Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta.

AS Tallinna Vesi taotleb esimest korda Konkurentsiametilt vee- ja kanalisatsioonitariifi 3.5% tõstmist.
Hinnatõstmine lepiti Tallinna linnaga kokku 2002. aastal ja see põhineb valemil, mis arvestab jooksva aasta tarbijahinnaindeksit ning aastateks 2002–2010 kavandatud investeeringute mahtu.
Veehinna tõus on tingitud tarbijahinnaindeksile mõju avaldavate teenuste ja kaupade hinna tõusust. Tõusnud on nii kemikaalikulud kui ka keskkonnatasud. Samuti on märgatavalt tõusnud kütuste ja elektrienergia hinnad.
Konkurentsiamet teatas juba varem,et vee hind Tallinnas on veerandi võrra suurem kui olema peaks .
Riigi erinevates kohtades vee hinnad on praegu väga erinevad. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Tallinnas on 32.57 krooni kuupmeetri eest, Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Harku alevikus on 26.41 krooni kuupmeetri eest, Maardu linna Kallavere ja Muuga elamurajoonide veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind on 47,02 krooni kuupmeetri eest.

Tallinna vee hinnatõusu taotlus 3.5 % ei ole muidugi võrreldav näiteks toiduainete hinnatõusuga oktoobris 2010,kui hinnad tõusid isegi kuni 9 %.
Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta,elektri hinnad on aga tõusnud röövellikult rohkem.
Kuid kui see nn väike veehinna tõus korrutada perede üldarvuga,siis Tallinna vesi saab päris kenakese summa.
Kuna 34,7 protsenti Tallinna Vee aktsiatest kuulub Tallinna linnale,peaks pealinna võim ettevõte plaanidesse kindlasti sekkuma ja tarbijaid hinnatõusu eest kaitsma.
Seda enam,et keskerakond,kes juhib pealinna,on juba aastaid väitnud et vee hind on nende kontrolli all,vähemalt valimiskampaania käigus on seda öeldud juba 8 aastat järjest.
Septembri lõpul esitati õiguskantslerile arupärimine ühe reklaamikampaania kohta, milles Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher endid Tallinnas reklaamisid. Reklaam oli suunatud tallinlastele ja rääkis monopolide hinnapiirangu seadusest. Kuid 1. novembril jõustunud seadus võib Eestimaa väiksematele asulatele tähendada veehinna tõusu.

Hinnatõus väikelinnadele tuleneb sellest, et monopolidevastane seadus nõuab tulevasteks investeeringuteks vajaliku raha kogumist otse veearvete abil. Seni on panuse andnud veetrasside ja kanalisatsiooni väljaehitamisse linn ise kas keskkonnainvesteeringute toetuste või eurorahade abil ja nii on tulevikukulu püsinud pisut enam hajutatuna. Enam mitte.
Seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile.
Paraku pole konkurentsiamet salarelv, mis hindu alandab. Ka elektrihinda kooskõlastab
konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud. Kui varem
kehtestas vee hinna kohalik omavalitsus, siis nüüd on konkurentsiamet
kohustatud ka uue hinna kooskõlastama kui veefirma suudab põhjendada, et taotletud hind sisaldab seaduses ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.