Blogi otsing

26 дек. 2011 г.

Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud.

**


Ebakindlus maailma finantsturgudel rõhus paljusid varaklasse. Teravilja hinnad langesid novembris 2011.a. sarnaselt enamike varadega, Spekulatiivsed investorid vähendasid panuseid põllumajanduslike toorainete suhtes. Nõudluse poole pealt suurendas USDA selle hooaja globaalse teraviljatarbimise prognoosi. Üldiselt on teraviljavarude tase endiselt madal ja stabiilne nõudluse kasv peaks prognooside kohaselt varusid keskpikas perspektiivis veelgi madalamale lükkama.
Novembris langesid
arenevate turgude ja Uue Euroopa indeksid.

Mõned arenevate turgude finantssektori fondid langesid novembris üle 7 %. November oli mitmetele finantssektori aktsiatele erakordselt negatiivne kuu, kuna mure Lääne pankade tugevuse üle kandus üle ka arenevate turgude finantssektori aktsiatele, mis oli ka Fondi tootluse üldisele indeksile alla jäämise peamiseks põhjuseks. Arenenud turgude pankade väljavaade on oluliselt kehvem kui reaalmajanduse oma, kuna seadusandjad töötavad üha karmimate regulatsioonide ja kõrgemate kapitalinõuete rakendamise nimel ning samal ajal on pangad haavatavad nende omanduses olevate riigivõlakirjade tõttu. Kahjuks kandus arusaam riskantsest pangandussektorist üle arenevate turgudele, mistõttu sealse finantssektori aktsiad langesid samuti rohkem kui teiste ettevõtete omad. Selliste paralleelide tõmbamine on alusetu, kuna fundamentaalnäitajad ei viita sellele, et arenevate turgude pangad oleks reaalmajandusest riskantsemad. Need pangad on alates eelmisest kriisist üles ehitanud tugevad kapitalipuhvrid ja kogunud reserve, samas on nad jätkuvalt vägagi kasumlikud. Lisaks ei oma arenevate turgude pangad üldiselt erinevaid „toksilisi varasid“ (s.h. kriisi all kannatavate riikide võlakirjad).
Novembris olid aktsiaturud jätkuvalt äärmiselt volatiilsed, samal ajal tõusid enamuste riikide võlakirjade tootlused, kuna poliitikud demonstreerisid taaskord oma suutmatust jõuda kokkuleppele, mis rahustaks turge. Makromajanduslikud näitajad vastasid enamasti analüütikute ootustele ning vahel ka ületasid neid, kuid tavapärane uudisvoog mõjutas varahindasid marginaalselt, kuna investorid on praegusel ajal pea täielikult eurotsooni võlakriisile keskendunud.

Võlakriisi venides valitseb turgudel volatiilsus

Ootame volatiilsuse jätkumist turgudel vähemalt veenva ajutise lahenduse leidmiseni järjest ägenevale võlakriisile. Otsustades eurotsooni perifeeriariikide võlakirjade tootluste tõusutempo järgi, on selge, et neile küsimustele tuleb vastused leida varem kui paari kuu eest arvati. Kuigi lõpptulemus on ebaselge, usume, et tegevusetuse ränk hind sunnib eurotsooni liidreid ja Euroopa Keskpanka vastu võtma otsuseid, mis lõhuks praeguse nõiaringi. Võimalikud ulatuslikud kasinusmeetmed mõjutavad Lääne majandusi kahtlemata negatiivselt. Samas võivad riskantsemad varaklassid totaalse finantskrahhi vältimisest kasu lõigata, seda hoolimata arenenud turgude äärmiselt nõrgast majanduskasvust.

Võib arvata, et arenevate turgude investeerimisvarad võidavad võimaliku turgude rahunemise tagajärjel märkimisväärselt, kuna viimasel ajal on need tugevalt kannatanud ohutumate varade eelistamise tõttu. Kuna enamik arenevaid riike näitavad jätkuvalt korralikku majanduskasvu ning ettevõtete kasumid suurenevad, on neil aktsiatel väga head võimalused oluliseks hinnatõusuks, kui investorid hakkavad taaskord fundamentaalnäitajatele tähelepanu pöörama. Kõigist arenevatest turgudest kaupleb Venemaa hetkel kõige atraktiivsematel hinnatasemetel; seda eriti arvestades kõrget toornafta hinda, mis on praegustes ebakindlates oludes püsinud peaaegu muutumatuna.
Venemaa majandus jätkas hoogsat kasvu – SKP kasv 2011. aasta kolmandas kvartalis oli 4,8%. Venemaa on lõpuks kõik takistused WTO-ga ühinemiseks ületanud ja lõplikku heakskiitu Riigiduumalt on oodata järgmisel kevadel. Teine positiivne sündmus Venemaal oli kauaoodatud RTS ja Micex börside ühinemine. Selle tulemusena võeti vastu uus seadus luua keskne süsteem, mis hõlbustaks ligipääsu suurele osale välisinvestoritest ja suurendaks tehingumahtusid. Mitmed investorid on kuu jooksul suurendanud Venemaa kõige likviidsemate positsioonide osakaalu portfellis, kuna valuatsioonide tase ja likviidsus avasid võimaluse märkimisväärset kasu saada võimalikust aastalõpu rallist.
Lääne-Euroopa aktsiaturud jäid novembris 2,6% miinusesse, Põhja-Ameerika aga 2,8% plussi. Eesti aktsiad kaotasid oma väärtuses 4,6%, samas kui Venemaa tõusis 3,2%. Novembrikuu suurte kõikumiste taga on juba teist aastat kestev Euroopa valitsuste võlakirjakriis. Kriisi lahendamine on siiski
aeglane ning sellepärast pinged pidevalt kasvavad.

Novembris jõudis Euroopa valitsuste võlakirjakriis Euroopa äärealadelt ka Euroopa rahaliidu tuumikriikidesse. Järsult tõusid Prantsusmaa ja Belgia võlakirjade intressimäärad, kuid veelgi ehmatavam oli selliste konservatiivse eelarvepoliitikaga riikide nagu Soome ja Saksamaa intressimäärade tõus. Euroopa Keskpank on seisukohal, et nemad saavad vaid pingeid alandada, kuid Euroopa probleemidele peavad leidma lahenduse Euroopa valitsused läbi eelarve puudujäägi ja valitsuse võlakoormuse alandamise.


13 окт. 2011 г.

Inimeste elu on praegugi raske

**



Ajal,mil Eurotsooni võlakriis on muutumas süsteemseks ning riskid finantssüsteemile ja majandusele kasvavad kiiresti,Eesti,Läti ja Leedu majanduse taastumine ei ole tööpuudust likvideerinud.
Sellepärast suur osa kolme riigi leibkondadest majanduskasvust pole kasu saanud.
Reaalpalk kasvas teises kvartalis 2011.a. võrreldes aastatagusega ainult Lätis.
Võrreldes aastatagusega kasvas Eestis ekspordimaht augustis 2011.a. 321 miljoni euro võrra-seda vaatamata üha ärevatele teadetele maailmamajanduse ebakindlast seisust ja võimalikust uuest kriisist.
Siin peab ütlema ,et ekspordi näitajad arvestatakse jooksevhindades ning viimase aasta hinnatõus mängib tugevas kasvus oma osa.
Samas Eesti ettevõtete kindlustunne on juba kahanemas.
Paljud ettevõtted tunnetavad praegu,et ekspordi tellimusi jääb lähitulevikus järjest vähemaks.
See ebakindlus,kui ka olulisel määral kõrgem võrdlusbaas tõestavad , et tulevastel kuudel sünnib ekspordi kasvumäärade aeglustumine .
Selle tagajärjel on oodata töötuse määra järjekordsed kasvu ning Eesti inimeste heaolu kahanemist.
Paljude inimeste elu on praegugi raske,neid peaks rohkem toetama ka omavalitsused,kuid Postimehe hiljutine küsitlus näitab,et 72 % küsitutest ei ole rahul oma koduomavalitsustega.
Näiteid ei ole kaugelt otsida – Tallinna Linnavalitsusest on tihti peale raske elulistele probleemidele lahendusi saada, omavalitsuse tegelased ei vasta alati isegi kodanike avaldustele .
Nii et õiguskantsleril oleks siin võimalik oma nõudlikust üles näidata.




22 сент. 2011 г.

Lääne Euroopas elatustase on viiskorda kõrgem kui Eestis.

**


Pensioni teise sambasse sisemaksete taastamine viib järgmise aasta riigieelarve defitsiiti.
Riigieelarve tulud on planeeritud tasemele 6.1 mld.eurot ning kulud 6.35 mld.eurot.
Riigieelarve kasv saab märkimisväärne - 8.3 % suurune.
Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks 3 protsendilist majanduskasvu.
Need on väga optimistlikud näitajad.
Siiski tuleks arvestada,et riigi endast sõltumata peaks hoopiski arvestama null majanduskasvuga,arvestades globaalse majandusseisuga,mis on väga eastabiilne.
Tuleval aastal riik tõstab pensioni 4.4 %,sest praegu tundub,et pensioniindeksi kasv lubab seda 2012.aastal teha.
Samas tuleb meeles pidama,et 2009.aastal riik tõstis pensioni 5 % võrra,olgu et 2009.aastal pensioniindeksi kasv lubas pensioni tõsta hoopiski hulga suuremale tasemele,kuid siis riik võttis pensionäridelt seaduslikku võimaluse saada suuremat pensioni.
Selle kunstlikult ja ebaseaduslikult vähendatud pensioni osa võttis riik oma kahjude katteks seoses üleminekuga eurole,olgu et riigil oli selleks küllaga teisi reserve.
Et korvata vahepealset suurt hinna tõusu,kus ainult toiduainete hinnad tõusid rohkem kui 10 %, peab nüüd riik pensionäridele,kui elanike suhteliselt vaesele grupile, pensioni tõsta rohkem kui valitsus praegu pakub,sest 2009.aastal riigi poolt pensionäridelt ära võetud raha tuleks igal juhul tagastada.
Aga mitte nii,et kui reformierakonnal viimaste valimiste ajal oli vaja hääli,siis peaminister iga päev televiisoris lubas pensioni tõsta,aga nüüd pakub vaestele pensionäridele sandikopikaid.
Ei tohiunustada,et võlg on võõra oma ja see tuleb inimestele igal juhul tagastada.


4 сент. 2011 г.

Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.

**





2012.aasta Eesti riigi eelarve tuleb defitsiidiga.
Kommrtspangad suurendasid selle aasta majandusprognoose.
Nordea Panga eelmisel kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti SKP reaalkasv sel aastal 7,5%-ni, tuleval aastal peaks panga hinnangul Eesti SKP reaalkasv olema 3,6% ja 2013. aastal 4,8%.
SEB Pank tõstis oma eelmisel kolmapäeval avaldatud värskes Põhjamaade majandusülevaates Eesti 2011. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt viielt protsendilt 6,5%le, kuid langetas Eesti 2012. aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 4,5%-lt 3,5%-le.
Tänavu kevadel prognoosis rahandusministeerium selle aasta majanduskasvuks nelja protsenti.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi kohaselt Eesti selle aasta majanduskasv seitse protsenti.
Nii nagu eelmisel kolmapäeval avaldatud kahe kommertspanga prognoosid hindavad selle aasta majanduskasvu ülespoole ning järgmise aasta majanduskasvu allapoole.
Ansipi sõnul ei ole kahe prognoosi suure erinevuse põhjuseks mitte kehvad prognoosijad, vaid ebastaabiline seis maailmamajanduses. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelmisel neljapäeval valitsusele al majandusprognoosi eelnõu, mis lõplikul kujul valmib 7. septembriks, mil see ka avalikustatakse.
Maailma majanduses on praegu väga suur ebakindlus.
See on nii eurotsoonis,kui ka väljapool seda.
Isegi Hiina ei tea mis majandusest lähiaastatel saab.
Tulevik ei ole roosiline.
Pered peaks elama väga säästlikult.
Elu on selline.

