on 1,6 tuba.
Märgitakse ka, et 12,2 protsendil Eesti eluruumidest ei ole vesiklosetti – OECD keskmine näitaja on 2,8 protsenti.
Ka üldise eluga rahulolu poolest on Eesti kehvemate seas.
Meist tagapool on vaid Ungari ja Portugal.
Meie inimestest on oma eluga rahul ligikaudu neljandik ehk 24 protsenti, ning 60 protsenti Eesti elanikest leiab, et ühe päeva jooksul saavad nad rohkem häid elamusi kui halbu. Viimane on märgatavalt kehvem näitaja kui OECD keskmine – 72 protsenti elanikest.
Kirjastaja:
Комментариев нет:
Отправить комментарий