16 авг. 2011 г.

on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.




Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poors alandas USA pikaajalise suveräänse krediidireitingu AA + üleeelmisel nädalal reedel hilja õhtul. See on klassi tasemelt veidi alla seni USAl olnud reitingut AAA. Kõrge reiting USAs püsis 70 aastat, nüüd aga kukkus see tagasi aastasse 1941, kui reitinguagentuur S & P alustas reitingute määramisi maailma riikides.
Põhjendusena nimetab Standard & Poor’s loomulikult USA ebamõistlikult kõrget ja kindlasti mitte jätkusuutlikku negatiivset eelarvepositsiooni ning üha kasvavat laenukoormust.

S & P ütles, et kongressi ja administratsiooni üleeelmisel nädalal pakutud USA kavandatav eelarve kava on"väiksem",kui oleks see, mida tema analüütikud usuvad, on vaja stabiliseerida valitsussektori võlakoormus aastakümneteks.

USA majandusteadlane Paul Dales arvas et tekkinud olukorras kasumite vähenemine ja dollari nõrgenemine peaks siiski olema suhteliselt lühiajaline.
Analüütikud Barclays Capitalist ei oota turule järgnev šokk kulgeks väga sügavalt.
Samas toetus Barack Obama tööle USA presidendina on langenud alla 40 protsendi.

7 авг. 2011 г.

Projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena

**







Niiskus ja hallitusseente vältimiseks tuleb elamute vundamentide rajamisel arvestada kohalikke tingimusi ( põhjavee seis,sellest tulenevalt ka vajadus drenaazisüsteemi järele=.tuleb projekteerida ja ehitada normide kohaselt kütte ja ventilatsiooniseadmed, samuti tuleb projekteerida hooned välisõhu suhtes alarõhulisena,et vältida niiskuskahjustusi konstruktsioonides.
Liigniiskuse tulemusena tekivad ehituskonstruktsioonidesse tavaliselt hallitusseened,mis kõrge õhuniiskuse taseme tulemusena hävitavad ruumide siseviimistluse ja tekitavad ebameeldivat lõhna.
Kui välisseinte sisepinna temperatuur on õhust 4-7 C madalam, suureneb sooja äraandmine kiirguse teel sedavõrd, et normaalsest õhutemperatuurist hoolimata tunneb inimene seinte lähedal ebamugavat jahedust.Kui mainitud temperatuuride vahe on 8 C,võb ruumis sisalduv veeaur seintele kondenseeruda.Selle tulemusena sein niiskub,juhib üha rohkem soojust ning jahtub seetõttu veelgi enam. Hoones on ruume,kus õhuniiskus ületab 60%.Põrandale ja seintele võib sattuda rohkesti vett ja keskkond neis on muutlik- ning õhuniiskus kui ka temperatuur muutuvad sagedamini ja tunduvalt suuremas ulatuses kui mujal ruumides. Kui need ruumid ei ole piisavalt eraldatud, võib niiskus ja palavus levida ka eluruumidesse.Niiskete ruumide seintes ja põrandates hakkavad paljunema mikroobid, nende kasv võib alata kui niiskusesisaldus on 65- 70 %. Eelpool toodud probleeme saab ennetada.Küllaldlane ventilatsioon ja piisav kütmine on hea sisekliima eelduseks.

31 июл. 2011 г.

Eesti rahva taskust riik võtab varjatud maksu, eestlasel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.

**



Eesti Energia taotleb jätkuvalt elektrihinna tõusu,olgu et 2011.a.teise kvartali puhaskasum kasvas aastaga 45 protsendi võrra.
Teise kvartali puhaskasum kerkis 21,2 miljoni euroni, poolaasta kasum aga vähenes 37,4 protsendi võrra, 63,6 miljoni euroni.
«Suur osa kasumist on tulnud ühekordsest tehingust, mida järgmistes kvartalites enam sellisena ei tule,» märkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Ettevõte müüs 11 protsenti osalusest Jordaania tütarettevõttes, teenides seeläbi 16,2 miljonit eurot. Eesti Energia osalus Jordaania tütarfirmas langes 65 protsendile.
Lisaks kasvatas Kaasiku sõnul tulusid õlimüük, millest teeniti kvartaliga kuus miljonit eurot enam. «Kogused suurenesid märkimisväärselt, hinnad olid palju paremad kui aasta tagasi,» kommenteeris ta.
Paranes ka elektri müük avatud turgudel, millel oli samuti kuue miljoni euro suurune mõju kvartali ärikasumile. Kui mullu tuli 56 protsenti esimese poolaasta ärikasumist avatud turult, siis tänavu 69 protsenti, teise kvartali sama näitaja oli aga tervelt 90 protsenti.
«Avatud turgudelt teenitud ligi 90 protsenti ärikasumist on tähelepanuväärne tulemus, seega võib Eesti Energiat juba täna julgelt nimetada vabaturuettevõtteks,» lisas Kaasik.
Avatud jaeturgudel oli kvartali keskmine müügihind 47 eurot megavatt-tunni kohta ja on nelja protsendi võrra tõusnud. Eesti Energia hõlmas 75 protsenti Eesti, 14 protsenti Läti ja seitse protsenti Leedu avatud turust.
Ometi ei loobu ettevõte hinnatõusuplaanidest ka veel suletud koduturul. Konkurentsiametile on esitatud hinnatõusutaotlus, mille rahuldamisel kerkiks elektrihind 29 eurolt megavatt-tunni kohta 33 eurole.
Liive põhjendas taotlust olukorraga, kus tootmissisendid on kallinenud enam kui tootmisest teenitav tulu. Tema hinnangul on ettevõttele praegusest populaarsusest olulisem olla konkurentsivõimeline kahe aasta pärast, kui elektriturg täielikult avaneb.
«Populaarne oleks öelda, et me praegu ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» lausus Liive. «Aga 2012 on keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29ga.»
Samas siiani pole piisavalt infot, miks on vaja elektri hinda tõsta ja kas see hinnatõus on õigustatud.Kahjuks elektrihinna tõusuga kaotame osa oma palgast, pensionist ja ettevõtete konkurentsivõimest.
Jääb arusaamatuks miks elektrihinna tõusu ei saa katta Eesti riik ise,tagastades Eesti mitmest ettevõttest juba varem võetud dividendide arvelt?
Eesti Energiast hakati dividende võtma siis, kui Eestil oli vaja teha ettevalmistusi eurole üleminekuks ning hoida riigieelarve defitsiit alla 3% piiri. Sellega Eesti valitsus päästis hetkeolukorda,mõtlemata sellele mis inimeste heaolust edaspidi saab.
Peaks olema elementaarne, et väljavõetud dividendide võrra võiks omanik Eesti Energiasse raha tagasi panna,ennäe -Euroopa Liit seda ei luba.
See näitab,et eurole üleminekuga kaasnevad ülemäärased kulutused. Selle eest on meil nüüd "suur rõõm" - omame eurotsooni raha, kuid oleme siiski vaesemad kui krooni ajal.On muidugi kurb, et meie riiki juhitakse A.Ansipi käe all ühepäevaprobleeme lohakalt lahendades, mitte veerandsada aastat ette vaadates. Mida see kaasa toob, näeme kunagi hiljem.Igal juhul midagi head siin oodata ei tule.
Momendil Eestis on Euroopa kõrgeim hinnatõus, eurole üleminekuks ja valimiste aegu tuli valitsusel hinnatõuse pikalt edasi lükata. Need hinnatõusud, mis meie hindu Euroopa tasemega võrdsustavad, toimuvad praegu,kuna oleme eurotsoonis ühisest katlast kallist suppi rööpamaas - ise ju tahtsime,ütlevad rikkad Eesti riigi juhid.
Praegu võib öelda,et Eestis toimub varjatud maksukoormuse kasv elektrihinna tõusu kaudu.
Nii et Eesti riigi valitsejate heaolu tuleb Eesti rahva, lihtsa tarbija taskust, kellel ei jää varsti muud üle kui heinu sööja.

21 июл. 2011 г.

Eesti praegused pinged ja probleemid.

**



Hiljuti Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles,et pinged ja probleemid tulenevad mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest riikide endi poolt: neil on esmane vastutus.
Hea valitsemine on globaalse konkurentsivõime üks peamisi eeldusi, lisaks sellele on muidugi tähtsad ka fiskaalne tasakaal, ja avatud innovaatiline majanduskeskkond, sedastasid OECD esindajad Eesti riigivalitsemise kohta käivat raportit 18.03 Teaduste Akadeemia saalis tutvustades.
Kokkuvõtteks esitlusel kõlanud mõtetest ja vähem refereering raporti sisu põhjal võiks öelda,et Eestis on vaja kõigi valitsustasandite terviklikku, koordineeritud ja tulemuslikku toimimist – praegu see puudub.
Väikeriigile omaselt toimib Eestis muidugi hulk mitteformaalseid töövorme, nagu ametnike omavaheline tihe suhtlemine, ad hoc töörühmad või praktikad, kellega mingis küsimuses nõu pidada.
See kõik on Eesti valitsemiskultuuri puhul vajalik ja väärtuslik, kuid sellest ei piisa. Mitteformaalsed koostööviisid sõltuvad tugevalt isikutest ning kipuvad kaduma või murenema isikute vahetumisega.
OECD selge hinnang on, et Eesti vajab muutusi killustumisest ülesaamiseks ja valitsuse tervikuna tööle panemiseks.
Samuti nõuab see ressursside targemat kasutust – olgu selleks siis inimpotentsiaal või eelarvesummad – ning võimekust pidada ühiskondlike partnerite ja huvipooltega sisukas dialoog.
Valitsuse kui terviku toimimisviisidega paralleelselt tuleb tegelda sellega, et riigil oleks kindel arengusiht ja ühtne tegevuskava, mille nimel pingutada.
Paljude teiste riikidega võrreldes kasutatakse Eestis nii sisuliste kui ka rahaliste otsuste tegemisel vähe tulemusjuhtimise ja -eelarve põhimõtteid.
OECD leidnud, et Eesti peab tugevdama ka ametkondade analüüsivõimekust ja parandama poliitika kujundamise oskusi.
Eesti riigivalitsemise ees seisvad probleemid ei lahene iseenesest, nende ignoreerimine ainult süvendab killustumist ja lükkab edasi lahendusi.
“Riigi röntgen” on tehtud, diagnoosid pandud ning antud mõtteainet lahenduste leidmiseks.
Nüüd tuleb Eestil endal aktiivselt edasi tegutseda.
Poliitikavaatlejad ja opositsioonipoliitikud valitsuse esimese saja päeva töös kahjuks midagi uut ja ootamatut valitsuse tegemistest aga ei leidnud.
Andrus Ansipi kolmandal valitsusel täitus eelmisel neljapäeval märkamatult sada päeva ametisolekut.

Nii politoloogid kui ka opositsioonipoliitikud leidsid, et valitsus pole midagi ootamatut või täiesti uut teinud, kuid see ei olnud ka üllatuv – valitsuses on muutunud vaid mõned näod ja portfellid.

Põhimõtteliselt on ju tegemist juba kokkutöötanud partneritega, kes tunnevad teineteist suurepäraselt, mõne ministri vahetumine ei muuda oluliselt tervikpilti.
Valitsus ei vajanud sisseelamisaega, vaid sai kohe tegutsema hakata.
Kuid tulemused on seni kesised.

Ratas kritiseeris valitsust initsiatiivipuuduse eest, eriti ühiskonna jaoks olulistes küsimustes, nagu hinnatõusud.
Tema sõnul näitab olukorra totrust asjaolu, et osa toidukaupu on Eestis kallimad kui Soomes, vaatamata mitmekordsetele palgaerinevustele.

Keskerakondlase hinnangul pole valitsus hinnatõusu pidurdamiseks midagi ette võtnud ega seda isegi tunnistanud. «Minu heatahtlik soovitus valitsusele on, et valitsus peaks panema tööle tarbijakaitse nii nagu kord ja kohus,» pakkus ta lahenduse.

Tegevusetust heitis valitsusele ette ka Tarand.
Talle oli negatiivselt silma jäänud majandusminister Juhan Partsi passiivsus riigi kui ainuaktsionäri esindamisel Eesti Energias.
«Eesti Energiat ei valitseta muidugi endiselt.
Mitte ainult hindade tõus, vaid ka selline seiklusliku joone pidamine varem kokkulepitu kinnistamise asemel,» ei olnud ta rahul firma
piiritaguste ettevõtmistega.
Üldiselt pidas Tarand valitsuse tööd keskpäraseks – pole olnud suuri eksimusi, mis teravat hukkamõistu vääriks, aga samas pole tehtud ka midagi erilist.
Nii et leiab kinnitust Euroopa Keskpanda presidendi seisukoht,et mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest tulenevad ka Eestis praegused pinged ja probleemid,mis omakorda tekitavad inimestes rahulolematust
Eestis väljakujunenud vaesest elust.

12 июл. 2011 г.

Sisetarbimine Eestis on endiselt maas

**


2011.a.esimene poolaasta maailmamajanduses oli nõrk.
Juunis jätkus maailma aktsiaturgude langustrend. Lisaks eurotsooni perifeeriariikide võlaprobleemidele survestas turge kasvav mure ülekuumeneva Hiina majanduse pärast ja nn kvantitatiivse leevendamise programmi teise vooru lõpetamine USA-s (quantitative easing 2 ehk rahapakkumise suurendamine raha juurdetrükkimise teel). Kuu viimastel päevadel kosusid turud mõnevõrra, kuna Kreeka parlament kiitis heaks uue kasinusmeetmete programmi, mis kindlustas Euroopa Liidu ja IMF-i finantsabi jätkumise.
Selliste institutsioonide nagu Eesti Pank, SEB, Danske, Nordea prognooside kohaselt kõige tugevam SKP kasv käesoleval aastal tuleb Hiinas +9.5 %,sellele järgneb venemaa + 4.7 % ,Eesti + 3.9 % ning Soome +3.8 %..Euroala kasv moodustab tänavu kõigest 2 %.
Eesti tööpuuduse kahanemine saab olema aeglane ning järgneval paaril aastal jääb tööpuudus vahemikku 13 – 15%.See asjaolu takistab Eesti kiiremat majanduskasvu.
Eestis tehti 2010 aastal 31 428 kinnisvaratehingut kogukäibega 1,233 miljardit eurot. Seejuures on aastaga tehingute maht kasvanud 18,3%.
Samas ei ole senine kinnisvara hinnatõus (ega ka 2011
prognoositav tõus) veel toonud leevendust ega tegutsemisvabadust nendele
klientidele, kelle laenujääk ületab hinnalanguse tulemusena tagatisvara
maksumuse. Selline sunnismaisus jääb paljusid rõhuma veel vähemalt 2-4
aastaks.

Samas paranev SKT kasvu dünaamika koos langeva tööpuudusega ja suurenenud välisinvesteeringutega Euroopa regioonis soodustab pankade müügitulu kasvu ja madalamat mittetoimivate laenude osakaalu.

Majandusarengut takistavad probleemid Eestis on kahjuks järgmised:
Tööpuudus 7.7 punkti üheksast võimalikust,
nõudluse vähesus 6.6, kvalifitseeritud tööjõu puudus 6,3 , rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus 5,9 inflatsioon 5.4, kapitali vähesus 3,2
ning Eesti valitsuse majanduspoliitika ebatäiuslikkus 3.0 punkti üheksast võimalikust.
Sisemajandus on endiselt nõrk, sest inimesed ei julge veel tarbida,olukord enne, kui eestlaste tööpuudus väheneb. Vaja oleks,et sisemine tarbimine hakkaks majandust vedama,
Eesti sisemajanduse koguprodukti 8.5 protsendiline kasv esimeses kvartalis oli parem tulemus, kui välisanalüütikud julgesid prognoosida,kuid see baseerub põhiliselt ekspordil.Sisetarbimine aga on endiselt maas.

8 июл. 2011 г.

Eesti inflatsioon on juba liiga kaua kõrge.

**



Peaaegu sama tähtsad makromajandusnäitajad kui majanduskasv on inflatsioon ja tööhõive.

Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus ning selle kõrge taseme poolest on Eesti Euroopa Liidu riikide seas esirinnal.
Inflatsioonimäär (sageli nimetatakse sedagi lihtsalt inflatsiooniks) näitab tõusu kiirust.
Inflatsioonimäära iseloomustavad mitmesugused hinnaindeksid, millest tähtsamad on tarbijahinnaindeks ja tootjahinnaindeks.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 4,9%.
Kaubad olid 2010. aasta juuniga võrreldes 6,5% ja teenused 2,2% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 5,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,8%.
Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole.
Kuuendiku tõusust andsid eluasemele tehtavad kulutused ning kaheksandiku alkohoolsed joogid ja tubakas.
Mullu sama kuuga võrreldes on endiselt enim kallinenud kartul (82%), millele järgnevad suhkur (62%) ja kohv (48%).
Üle 30%-lise tõusu on läbi teinud veel tangained (40%), õunad (39%) ja taimeõli (39%).
Munad olid aga 16,9% odavamad.
Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase, mille mõjust indeksile andis soojusenergia 2,6%-line hinnatõus ligi 60%.
Suuremat mõju avaldasid veel värske köögivilja 14,3%-line, värske puuvilja 5,6%-line ja mootorikütuse 1,1%-line odavnemine ning kaugliinibussipiletite 7,1%-line kallinemine. Võrreldes maiga oli hiina kapsas 45%, paprika 36%, tomat 22%, värske kapsas 21% ja banaan 19% odavam.
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2011
Kaubagrupp Juuni 2010 –
juuni 2011, % Mai 2011 –
juuni 2011, %
KOKKU 4,9 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid 11,5 -0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas 7,8 -0,3
Riietus ja jalatsid 2,8 0,7
Eluase 4,6 1,2
Majapidamine 0,3 0,7
Tervishoid 0,1 0,1
Transport 3,6 -0,8
Side -6,0 0,5
Vaba aeg 0,9 0,2
Haridus ja lasteasutused 2,3 0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus 5,4 -0,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,2 -0,4


Inflatsioon on oluline sellepärast, et ta mõjutab tulude jaotust majanduses (sest mõned hinnad ja sissetulekud on paindlikumad kui teised - näiteks pensionid ei pea sageli hinnatõusuga sammu).
Teiseks tekitab kiire inflatsioon ebakindlust, muutes raskemaks äriplaanide ja investeeringute tegemise, samuti ei julgusta ta inimesi säästma.
Ülalpool toodud näitajate põhjal mitmel põõl on tekkinud seisukoht,et Eestis inflatsioon on pidurdanud.
Kui maailma majanduse käik näitab,et Eestis inflatsioon jäeb endiselt kõrgeks ja läheb ikka tõusu teed ja seda üsna varsti.

28 июн. 2011 г.

Eesti töötuse määr on kõrge

**



Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele.
On kuulda,et kui Narva uus jaam valmis saab, kasvab konkurents paberipuidu pärast, sest Narva uus jaam võib tahta suurt osa Eesti paberipuidust.
Elektrijaam saab valmis 2015. aastaks ja on valmis kasutama küttesegu, millest poole moodustab hakkpuit ja teise poole põlevkivi.
Arvutuste kohaselt kulub jaamas kuni neli miljonit tihumeetrit puitu aastas, see on umbes pool tänavusest eeldatavast raiemahust Eestis.
Arusaamatu miks Eestis ei täideta vastav arengukava ja seda halvem tingimustes kus Eestis töötuse määr on 2011.a. esimese kvartali aruande kohaselt on kohutav ningmoodustab üle 14 % ?
Vaatleme millised on puitkütuste varud Eestis?
Statistilise metsainvesteerimise (SMI)andmetel on Eesti metsade tagavara 444 mln. tm ja aastane juurdekasv 11,9 mln. tm aastas.
Kuna suur osa Eesti metsadest on pikka aega olnud kasutusest väljas, on mõneti halvenenud nende seisund ja suurenenud raieküpsete puistute osakaal.
Sellest tulenevalt on Eesti metsanduse
arengukava (2002) alusel määratud järgneva kümne aasta jooksul optimaalseks raiemahuks aastas 13,1 mln. tm kasvava metsana, sellest 12,6 mln. tm uuendus- ja harvendusraieid ning kuni 0,5 mln. tm sanitaar- ja valikraieid.
Sortimentide järgi võiks traditsiooniline küttepuu hõlmata raiemahust ligikaudu 2,6 mln. tm ja raiejäätmed 2,4 mln. tm – kokku umbes 5 mln. tm ehk 9,6 TWh (34,6 PJ).
Võrdluseks: Soomes hinnatakse ainuüksi raiejäätmete raiemahuks 10–15 mln. tm aastas, mis võrdub 20-30 TWh (Timperi, 2000).
Nii suur mahuline vahe ei ole tingitud ainult Soome suuremast metsatagavarast, vaid suuresti ka vähesest harvendusraiete mahust Eesti metsades.
Eesti võsapuidu tagavaraks hinnatakse 15 mln. tm. Taastuvenergeetika nõukogu hinnangul (2001) saaks aastas raiuda vähemalt 0,7 mln. tm ehk 1,3 TWh (4,8 PJ).
Puidutööstusjäätmete kasutamist ametlik statistika adekvaatselt ei kajasta, kuid palgi prognoositavat väljatulekut vaadates võib jäätmete energiavaruks hinnata vähemalt 3,5 TWh (12,6 PJ).
Eesti statistikaameti (ESA) andmetel on puitkütuste (küttepuud, hakkpuit ja puidujäätmed) toodang olnud alates 1997. aastast küllaltki stabiilselt 3 mln. tm piires. 2002. a. toodeti puitkütuseid 3,2 mln. tm ehk 6,2 TWh (22,6 PJ), mis hõlmas kogu Eestis toodetud primaarenergia varust 16%.
Eespool esitatud puiduenergia bioloogilise potentsiaali põhjal saaks puitkütuste tootmist koguni kolmekordistada, mis kataks kogu Eesti kütte- ja tehnoloogilise soojuse vajaduse ning jääks ülegi.
Seega on Eestil laialdased bioenergiavarud puidu biomassina, kuid oleme selle efektiivsest utiliseerimisest veel kaugel.
Kasutusaste on tooraine valdkonniti väga erinev.
Puidutööstused kasutavad jäätmeid (hakmed, saepuru, laastud, pinnud ja koor) juba niigi võimalikult ratsionaalselt, seepärast arvestatavat kasvuruumi siin oodata ei ole.
Kui, siis ainult imporditava puidu ja puittoodete kõrgema väärindusastme arvelt. Traditsioonilise küttepuidu osatähtsus arvatavasti väheneb, sest raiutavat puitu hinnatakse üha rohkem. Järelikult tuleb aktiivsemalt võtta tarvitusele seni vähe kasutatud raiejäätmed ja heinamaadel, teepervedel ning elektriliinide all mühav võsapuit.
Nii seisab kasutult 25–35% Eesti puiduenergia varust!

18 июн. 2011 г.

Eestis on raske elu - vaesus ootab meid kõiki.



**



Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 4,5% ja brutotunnipalk 2,3 protsenti, teatab statistikaamet.
Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest.
I kvartali keskmist palka mõjutasid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.
Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2 protsenti.
Samas ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9 protsenti.
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 749 eurot , veebruaris 785 eurot , märtsis 843 eurot.


Kahjuks siin nimetatud kenad brutopalga numbrid käivad ainult tööd omavate inimeste kohta ehk nende õnnelikke kohta, kel tööd on.
Statistikaamet tõdeb,et käesoleva aasta esimeses kvartalis tervelt 14.4 protsenti Eesti inimestest olid töötud.
Ning see töötuse määr siiski vähe erineb vastavast näitajast esimeses kvartalis 2010.a.,kui töötuse määr oli koguni 16.9 protsenti.See on liig,mis liig.
Normaalne oleks kui töötuse määr oleks 4 protsenti.
Mis aga peavad tegema pensionärid, kelle pension pole ammu tõusnud, küll tõusevad kosmilise kiirusega hinnad?

Hiljuti Tartus,reformierakonna juhiks taas valitud A.Ansip oma telekõnes ei unustanud taas kiitma,kui suure edu osaliseks on saanud Eesti oma rahandusküsimuste lahendamisel.
Kui tõuseb tootlikus,siis varsti hakkab Eesti elanik saama paremat palka ning tõusevad pensionid,ütles ta.
Samas meenub kuidas seesama mees vahetult enne märtsivalimisi jagas iga päev suuri lubadusi,et tuleval aastal Eestis tõusevad pensionid.
See lubadus oli tehtud ilma,et tootlikkuse tõusu vajaduse tingimust nimetataks,sest peaministril oli oht oma hästi makstud töökohast ilma jääda.
Mida me näeme praegu riigi majandusarengus ja inimeste heaolu seisus?
Jah, majanduskasv SKP 8.5 protsendilise kasvu näol on riigis saavutatud ja seda põhiliselt tänu euroala arengule –mitte valitsuse pingutustele.
Kuid see kasv on saavutatud põhiliselt ekspordi kasvu arvelt,riigi sisemajandus on endiselt madalal tasemel,inflatsioon on 5.5 protsendi tasemel,hinnad Eestis kasvavad ülikiiresti ja Euroopa Liidu maade omadest kasvavad hinnad peaaegu kaks korda kiiremini.
Kuid valitsus mingeid meetmeid hinnatõusu pidurdamiseks ei ole rakendanud!Miks?
Keskmine brutopalk, ehk siis palk, mille välja teenime, kuid millest maksud maha võetakse, oli esimeses kvartalis 792 eurot (Saksamaal võrdluseks 2700 eurot) ja brutotunnipalk 4,87 eurot, on inimeste ostujõudu näitav reaalpalk rohkem kui kaks aastat on olnud languses.
See tähendab, et rahva elatustase langeb endiselt, kuigi valitsus ei hoia kokku ülistavaid sõnu oma tegevuse kohta.
Samas kardavad asjatundjad majanduse uut võimalikku langust, ehk siis majandusteaduses nõnda nimetatud surnud kassi põrget, mis võib talvekuudel majanduse taas langusse viia.
Kriiside puhul kipub selline järelnähtus ehk järellainetus tekkima.

Küllap valitsus teab,et keskmine palk on väga vähestel!
Kuid probleemi lahendamisega ei tegele.
Sama lugu on ka keskmise pensioniga!
On küll neid,kes saavad 200 eurot kuus, kuigi on töötanud üle 40. aasta.
On see normaalne nähtus?
Kindlasti mitte!
Neist, kelle pension on ainult 200 € ringis - enamus on maal elavatest, kes olid sunnitud tööpuudusel eelpensionile jääma.
On küül neid,kes käivad küll tööl ja saavad alla keskmise,millest neljandik läheb töölesõitmise peale. On ka neid kel pensionini jäänud veel 5-7 aastat ja kellele tööandja on vihjanud, et juba liig vana, et tööd teha.
Uut töökohta mitmes Eesti piirkonnas noortelgi raske saada, mis veel vanadest, kõrgeealistest rääkida.
Kui inimene on ka sunnitud eelpensionile jääma, siis saaks ta vaevalt 250€ (sest näiteks 18% võetakse ju ta
Vanaduspensionist maha).
Kõige nõmedam nende madalate palkade juures on see, et toiduainete hinnad on suuremad kui Soomes!
Näiteks Soomest ostetud salatid ja kohvi jms on palju odavamad ja kvaliteetsemad kui Eestis. Eesti rahvas ,valitsuse poolt peale surutud eurorahaga, on pandud tõesti raskesse seisu, mida siis Eesti inimene sellisest olematust palgast ja pensionist veel säästa saaks, kui ei saa isegi lastele tervislikku toitugi osta.

Samas palgad on tõusnud riigikogul,valitsusel ja muudel tegelastel,rahvale on aga tõusnud hoopis hinnad ja aktsiisid.

Kokkuvõttes olemegi vägisi liikumas viie vaesema riigi hulka.
Nii et muud midagi ei jae,kui siit orjariigist jalga lasta,sest siin läheb kõik järjest
hullemaks.


11 июн. 2011 г.

Eesti sisemajanduse kokkukuivanud olek jätkub.


**



Eesti siseturg on alates 1992. aastast pidevalt arenenud. Kaupade müük suurenes kuni 1997. aastani. 1998. aastal seoses majanduskeskkonna halvenemisega vähenes elanike tarbimine, mis tõi kaasa jaekaubandusettevõtete jaemüügi 2%-lise languse püsivhindades, tegelikes hindades kasvas jaemüük 4%. Jaekaubandusettevõtete jaemüük moodustas 1998. aastal 18,7 mld krooni (ilma käibemaksuta).
1992–1995. a. müüdi suurem osa kaubandusettevõtetest erakätesse.
Eraettevõtete osa moodustas jaekaubanduses 1. jaanuari 1999. a. seisuga 94,4%, välisriikide omand 3%.
Alates 1992. aastast kaotati riiklik kontroll hindade üle ja käesoleval ajal sõltuvad paljud siseturu hinnad maailmaturu hindadest.
Jae- ja hulgimüük moodustas 1996–1997. a. SKP-st vastavalt 15,3 ja 15,7%, 1998. aasta 9 kuuga 15,9%.
Kaubanduse osa SKP-s on alates 1994. aastast pidevalt tõusnud.
Seoses jaemüügi arengu pidurdumisega 1998. aasta III ja IV kvartalis jae- ja hulgimüügi osatähtsus SKP-s 1998-l aastal mõnevõrra langes.
Kaubanduses on üheks tähtsaks suunaks suurte kaubanduskeskuste tekkeks. 1998. aastal kasvas linnades üle 1000 m² suuruste kaupluste arv 37,8%, kaupade müük nendes kasvas 42,2%.
Eesti kaubandusarengu eesmärk on kaupade müügi stabiilne areng, mis parandab riigi elanike elukvaliteeti ja tagab põhiliste eluvajaduste rahuldamise.
Vajalik on nõudluse mõjutamine turunduse ja reklaamiga, müügiprotsessi täiustamine ning personali koolitus.
Kaubanduspoliitika peab tagama kaubandusettevõtetele ühtse soodsa majanduskeskkonna.
Euroopa Liidu ühinemisnõuetest tulenevalt siseturu ja tarbijakaitse õigusliku aluse arendamiseks on välja töötatud hulk õigusakte.
Eesti seadusandluse vastavusseviimist EL-i "Valges raamatus" esitatud soovituslike nõuetega alustati juba mitu aastat tagasi.

2008. –2009. aasta talvel langes maailma majandus kriisi, mida peetakse
rängimaks pärast Teist maailmasõda.
Euroopa Liidus oli kõige raskem olukord Balti riikides, kus üleilmsele finantskriisile oli eelnenud majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarabuum, millele omakorda järgnes sisemajanduse
nõudluse kokkukukkumine. Eesti majandus langes järsult kogu
2009. aasta vältel. Võrreldes eelnenud aastaga vähenes sisemajanduse
koguprodukt (SKP) 13,9%. Majanduslanguse madalseis jäi II kvartalisse, seejärel
SKP vähenemine tasapisi aeglustus.
Majandustegevust pärssisid väike sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse
nõudlus vähenes 2009. aastal 22% ning selle osatähtsus SKP-s oli
vaid 93%.
Esmakordselt viimase 15 aasta jooksul oli sisemajanduse nõudlus
aastaarvestuses SKP-st väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli
toodetud SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude
kogusummast.
Keeruline olukord tööturul vähendas kodumajapidamiste
sissetulekuid ning seetõttu ka nende tarbimiskulutusi. Ebakindlus tuleviku
suhtes ning väike nõudlus toodetele ja teenustele pärssisid omakorda
ettevõtete investeerimisotsuseid.
Koos sisemajanduse nõudluse langusega vähenes reaalarvestuses umbes
kolmandiku võrra ka kaupade ja teenuste import. Sisemajanduse nõudlus
vähenes ka kõigis Eesti peamistes ekspordi sihtriikides, mistõttu meie
kaupade ja teenuste väljavedu kahanes reaalarvestuses 19%.
Kuna eksport
vähenes aeglasemalt kui import, paranes 2009. aastal Eesti väliskaubanduse
tasa kaal.
Netoekspordi suhe SKP-sse oli 6,1%, mis on aastaarvestuses viimase
15 aasta parim näitaja.
Et sisemajanduse nõudlus taastub aeglaselt, on Eesti
majanduse peamine kasvuallikas eksport.
Eesti ekspordi konkurentsivõimet
välisturgudel pärsib suhteliselt madal tööjõu tootlikkus võrreldes teiste EL-i riikidega.
Euro stati andmetel oli tööjõu tootlikkus Eestis 2009. aastal 62% EL-i
keskmisest.
Selle näitajaga paigutub Eesti 24. kohale EL-i liikmesriikide seas.
2009. aastal vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus.
See suurenes
vaid hankivas sektoris ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende
tegevusalade osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses on väike.
Kõige rohkem vähenes lisandväärtus ehituses ja finantsvahenduses, kuid suurimat mõju SKP-le avaldas töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemine. Viimase kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrk sisemajanduse nõudlus ning kodumaiste
tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus. Eesti tööstusettevõtted sõltuvad suuresti välisnõudlusest, sest üle poole toodangust
eksporditakse.
Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult
töötleva tööstuse toodangu eksport.

Tähelepanuväärne on olukord,kus soomlased andsid mullu 11% Eesti sisekaubanduse käibest, mis tähendab, et ilma Soome turistideta kaoks Eesti poodide käibest pea 1,5 kuu müük.
Soome Kaupan Liitto andmetel ostsid soomlased mullu Eestist kaupu 390 miljoni euro eest, see number suurenes aastaga 11%.
Statistikaameti andmetel oli Eesti jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2010. aastal 3,5 miljardit eurot, vähenes 2009. aastaga võrreldes püsivhindades 4%.
Vaadates tänavust reisi- ning majutusstatistikat, võib arvata, et tänavu tõotab põhjanaabrite abi Eesti kaupmeestele ja tootjatele veel suurem olla.

4 июн. 2011 г.

Palka peab saama iga töövõimeline inimene.


**



Ettevõtluse “probleem on tööjõukulude kiire kasv – kiirem, kui seda võimaldaks tootmismahtude ja tööviljakuse tõus.
Ettevõtjatel on järjest kasvavate väljaminekud tööjõule ja konkurentsis püsimiseks seda aspekti peab rohkem teadvustama.
Üleeelmise aasta lõpus ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitluse järgi on palgakasvu prognoos keskeltläbi üksnes 5%.
Käärid tulenevad sellest, et kvalifitseeritud tööjõule, mida on Eestis niigi vähe, tuleb palka maksta paraku vastavalt meie tööjõuturu situatsioonile, mitte aga vastavalt olukorrale näiteks meie
eksporditurgudel.

Mitmed ettevõtted jõuavad välja kahjumisse.
Mis aitaks? Tööviljakust aitab tõsta investeerimine moodsasse tehnoloogiasse.
Sisenõudlus Eestis on nõrk ja palkade liigkiire kasv viib meie toodangu konkurentsivõimetuks ja toob kaasa tööpuuduse kiire kasvu. Muidugi kiirendab palkade kasv ka inflatsiooni.

Mõned aastad tagasi ületas tootlikkus palga kasvu ja siis probleemi ei olnud, nüüd on vastupidi ja probleem on.
Ühest küljest sõltub ettevõtte tootlikkus majanduskeskkonnast ja töötajatest, teisest küljest ettevõtjatest endist.
Mida saavad ettevõtjad praeguses situatsioonis ära teha, et tootlikkust tõsta?

Tootlikkuse tõstmine on võtmeküsimuseks uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Päris suur osa Eesti ettevõtteid kasutab eelmise põlvkonna tootmisseadmeid ega olegi võimelised neid niipea välja vahetama.

Mida siis ette võtta? Moodsa tehnoloogia arengu ja uute rakenduste juurutamisega käib kaasas ka teadmiste ja oskuste areng, mitte vastupidi
Riigisektori tootlikkus tuleb siis,kui
teha sama töö ära väiksema ametnike hulgaga.
Nii nagu erasektor kogu aeg on teinud.

2006. aastal määras Eesti tööturul esimest korda hinna eelkõige tööjõu pakkuja. Palgad tõusid kiiremini kui mitmel varasemal aastal. Keskmine brutokuupalk on alates 1995. aastast tõusnud igal aastal nii avalikus kui ka erasektoris.
Palga kasv on olnud kiirem kord erasektoris, kord avalikus sektoris, kuid kuni 2006. aastani ei ületanud erasektori keskmine brutokuupalk ühelgi aastal avaliku sektori keskmist brutokuupalka.
2006. aastal tõusis erasektoris keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aastaga 17,9% ning avalikus sektoris 12,8%.
Tulemuseks oli, et esimest korda ületas erasektori keskmine brutokuupalk (9430 krooni) avaliku sektori keskmise brutokuupalga (9345 krooni). Vahe oli 85 krooni.

Erasektoris oli keskmine brutokuupalk 2006. aastal 4,3 korda kõrgem kui 1995. aastal, avalikus sektoris 3,8 korda kõrgem.
Olgu siinkohal rõhutatud, et avalik sektor ei ole ainult Riigikogu, ministeeriumid, ametid, linna-, valla- ja maavalitsused.
Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõupuudusega tööturul kaasnes paljude majanduslikult mitteaktiivsete inimeste naasmine tööturule ja töötute arvu vähenemine.
2006. aastal suurenes 15–74-aastaste hõivatute arv eelmise aastaga võrreldes 38 900 võrra — see on suurim kasv eelmisel kümnendil.
Demograafiline olukord on aga selline, et kui majandus vajab oma arenguks ka edaspidi sama palju uusi hõivatuid kui mullu, siis selleks puuduvad arvestatavad riigisisesed reservid.

2006. aastal oli täistööajale taandatud keskmine palgatöötajate arv 518 000. Erasektoris oli 379 000 ja avalikus sektoris 139 000 palgatöötajat. Täistööajale taandatud töötajate arvu jagunemisest era- ja avaliku sektori vahel aastate kaupa on näha, et pidevalt on vähenenud avalikus sektoris töötavate inimeste osatähtsus.
Kui 1995. aastal töötas 49% töötajatest avalikus sektoris, siis 2006. aastal vaid 27%.
Avaliku sektori palgad ületavad erasektori palku 21.09.2007.
Ajal, mil eksportivatel ettevõtjatel on tõsiseid probleeme tootlikkuse kasvatamisega, tõstab valitsus mitmes avaliku sektori valdkonnas palka 20-30 protsenti, mis kergitab need tööandjate pahameeleks erasektori palkadest üha kõrgemaks.

Veel kevadiste koalitsiooniläbirääkimiste ajal toonitas peaminister Ansip, et uue valitsuse käe all tõusevad avaliku sektori palgad proportsionaalselt ühiskonna tootlikkusega.
Hiljutisel valitsuse pressikonverentsil selgitas Ansip, et tema kevadel antud lubadust tuleb kindlasti vaadelda nelja aasta kontekstis.

«Mõned palgakasvud on järgmisel aastal tõesti tavaoludes üüratud, millest keegi ei osanud isegi unistada,» tunnistas peaminister.

2007. aasta II kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 11 549 krooni ja tunnis 66,50 krooni.
Keskmine brutokuupalk 2009.aastal oli 784 eurot (12 264 krooni),mis oli
võrreldes 2008.aastaga -5 % väiksem.

Esimeses kvartalis 2011.aastal keskmine brutopalk oli 792 eurot
(12 397 krooni),mis oli -2.6 % väiksem,kui 2010.aasta esimeses kvartalis.
Euroopa Komisjon otsib võimalusi kuidas vältida olukorda,kus näiteks Kreeka juhtumi puhul
on riik pankroti äärel,sest oli rikutud majandusseaduse nõue,et palga kasv ei ennetaks
tootlikkuse kasvu,mille rikkumise puhul tekib ka riigi majanduskriis.


Kirjastaja:

28 мая 2011 г.

Eestis elu ei parane.


**

Eesti elamistingimusi 1994.aastal iseloomustas keskmine elutubade arv,mis oli ühe leibkonnaliikme kohta 0.68. Kõige rohkem ehitati eluruume aastatel 1970 – 1974,kui valmis 76000 uut eluruumi.
Riigikorra vahetuse perioodist alates ehitati kõigest 20000 eluruumi. Aastatel 1995 – 2000 ehitati ainult 8000 eluruumi.
Aastatel 2005 – 2009 Eestis ehitati valmis 30000 eluruumi.
Eluruumide arv Eestis oli aastal 1995 618.3 tuhat.
Aastaks 2010 eluasemete arv oli 653.6 tuhat,seega tõus 15 aastaga kõigest 35,3 tuhat.
Elamureformi mõjul 41% Tallinna elanikel 2006.aastal elamistingimused olid jäänud samaks või teatud osal elanikest isegi halvenesid.
Põhiosa eluasemetest käesoleval ajal (2010.aasta keskpaik) ehitati eluasemelaenu või liisingu abil.
Ca 25 % leibkondadest omab kohustusi pankade ees.
2006 -2007 aastate vahel,kui keskmine brutokuupalk oli veidi üle 11000 krooni ostetud-müüdud korteriomandi ruutmeetrihind oli 18000 krooni. 2009.aasta esimesel poolel keskmine ostetud – müüdud korteriomandi ruutmeetrihind oli juba veidi üle 10000 krooni ning keskmine brutokuupalk veidi üle 12000 krooni.
Eluruumide arv Eestis ühe elaniku kohta 2003.aastal oli 1.5,mis oli veidi kõrgem kui praegu.
Majanduskoostöö- ja arenguorganisatsiooni (OECD) 50. aastapäeva puhul hiljuti avaldatud 34 liikmesriigi võrdlus 11 valdkonnas näitab, et «rikaste riikide klubis» on Eesti veel mahajääjate seas.
Eesti on OECD liige alles eelmisest aastast, kuid siiski juba laialdasse võrdlusse arvatud.
Neljas võrreldud valdkonnas – keskkond, haridus, turvalisus ning töö- ja pereelu ühtesobitamine – on Eesti näitajad OECD koostatud indeksis heal tasemel, ent ülejäänud seitsmes valdkonnas kaunistame tabeli tagumist otsa.

Näiteks elamistingimuste võrdluses asub Eesti pingereas eelviimasel kohal, kusjuures märgitakse, et Eesti eluruumides on 1,2 tuba riigis elava inimese kohta, samas kui OECD keskmine näitaja on 1,6 tuba.
Märgitakse ka, et 12,2 protsendil Eesti eluruumidest ei ole vesiklosetti – OECD keskmine näitaja on 2,8 protsenti.
Ka üldise eluga rahulolu poolest on Eesti kehvemate seas.
Meist tagapool on vaid Ungari ja Portugal.
Meie inimestest on oma eluga rahul ligikaudu neljandik ehk 24 protsenti, ning 60 protsenti Eesti elanikest leiab, et ühe päeva jooksul saavad nad rohkem häid elamusi kui halbu. Viimane on märgatavalt kehvem näitaja kui OECD keskmine – 72 protsenti elanikest.




Kirjastaja:

21 мая 2011 г.

Eesti majanduse struktuurne areng on vildakas ja rahvale jõukust ei too.

**
Eesti SKP kasv esimeses kvartalis 2006.a. võrreldes 2005.a esimese kvartaliga oli 11%,kuid see kukus sama aasta teises kvartalis 1% võrra.Kuni 2006.a .neljanda kvartalini see 10& SKP kasv püsis peaaegu muutumata.Ja siis hakkas järsk SKP kukkumine kuni neljanda kvartalini 2007,kui SKP kasv oli
5%.Sellest hetkes SKP hakkas väga järsult kukkuma ning 2008.aasta esimeses kvartalis SKP langes juba minus 2.5 protsendini.
Alles kolmandas kvartalis 2009.aastal Eesti SKP hakkas järsult kasvama ning juba teises kvartalis 2010.aastal SKP kasv võrreldes 2009.aasta sama ajaga oli pluss 2.5 %.
Peale seda esialgsetel andmetel SKP kasv oli esimeses kvartalis 2011.aastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga pluss 8 %.

Seni majanduskasvu veab jätkuvalt töötleva tööstuse tugev eksport.
SKP kasvu mõjutas enim töötleva tööstuse lisandväärtuse kiire kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu mõjutas enim raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide ning metalltoodete tootmine.
Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt ekspordi toel. Samas vähenes töötleva tööstuse panus SKP kasvu. SKP kasv muutus I kvartalis laiapõhjalisemaks mitmete teiste tegevusalade mõju suurenemise tõttu.
I kvartalis kasvas kaupade eksport hinnamõjusid arvestades 53%. Enim suurenes raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide, elektrimasinate ning metalltoodete väljavedu.
Töötleva tööstuse toodangu osatähtsus kaupade ekspordis oli veidi üle poole.
Valitsemissektori lisandväärtus kasvas pärast kuus kvartalit kestnud langust. Oluliselt mõjutas SKP suurenemist netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu ja aktsiisimaksude kasv.
Põllumajanduse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning finantsvahenduse tegevusala lisandväärtus vähenes. Põllumajanduse lisandväärtuse vähenemise põhjustas põllumajandussaaduste kiire hinnatõus (jooksevhindades põllumajandustoodang suurenes). Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse lisandväärtus langes peamiselt elektrienergia ekspordi kasvu vähenemise tagajärjel. Finantsvahenduse lisandväärtus langes kindlustuse tegevusala toodangu vähenemise ning kindlustuse kahjunõuete suurenemise tõttu.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 2,1%.
Kahjuks Eesti siseturg ei jõua ekspordile järele.riigis valitseb suur tööpuudus ja üle määra kõrge inflatsioon.
Tarbijahinna kasv on liiga suur.
Üks liiter bensiini 95 maksis 24.01.2011.a. 1.170 eurot,praegu aga 1.204 eurot – kasv 3%.Kasvas ka elektri hind.Tarbijahinnaindeks aprillis 2011.a.oli 5.4 % kõrgem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kaubad olid 2010. aasta aprilliga võrreldes 6,9% ja teenused 2,6% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 5,4% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 5,4%.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 12,3%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sellest omakorda ligi neljandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 17% kallimad piimatooted, ligi viiendiku 14% kallimad jahutooted ning viiendiku köögivilja ja kohvi hinnatõus. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud kartul (86%), kohv (55%), suhkur (45%) ja õunad (42%). Üle 30%-lise tõusu on läbi teinud veel tangained (37,5%) ja taimeõli (31%).
Märtsiga võrreldes olid aprillis tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogumuutusest ligi kolm neljandikku. Toidu ja mittealkohoolsete jookide mõjust indeksile andsid omakorda üle neljandiku 2,3% kallinenud lihatooted, üle viiendiku 3,7% kallinenud köögivili ning ligi kuuendiku 2% kallinenud jahutooted. Võrreldes märtsiga oli hapukapsas 20%, hiina kapsas 19%, taimeõli 17% ja suhkur 15% kallim.
Aprillis 2011.a.Haigekassa maksis 4.98 miljonit eurot hüvitisi kahekümnele protsendile arvel töötutele,ehk 280 eurot
Ühele töötule.Ülejäänud 80 % töötuid ei saanud midagi.
Nii et Eestis vaesus aina kasvab.


Kirjastaja:

15 мая 2011 г.

Paistab et töötuse poolest on Eestil esikoht Euroopas!

**



Lähtudes majanduskriisist tööpuudus on jõudnud Eestis rekordiliselt kõrgele tasemele. Töökohtade vähesus ja töötute pidev lisandumine alates 2008. aasta lõpust tänaseni on viinud selleni, et tööd otsitakse üha kauem ja paljud pered on sattunud suurtesse toimetulekuraskustesse.
Kiiresti kasvab pikaajaline töötus ehk nende inimeste hulk, kes on tööd
otsinud aasta või kauem. 2010. aasta esimeses kvartalis ulatus pikaajaliste töötute arv Eestis juba 51 000-ni, mis prognooside kohaselt tõuseb lähiajal veelgi.

2011. aasta I kvartalis töötuid oli 99 000 ja töötuse määr 14,4% - see on liig mis liig.Paistab oleme jälle esikohal Euroopas.Kahju!
Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem.
Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis jälle kasvas.
Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis 2010.a. vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra.
2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr vähenes aasta lõpus 13,6%-ni, tänavu aasta alguses tõusis aga 14,4%-ni.

I kvartalis kasvas pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute arv tõusis 56 000-ni, neist 27 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud).
Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas I kvartalis 57%-ni. Samal ajal alla aasta tööta olnute arvu vähenemine jätkus.
Aastaga on nende arv vähenenud kaks korda — 86 000-st 43 000-ni.

Tööga hõivatuid oli I kvartalis 591 000, mis on 2000 ehk 0,3% vähem kui eelmises kvartalis.
2010. aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 38 000 ehk 6,8% rohkem. Aastaga on tööhõive kasvanud enamikul tegevusaladel.
Kõige rohkem mõjutasid hõive kasvu töötlev tööstus ja ehitus, kus 2010. aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid vastavalt 22 000 ja 9000 rohkem.

Võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga kasvas töötus veidi tööhõive vähenemise tõttu, peamiselt aga rahvastiku majandusliku aktiivsuse suurenemise tõttu.
15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi oli tänavu I kvartalis 339 000, mis on 9000 vähem kui eelmises kvartalis. Mitteaktiivsete hulgas vähenes õppijate, koduperenaiste ja pensioniealiste arv, sest tööturu olukorra paranemine on neid innustanud tööd otsima.
Õppijate arv väheneb lisaks ka õppimisealiste noorte arvu vähenemise tõttu.
Heitunuid ehk tööotsingutest loobunuid oli I kvartalis alla 10 000, mis on samuti veidi vähem kui eelmises kvartalis.

Pikaajalisteks töötuteks loetakse tavaliselt neid inimesi, kes on olnud tööta kauem kui aasta ning kes otsivad tööd ja soovivad tööle tagasi pöörduda.
Tegemist on riskigruppi kuuluvate inimestega, kuna nende konkurentsivõime tööturul langeb kiiresti ja oluliselt.
Pikaajaliselt tööta olnud inimesed minetavad reeglina oma eelneva tööoskuse ning pikaajalise sotsiaalse tõrjutuse tõttu väheneb ka nende motivatsioon tööd otsida ja tugevneb nn õpitud abitus.
Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks
nii isiku passiivset kohanemist (passiivse tööpoliitika meetmed, sotsiaaltoetused) kui
tema aktiivset arenguvõimet (aktiivse tööpoliitika meetmed).
Selleks, et tehtavad
investeeringud aitaksid vältida ühiskonnas tekkida võivaid sotsiaalseid pingeid ning
võimaldaksid tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, on oluline omada usaldusväärset
infot pikaajalise töötuse ning sellega kaasnevate riskifaktorite kohta nii riigi kui
subjektide tasemel.

Analüüsi läbiviimisel on tuginetud Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele.
Töötuteisikutunnuste analüüs põhineb ETU 99 andmebaasil, millega koguti informatsiooni
inimese seisundi kohta Eesti tööturul 1998. aasta algusest kuni 1999. aasta II kvartalini.
Valimisse kuulus 6310 leibkonda. Leibkonnaliikmeid intervjueerides saadi vastused 12 703 inimeselt vanuses 15–74 eluaastat.
ETU 99 koosnes küsitlusnädala
osast, mis sisaldab andmeid küsitletu tegevuse kohta küsitlusele eelnenud nädalal,ning tagasivaatelisest osast, milles fikseeriti küsitletu seisund tööturul küsitlusmomendil
(töötav, töötu või mitteaktiivne) ning ka seisundi muutused ajavahemikul
1998. aasta algusest kuni küsitlusnädalale eelnenud nädalani 1999. aastal.
Andmete statistilisel analüüsimisel on kasutatud tarkvarapaketti Stata.
Ülevaates pikaajalise töötuse olukorrast on märgitud järgmist:

pikaajalise töötusega seonduvad probleemid on viimastel aastatel tõusnud teravaltpäevakorda enamuses Euroopa Liidu riikides. 1999. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 4,3% tööjõust pikaajalised töötud (kõrgeim määr oli Hispaanias ulatudes 7,4%)
ning madalaim Taanis – 1,0%). Töötutest 46% on olnud hõivest väljaspool enam kui aasta.
Inimeste hulk, kes on olnud töötud kaks ja enam aastat on kasvanud 62%-ni
kõigist pikaajalistest töötutest, mis on enam kui 5 miljonit inimest
Eestis oli 2001. aastal keskmiselt ligi 100 tuhat töötut: sellest üle 40 tuhande inimese on olnud töötud rohkem kui aasta, mis moodustab ligi 4% tööealisest elanikkonnast
ning enam kui 6% tööjõust.
Jälgides Eesti tööturu arengut eelmise aastakümne jooksul (1991–2000), näeme, et töötute arv on kasvanud 8 korda ning pikaajaliselt töötute arv (töötud üle 12 kuu) ligi 16 korda.

Tegemist on olnud väga suurte muudatustega Eesti tööturul ning tööturu tasakaalustamatuse olulise
suurenemisega.
Üldise tööpuuduse kasvu taustal on oluliselt pikenenud töötusperioodi
kestus ning suurenenud pikaajaliste töötute osakaal.
Kui 1992.aastal oli üle 12 kuu tööd otsinuid 20% kõigist töötutest, siis 1994. aastaks tõusis see
näitaja 39,6%-ni ning 2000. aastal juba 44,3%-ni. Märkimisväärne on nende töötute
arv, kes on tööta olnud rohkem kui kaks aastat. 1999. aastal oli selliseid inimesi 22,8 tuhat ning 2000. aastal enam kui 25 tuhat ehk rohkem kui veerand töötute arvust.
Tegemist on väikese riigi seisukohalt väga suure riskirühma moodustavate
inimestega, kellede aktiivse arenguvõime saavutamine (või taastamine) on ilmselt
juba väga raske kui mitte võimatu ülesanne.
Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et pikaajaliste töötute arvu pidev suurenemine
on toimunud olukorras, kus nii tööjõus osalemise määr kui ka tööhõive määr on oluliselt langenud ning samas on tööturul mitteaktiivsete tööealiste inimeste arv märkimisväärselt
kasvanud (aastatel 1991–2000 on mitteaktiivsete arv kasvanud üle 40%).
Töötute osakaal vastavalt töötuse kestusele Eestis aastatel 1991–2000
(aastakeskmine, %)
Kestvus 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000

Kuni 6 kuud 57,2 58,1 43,7 38,8 40,2 29,6 32,9 34,8 34,3 41,5

7–12 kuud (20,7) 21,8 28,2 21,6 28,0 15,1 21,3 18,2 19,8 14,2

Üle 12 kuu (22,1) 20,1 28,1 39,6 31,8 55,3 45,8 47,0 45,9 44,3

Üle 24 kuu ... … (7,1) 14,0 15,5 21,5 27,0 25,8 26,5 26,3

Märkus: Punktiiriga esitatud andmed põhinevad vähem kui 20-isikulisel valimil, sulgudes
esitatud andmed 20–39-isikulisel valimil.
Mitteaktiivsuse põhjusteks on lisaks pensionieale, õppimisele, haigusele ja invaliidsusele
ning laste ja/või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajadusele ka see, et
inimesed on kaotanud eneseusu ja ei otsigi enam tööd. Selliseid inimesi ei loeta
enam töötuteks ega ka tööjõu hulka kuuluvateks. Tegemist on heitunud isikutega,
kelle arv on Eestis pidevalt kasvanud. 2000. aastal loeti heitunute hulka juba 24 tuhat inimest ning see arv on perioodil 1991–2000 kasvanud ligi kuus korda moodustades
6% mitteaktiivsetest (1991. aastal vaid 1,4%). Samal ajal on teiste mitteaktiivsuse põhjuste osakaal (pensioniiga, õppimine, haigus või invaliidsus) olnud suhteliselt
stabiilne, vaid lapse või mõne teise pereliikme eest hoolitsemise vajaduse osakaal on aastatega vähenenud.
Heitunud isikute arvu kiire kasv on otseselt seotud pikaajalise töötuse kasvuga, kuna suur osa pikaajaliselt töötuid liigub pigem mitteaktiivsusesse kui tööturule tagasi, tingides sageli passiivset kohanemist võimaldavate sotsiaaltoetuste suurendamise vajadust.
See kinnitab veelkord vajadust omada võimalikult täpset
infot nende inimeste kohta, kes on Eestis jäänud pikaajaliselt töötuteks, et leida võimalusi riskirühma kuuluvate isikute aktiivse arenguvõime sihipärasemaks toetamiseks ning paljudes arenenud turumajandusega riikides laialt levinud nn õpitud abituse sündroomi kiire leviku pidurdamiseks Eestis.
Analüüsist selgub kes on pikaajalised töötud.
Peamisteks isikutunnusteks, mille võimalikku mõju inimese tööhõive seisundi muutumisele tööturul on püütud hinnata, on inimese sugu, vanus, rahvus ja haridus.
Teiste riikide uuringute alusel võib üldistavalt öelda, et reeglina on tõenäosus jääda pikaajaliselt töötuks meestel mõnevõrra suurem kui naistel, samuti on see oht suurem
vanematel tööjõu hulka kuuluvatel inimestel.
Pikaajaliselt töötuks jäänud naised liiguvad sageli mitteaktiivsusesse, leides vajalikku rakendust
väljaspool tööturgu (näiteks hoolitsemine pereliikmete eest). Mehed üritavad töötu seisundist leida rohkem väljapääsu liikudes uuesti tööhõivesse.
Erinevused pikaajaliste töötute haridustasemetes on vähem olulised. Enamikes tööjõu-uuringutes on siiski leitud, et madalama haridustasemega inimesed on kauem töötud, kuid need
erinevused on suhteliselt väikesed. Samuti on teistes riikides tehtud uuringud näidanud,et mitmed teised isikutunnused (näiteks tervis, rahvus jm) võivad mõjutada pikaajaliselt töötuks jäämise tõenäosust.
Enamikes Euroopa Liidu riikides kuuluvad pikaajaliselt töötute hulka rohkem naised kui mehed. Pikaajaliste töötute analüüs Euroopa Liidu riikides, tuginedes Euroopa
Liidu majapidamispaneeli andmetelele, näitas, et noored (16–24aastased) ja vanemad
inimesed (50–64 aastased) tunnetavad suuremat ohtu kuuluda pikaajaliste töötute hulka kui vahepealsetesse vanusegruppidesse kuuluvad inimesed.
Inimesed, kes kaotavad töö on tavaliselt madalama haridustasemega.
Haritumate inimeste osakaal
töötuse perioodi pikkuse kasvades reeglina langeb.
Uuringutest nähtub, et nii pika- kui lühiajaliste (töötuse periood on kestnud vähem kui 12 kuud) töötute hulgas on mehi rohkem kui naisi, kuid ka meeste osakaal tööjõus on
suurem (52%).
Kuni kuuekuulise töötuse perioodiga töötute seas on eestlaste osakaal
suurem, kui on nende osakaal tööjõus.
Töötuse perioodi pikenedes hakkab muulaste osakaal töötute seas ületama nende osakaalu tööjõus. Seega saab teha järelduse,
et töötuse perioodi pikenedes on muulastel tööhõivesse tagasipöördumine
mõnevõrra raskem kui see on eestlastest töötutel.

Kirjastaja:

7 мая 2011 г.

Hinnad kasvavad nii siin kui seal.

**

ELiga liitumine on andnud paljudele Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks.
Nii praegustes kui ka potentsiaalsetes uutes liikmesriikides alandab integreerumisprotsess regiooni riskitaset ja toob kaasa intressimäärade ühtlustumise. Madalamad intressimäärad koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad nendel majandustel näidata arenenud Euroopaga võrreldes kõrgemaid pikaajalisi kasvumäärasid.
Suurimad kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus, kindlustus, jaekaubandus ja ehitus.
Samas endiselt probleemseks kujuneb välja maailma põllumajandustoodete turg.
Pärast veebruari keskel alanud langust aprillis enamike põllumajandustoodete hind tõusis. Ilmastikuolud Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas on siiani olnud üsna keerulised.
Kevad on põhjapoolkera põllumeeste jaoks kriitilise tähtsusega aeg – halval ilmal on tugev mõju maailma kogusaagile.
Lääne-Euroopa riikides on sademeid sel aastal olnud vähem kui tavaliselt, samas kui Ameerika Ühendriigid (maailma suurim toiduainete eksportija) on viimase paari kuu jooksul kannatanud nii suure põua kui ülemäärase vihma all. Põual on olnud laastav mõju lõunaosariikide saagile – analüütikute prognooside kohaselt langeb USA kõrge kvaliteediga nisu toodang aasta lõikes 25-30%.
Samal ajal lükkavad põllumehed USA kesk- ja põhjaosas liigsete sademete tõttu jätkuvalt maisi külvi edasi.
Maisi hinnad on viimase 12 kuu jooksul kahekordistunud ja varud on kriitilise piiri lähedal.
Selle eest ilmastikuolud Venemaal ja Ukrainas on sel aastal olnud soodsad; selliste tingimuste jätkudes on tõenäoline, et sealsed teraviljatootjad saavutavad sel aastal oma läbi aegade parimad tulemused.
Enamik arenenud maade majandustest (samuti paljud arenevad maad) on tõusvate toormehindade tõttu ebasoodsas olukorras.
Riigid, mis on suured fossiilkütuste ja toidu eksportijad, saavad tõenäoliselt hindade tõusust kasu.
Keegi saab lähimal ajal jätkuvalt suurt kasu ka elektrihinna tõusust Eestis.
Eesti rahandusministeerium prognoosib, et elektri hind kasvab täielikult avaneva turu ja võrgutasude tõttu kolme aastaga ligi 20 protsenti.
. Konkurentsiameti juht Märt Ots on väitnud, et kõik hinnad on kulupõhised.
Peaminister Andrus Ansip algul on korduvalt öelnud, et talle ka ei meeldi elektri hinna tõus, kuid selle kehtestamine on konkurentsiameti asi.
Viimati aga tema suust oli kuulda,et see olevat niivõrd väike elektrihinna kasv,mis on praeguste keskmiste sissetulekute tõttu vastuvõetav.
Kuid A.Ansip ei täpsustanud mida see elektri hinna tõus toob töötutele ja madalapalgalistele peredele.
Mujal Euroopas on samuti elektrihinda kergitatud.
Tšehhi energiafirma CEZ on kasu lõiganud Saksa tuumajaamade ajutisest sulgemisest, mille tulemusel on regiooni elektrihinnad tõusnud 15%.
Aprillis kallines CEZ aktsia 7,2%, aasta algusest saati on hind kasvanud juba 24,2%.
Tšehhi turu head tootlust on toetanud tugev kroon, mis on aasta algusest saati euro suhtes 3,5% tugevnenud.
Kasumijanus olevad Eesti firmad samuti on püüdnud hinda tõsta.
Tallinna Vee esimese kvartali tulemused ületasid analüütikute ootusi ning ettevõte teatas ka kavatsusest maksta dividendidena välja 98% 2010. aasta kasumist (konsensuse ootus oli 70%). Praeguste hindade juures annab see dividenditootluseks 9%, mis on Baltikumi ettevõtete seas kõrgeim.
Samas Tallinna Vesi taotleb praegu veehinna tõusu 3.5 % võrra.




Kirjastaja:

30 апр. 2011 г.

Eesti tasakaalustamata kasv ja siseturu nõrkus.

**





Eesti Statistika Kvartalikirjast selgub,et 2010.a.tööhõivemäär langes võrreldes
2008.aastaga 8.8 protsendipunkti võrra.
2008. aastal Eesti kiire majandusareng peatus.
2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.

Kiire toodangukasvu periood oli mõningal määral ka tasakaalustamata kasvu ja majandusliku ülekuumenemise aeg,» viitas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ Eestit kriisi ajal tabanud raskustele.
Tema sõnul oli lõpuks Eesti majanduse makromajanduslik tasakaalustamatus üsna suur.
Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelsel ajal toime oma põhiülesandega.
Täiesti arutult väljus valitsuse kontrolli alt palgatõus eriti võrreldes tootlikkusega, seda alates 2006. aasta esimesest kvartalist. 2007. aasta teises kvartalis kasvas reaalpalk (s.o ilma inflatsioonita) koguni 14,2%, tootlikkus aga 6%. See on absoluutselt igasuguse majandusliku loogika vastu, mõelgu alamakstud töövõtjad, mida tahes. Keskmine brutopalk tõusis 2008. aasta teises kvartalis rekordkõrgusele.
Kui 2005.aastal oli see 8073 krooni,siis aastal 2008 koguni 12 912 krooni,mis näitab suurema,kui pooleteisekordse kasvu!Samas kui vastavat tootlikkuse kasvu riigis ei olnud.
Euroopa Keskpanga presidendi kinnitusel on kohaliku konkurentsivõime taastamiseks ja madala inflatsiooni hoidmiseks jätkuvalt väga tähtis, et palgadünaamika oleks jätkusuutlik, st palgakasv oleks kooskõlas tööviljakuse tõusuga.

Tema hinnangul on julgustav, et majanduslangus Eestis näib olevat lõppenud, kuid see pole siiski põhjus rahulduda seni saavutatuga.
«Jätkusuutliku välispositsiooni taastamiseks on väga oluline, et Eesti toetaks siseressursside ümberjaotamist ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Selleks, et soodustada jätkusuutlikku töökohtade loomist, peavad palgad jääma piisavalt paindlikuks.
Euroopa Keskpanga seisukohalt väga tähtis, et Eesti valitsus säilitaks valvsuse, tagades madala inflatsioonitaseme ja selle püsimajäämise eelseisvateks aastateks ning võttes selleks vajadusel jõulisi meetmeid.

Kuid praegu võib öelda,et Eesti inflatsioonimäär on momendil rekordiliselt kõrge!
Hinnad tõusid Eestis märtsis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5.2%,euroalas keskmiselt 2.7%.
Meie põhjanaabritel Soomes inflatsioon oli 3.3% mõjutatuna energia ja toiduainete kallinemisest.
Kuid meie keegi pole tänaseni vastust andnud – miks Eesti inflatsioon on 1.6 korda suurem,kui Soomes?
Euroopa Keskpanga eesmärk on hoida inflatsioon euroalal 2% piiri lähedal või sellest madalamal tasemel. Sellepärast euroala intressitase on nüüd tõstetud,selleks, et tagada edaspidi hinnastabiilsuse eesmärgile vastav madal inflatsioonitase.
Märtsi inflatsioon ületab selle piiri juba neljandat kuud järjest.
Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni uuringu järgi on euroala tarbijate mure inflatsiooni pärast viimase kümnendi pea kõrgeimal tasemel.

Euroopa Keskpank tõstis baasintressimäära.
Euroopa fookusesse on tõusnud põhiküsimus – euroala hinnastabiilsuse hoidmine.
Kuid seni on vähem adutud, kui suur mõju on euroala üldisel inflatsiooniarengul ühiskonna käitumisele tervikuna.
Uuringud näitavad, et ühisraha piirkonnas kujundab euroala üldine areng inimeste inflatsiooniootusi rohkem, kui esmapilgul arvata võib.
Näiteks võib Sloveenia ja Austria inflatsioonitempo olla ühel aastal maksumuudatuste või majandustsükli erinevuste tõttu vägagi erinev, kuid elanike ja ettevõtjate pikemaajalised hinnaootused on neis riikides siiski küllaltki sarnased.
See on ka loogiline. Rahaliidus on erinevate regioonide inflatsioonierinevused loomulik nähtus, samas ei saa need erinevused kesta väga pikalt.
Vastasel korral kaotab kiirema inflatsiooniga Eesti riik konkurentsivõimes: paremal juhul pidurdub tema majanduskasv järk-järgult, halvemal juhul aga toimub kohandumine Kreeka-tüüpi raskemakoelise kriisi läbi.
Olgu üht- või teistpidi – lõpuks tähendab see nõudluse vähenemist ning hinnakasv surutakse tagasi “õigele” tasemele.
Eesti inflatsioon oli lühikest aega küll palju kiirem kui mujal Euroopas, kuid on lootus,et pikemaajalised ja liiga suured kõrvalekalded majandus siiski parandab ise ära.Kui parandab?
Vastasel korral oleks surve all olnud kursi püsimine.
Rahaliidus on pikaajalisi majandusotsuseid langetades suurem mure see, kas euroala keskpangad ehk eurosüsteem tervikuna suudab hoida üldist üle-euroopalist keskmist inflatsioonitempot sobilikuna. See tähendab keskmises perspektiivis inflatsioonitempot alla 2%, või selle ligidal.
Euroala inflatsiooninäitaja on olnud selle aasta alguses üle 2% ja viimati 2,7%. See on muret tekitav niisama kui see ,et Eestis on väga nõrk siseturg.

Kirjastaja:

23 апр. 2011 г.

Kaitsta Eesti tarbijate heaolu



**



Meie igapäevast elu on küllaltki tihti nördima panevaks faktoriks on riigi imelik areng,mis lööb nõrgaks ülevalt poolt tulevate negatiivsete uudiste tõttu.Valitsuse prognoositav 20-protsendine elektrihinna tõus näiteks. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on elekter sundkulu, mille tarbimist väga suures osas kokku hoida ei saa, ja hinnatõus tähendab seda, et säästa tuleb mujalt.


Aastatel 2007–2010 Eestis on elamise sundkulud tugevasti kasvanud: 2007. aastal moodustasid nad 14% sissetulekust ja nüüd 19%. Samal ajal on rõivastele ja jalatsitele kulutatu osakaal langenud kolmandiku.Rängalt tõusnud toiduhinnad sunnivad otsima odavamaid võimalikke toiduaineid.

Kui Eesti kauplustes toiduainete hinnad muudkui tõusevad ning põhjusena nimetatakse peamiselt toorainete hinnatõusu maailmaturul, siis Rootsis kinnitatakse, et hinnatõus ei ole kaupluses tarbija rahakotti veel pitsitama hakanud ning tänavune lihavõttelauad ei ole mullusest kallim.

Näiteks ei ole ka mullustest lihavõtetest peaaegu poole võrra kallinenud suhkur kompvekke kallimaks teinud.Kommid on eelmise aasta sama ajaga samas hinnas. Mujal riikides tooraine hinnatõusu jõudmine hulgihindadesse võtab aega,kuid seda mitte Eestis. Tundub, et Rootsis pigem on tunda hindades survet allapoole. Konkurents on seal tugevnenud ning iga tasandi mängijad on Rootsis oma juhtimist efektiivsemaks muutnud.

Rootslaste kinnitusel ei saa nad jaemüügis suuremaid marginaale sisse kasseerida, sest turul püsimiseks peab hinnad konkurentsivõimelisel tasemel hoidma ning hinnatõusuga ei saa riskida.

Kuigi ka nisu on tooraine, mille hind on viimase aasta jooksul kehvade saakide ning Venemaa tulekahjude tõttu kõvasti tõusnud ning leiva ja saiatooted peaksid seetõttu olema kallinenud, ei ole see Rootsis tegelikult nii - hinnad ei ole mullusega võrreldes kallinenud. On võimalik, et tulevikus peavad ka rootslased hinda tõstma, kuid praegu ei saa selle kohta veel midagi öelda.

Eesti turul on hinnatõusu oluliseks põhjuseks väike konkurents ning kui mujal tootjahindade tõus otse tarbija rahakotis ei kajastu, siis meil paraku kajastub.
Hinna peaks turul määrama nõudlus ja pakkumine. Kuid kuna Eestis konkurents on väike ja nõudlus on suur, siis müüakse ka väga odavate tootmiskuludega toodet kallilt maha. Ainult täielik konkurents viib selleni, et hind langeb tootmiskuluni.
Lugedes ajakirjandust, siis tundub, et Eestis kiputakse seda lihtsat tõde tihti unustama. On vähe sektoreid, kus valitseb täielik konkurents, enamik turge on ikkagi oligopoolsed. Ja kindlasti ei ole täielikku konkurentsi Eesti leivaturul, kus umbkaudu 90 protsenti toodangust tuleb viielt suurimalt tootjalt. Üldjuhul ei kandu oligopoolsel ja monopoolsel turul tootmiskulu suurenemine (ega näiteks maksude tõus) täies ulatuses toote hinda üle.
Sellist olukorda, kus ettevõtteid on turul rohkem kui üks, aga mitte väga palju, nimetatakse oligopoliks ja leivaturg on Eestis päris kindlasti oligopoolne. Ka sellisel turul tahaksid ettevõtted kehtestada monopoli hinna ja teenida suuremat kasumit. Ükski ettevõte üksinda ei saa aga monopoli hinda kehtestada, sest siis läheksid kõik tema tarbijad konkurendi juurde. Nii viib konkurents oligopoolsel turul hinnad alla. Mitte küll päris tootmiskuludeni, aga sellele oluliselt lähemale kui monopoli hind.
Oligopoolsel turul osaleb üsna väike arv ettevõtteid ja seetõttu on võimalik, et nad lepivad ühel või teisel viisil hindades kokku. Sellist kokkulepet nimetatakse kartelliks. Olgugi et kartell koosneb mitmest ettevõttest käitub ta väga sarnaselt monopoliga. See tähendab, et kasumid on suuremad ja hinnad kõrgemad kui konkurentsi korral, mis omakorda tähendab ühiskondlikku heaolukadu, sest osa inimesi kes potentsiaalselt võiksid toodet tarbida ei saa seda teha. Sellepärast ongi hinnakokkulepped arenenud riikides, seahulgas Euroopa Liidus, konkurentsiseadustega keelatud.
Alles see oli kui Majandus E24 teatas 04.11.2010,et leiva hinnatõus on kätte jõudnud:
Pere Leib on kergitanud erinevate toodete hindu 10–16 protsenti, hindu on tõstnud ka Fazer Eesti.
Pere rukkileib on kallinenud 16 protsenti, sama ettevõtte toodetav Lahe sai 10 protsenti ning Vabariigi leib 11 protsenti. Fazer Eesti juhatuse esimees Kristjan Kongo kinnitas, et kallinenud on ka nende tooted, ning põhjendas seda toorainehindade kerkimisega maailmaturul.

Augustis väitis Kongo, et leivatoodete hinnad võivad lähikuudel tõusta kuni 30 protsenti. Sügisest hinnatõusu ennustasid toona ka ASi Pere Leib Tootmine juhataja Aleksandr Švõrov ja Eesti Leivaliit.

Hinnad pidid kerkima ennekõike maailmaturuhindade tõusu tõttu, kuna eelmine viljasaak jäi oodatust väiksemaks ning maailma üks suuremaid viljatootjaid Venemaa keelas põua tõttu viljaekspordi.

Et kaitsta tarbijate heaolu ja tagada konkurentsi säilimine, peaks see olema juba konkurentsiameti ja miks mitte ka ajakirjanduse enda ülesanne jälgida, mis turul toimub pärast neid teadaandeid.


http://www.esten.ee/

17 апр. 2011 г.

Kõrged maksud ja inflatsioon viivad Eesti arengu rappa.

**




Majandus-, maksu-, eelarve- ja palgapoliitika osas internetis
valitsuse tegevustest riigirahanduse kohta on öeldud,et
vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale on maksudistsipliin paranenud:aruandlusdistsipliini mittejärgivate maksumaksjate osakaal on vähenenud 5% .Nii et kõik on kuulekad ja tublid.Aga millise hinnaga ettevõtjad kõike seda teevad?
Vaatleme kuidas siis elus tegelikult ettevõtja tunneb ennast käesoleva aasta alguses Eesti majanduskliimas.
Kõigepealt tööd ehk tellimusi siseturul selle aasta esimese kvartali jooksul oli väga vähe.
Ainuke,mis tänavu on paranenud -hinnapakkumiste küsijate arv,mis ulatus jaanuaris – märtsis 2011.a.18-ni,ehk see oli 3 korda suurem kui mullu.
Kuid nendest küsitlustest lepinguteni jõutud ainult kolmel korral.
Teised hinnaküsijad või siis eeldatavad tellijad teatasid tagasisidena ,et tahavad palju madalama hinnaga töötegijaid saada – sest nii nõuab seadus (!!!),suur osa tööde teostajate otsijatest ei vastanud meile üldse midagi,nii et võis ainult oletada,et ka nemad tahavad odavaid tegijaid näha - ehk põhiliselt terendaks selljuhul ettevõtjale ainult töörõõm ja ei muud midagi.
Näiteks hiljuti tegime ühe inseneritöö ära ja saime selle eest kokkulepitud 972 eurot.
Sellest summast maksime riigile 20% käibemaksu ,mis oli 162 euro suurune.
Ostsime printerile tinti ja paberit - kulu 50 eurot ning bensiini 12 euro eest.Tasusime interneti ja telefoni eest 40 eurot.Ruumi renditasuks läks 38 eurot.Maksime sotsiaalmaksu ära -166.24 eurot.Järgi jäi 503.76 eurot kahele töötajale palgaks.Kumbki töötaja sai arvestuslikult brutopalgana 251.88 eurot.Palga pealt riik küsis makse kokku 220.66 eurot.Ühele töötajale jäi kätte palgana 219.63 eurot,ehk 3436.46 krooni kuus - ela siis selle rahaga neljaliikmelise lastega peres tervelt kuuaega,kui kommunaalmaksud koos ülikalli küttega olid 255 eurot kuus.Firma maksis riigile ka töötuskindlustuse maksu 7.05 eurot.Maksude osakaal toodud näites on 100(389.72 : 972) = 40.10 %.
Kui aga arvestada ka muud kulud,mis on seotud antud töö tegemisega ,siis ettevõtja väljaminekud,mis kindlustavad võetud töö teostamise on koguni 100(529.72 : 972) = 54.50 %.
Peale seda iga töötaja pidi oma palgast maksma kogumispensioni fondi 5.04 eurot.
Nii et need maksud ja asja juurde käivate põhjendatud kulud kokku on ettevõtjale liiga suured.
Samas statistika kohaselt maksukoormuseks peetakse Eestis 36% SKT-st,mis ei klapi tegelikku eluga ja ei ole vastuvõetav,see viib meie majanduse tagasi.
Sellepärast on selge miks paljud tahavad omale ministri ja peaministri ametikohta - sest neil on seal neli kuni kuuskorda riigi keskmisest kuupalgast suurem tasu garanteeritud ja ülemused perega kunagi nälga ei jää.
Eesti siseturg on veel väga nõrk.Sellepärast paljud ettevõtted ei leia omale praegu tööd ja kiratsevad endiselt.
OECD tõdemuse kohaselt on maksutulud kõikides riikides 2009. aasta kokkuvõttes vähenenud ning samas suunas on liikunud ka maksukoormus, jõudes madalaimale tasemele alates 1990. aastate algusest.
Kõige suurema, enam kui 5-protsendilise languse on maksukoormus aastatel 2007–2009 läbi teinud Hispaanias (37,3 protsendilt 30,7-le), Iirimaal (40,6-lt 34,1-le) ja Tšiilis (24-lt 18,2-le). Kreeka, Uus-Meremaa ja USA muutus jäi kolme-nelja protsendipunkti vahele.

Samas kõige halvem oli see, et Eesti valitsus jättis majanduse kõrgpunktis maksud kogumata ning otsustas tariife tõsta masu ajal,siis, kui ettevõtted ja töövõtjad olid juba niigi raskesse seisu sattunud.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ülevaatest
selgub.et USA-s maksukoormus on poolteist korda madalam kui Eestis.
Kõrged maksud ja inflatsioon viivad Eesti arengu rappa.

10 апр. 2011 г.

Paljudele eurooplastele muutub toit liiga kalliks

**





Toiduteema kogub üle maailma jätkuvalt hoogu – FAO toiduhinna indeks saavutas veebruari lõpus taas uue rekordtaseme. Maailma toiduvarud on praeguseks jõudnud tasemeteni, mis kõigi aegade rekordsaagist väiksema tulemuse korral võivad langeda kriitilise piirini, seda peamiselt kiiresti kasvava nõudluse tõttu arenevatel turgudel. USA põllumajandusministeeriumi poolt avaldatud hinnanguline külvipindala oli turgude ootusest väiksem. See on märk sellest, et USA farmide tootmisvõimsuse kasvuruum on end ammendamas ja talupidajad ei suuda toodangumahtusid kasvatada isegi tänaste kõrgete toiduhindade juures. Arenevate turgude tootjatel on seevastu hulganisti vaba põllumaad, mida vajaduse korral kasutusele saab võtta.
kaupade hinnad on küll tõusnud, ent Euroopas ja sealhulgas ka Eestis ei saa veel rääkida toidu nappusest.
Ajaga võib see siiski ka meie probleemiks kerkida, sest kiire hinnatõusu korral muutub toit ka paljudele eurooplastele liiga kalliks,» märkis ta. «Lähikümnenditel oodatakse nõudluse kasvamist toiduainete järele kümnetes protsentides, kuid tänases olukorras seda tootmise suurendamisega nii suures ulatuses rahuldada kindlasti ei suudeta.
Hiljuti Berliinis kohtunud põllumajandusministrid leidsid, et ühest küljest vajab rahvusvaheline kaubandus paremat reguleerimist, et vältida ulatuslikku spekuleerimist toidukaupade hindadega. Teisalt peab panema rõhku toidu tootmise suurendamisele, sest eelkõige arenguriikides on hulk põllumajanduseks sobivat, kuid seni kasutamata maad.



http://www.esten.ee/

30 янв. 2011 г.

Reformikatel aega lubaduse täitmiseks on jäänud kõigest 11 aastat

**




Majanduskriis on igal pool.Kuid peaminister eelmiste valimiste eel andis lubaduse viia meie Eestit viie jõukama riigi hulka.Kuda sellega on,sest aega lubaduse täitmiseks on jäänud kõigest 11 aastat?
tel.5039015