Blogi otsing

25 нояб. 2010 г.

Me peame valmistuma selleks, et halvim pole läbi.

**


Kuigi Iirimaa kriisi põhjused on Kreeka omadest oluliselt erinevad, ähvardab see riigi valitsuse kukutada ning mõjutab tõsiselt ka kogu eurotsooni.
Kuigi isegi Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy tõdes, et Iiri ja Portugali praegune võlakriisi võitlus on mäng kogu liidu ellujäämise nimel, usuvad analüütikud, et praegused probleemid on tühiasi võrreldes sellega, kui abivajajate nimekirja lisandub ka Hispaania.
Pärast maikuist Kreeka kriisi ja abipaketi kokkupanemist lootsid nii euroametnikud kui finantsturgudel tegutsejad, et kõige hullem tulekahju on kustutatud. Nii lihtsalt paraku ei läinud.

Praeguseks Iirimaa on võlaprobleeme tunnistanud. Sealne kinnisvaramull lõhkes, hinnad langesid, tööpuudus kasvas hüppeliselt ning pangandussüsteem osutus suuremaks probleemiks, kui keegi oleks oma mustemateski unenägudes osanud aimata.

Iirimaa palub Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt mitukümmend miljardit eurot laenu, kinnitas eile rahandusminister Brian Lenihan, tehes lõpu nädalaid kestnud spekulatsioonile, et Dublin ei saa üksi oma võlgades pankade päästmisega hakkama.
Iirimaa päästepakett on 85 miljardit eurot,sellest 50 miljardit eurot on mõeldud riigi finantsseisu parandamiseks.
Euroopa pakub Iirimaale meeleheitlikult abi, mida too algul ei tahtnud vastu võtta, kuid kui eurogrupi abipakett teoks saab, siis osaleb selles ka Eesti, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Ent Iirimaa päästeplaan ei lahenda eurotsooni probleeme ning järgmine murelaps on Portugal. Riigi rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos tõdes nädala alguses samuti, et euroliidult finantsabi palumine võib peatselt päevakorda tulla.

Raskes olukorras on peale Portugali ka Hispaania,neil mõlemil on suur riigivõlg ja neil läheb kehvasti.
«Praegu on Euroopas teine võlakriis, aga ma usun, et tuleb ka kolmas ning siis peab Hispaania abi paluma,» lausus SEB peaanalüütik Robert Berqvist.

Eesti peab abistama teisi eurotsooni riike peale selle tsooniga liitumist.
Eestlased tegid hiiglasliku vea, otsustades järgmisest aastast euro kasutusele võtta, arvab Leedu Vabaturuinstituudi president Ruta Vainiene.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tõdes eile, et kuigi Iirimaa kriis on Kreekast erinev, on selle mõju eurotsoonile vaieldamatult tõsine.
Rootsi Handelsbankeni tegevjuht Pär Boman oletab, et Euroopa majandusprobleemide lahendamiseks kulub aastaid.
Me peame valmistuma selleks, et halvim pole läbi. Olukord, mida praegu näeme, võib veelgi halveneda. Euroopa kapitaliturgude situatsioon on väga murettekitav,» rääkis Boman majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus.
Pankuri sõnul on raskuste peamine põhjus see, et euroalasse kuulub kahesuguseid riike. Ta tõi ühelt poolt näiteks tugevasti ekspordile orienteeritud Saksamaa ja teiselt poolt suure riigivõlaga maad Hispaania, Iirimaa ja Kreeka.
«Euroopa rahaliit (EMU) ise on kenasti tasakaalus, kuid sinna kuuluvate maade vahel on suuri tasakaaluerinevusi.»
Normaalne mehhanism, mida kasutada saaks, oleks valuuta, mis nõrgeneks või tugevneks sõltuvalt majanduse arengust, rääkis Boman.
«Kui majandus on nõrk, siis võiks devalveerida ja Rootsi on nii ka teinud. Euroopa aga praegu valuutast abi ei saa,» lisas ta.
Boman väljendas rahulolu selle üle, et Rootsi ei kuulu euroalasse. «Meil on oma valuuta ja me oleme rõõmsad, et ajame äriasju just selles Euroopa osas.»

22 нояб. 2010 г.

Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu.

**




2010. aastal töötuse määr alanema ei hakka ning prognoosi järgi tõuseb 17-19%-ni. See survestab eratarbimist. Tarbija on jätkuvalt ettevaatlik ning 2010. aastal eratarbimise languseks tuleb 4%. kuna Töötuse määr kasvab kiiresti ja ei peegelda keskmise palga muutus adekvaatselt kogu elanikkonna sissetulekute vähenemist. Palgafond vähenes 2009. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18%.
Peale töötleva tööstuse ja energeetika ekspordi vedasid majanduskasvu kolmandas kvartalis ka transpordisektor, laomajandus ning hulgi- ja jaekaubandus. Nende lisandväärtuse suurenemise taga on lisaks välisnõudlusele ka majandusaktiivsuse kasv kodumaisel turul.

Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele, kuigi eksporttööstuse väga kiire tõus võib aasta viimastel kuudel aeglustuda. Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool. Sellele viitab elanike taastuv tarbimine ning ettevõtete suurem vajadus investeerida seoses vabade tootmisvõimsuste.Vähe mõjutab sisemajanduse kasvu kinnisvaraga toimiv tegevus.
Kinnisvara moodustab valdava osa kodumajapidamiste rikkusest ning seetõttu on loomulik küsida, kas selline rikkuse/jõukuse kasv viib ka muutusteni reaalmajanduses.
Kinnisvara väärtuse arvutamisel selgus, et kinnisvarafondi väärtus osakaaluna
SKP-st on Eestis võrreldes teiste riikide sarnase näitajaga päris kõrge,
mis annab alust uskuda, et enamik majapidamiste rikkusest on paigutatud eelkõige
kinnisvarasse. Tarbimisfunktsiooni hindamisel leiti, et kinnisvara väärtuse
kasvu mõju eratarbimisele on siiski tagasihoidlik — kinnisvararikkusest
tulenev tarbimise piirkalduvus on 1,1%. Seega kandub Eestis igast kinnisvara
väärtuse kroonist, mis hinnatõusu tulemusel on majapidamiste rikkust kasvatanud,
tarbimisse vaid 1,1 senti, mis võrreldes teiste riikide vastavate näitajatega
on väga väike (teiste riikide näitaja jääb vahemikku 1,3–7,5%). Tulemust võib
põhjendata eelkõige sellega, et Eestis soetati ajavahemikul 1997–2005 kinnisvara
eelkõige eluasemeks, mitte aga spekulatiivsetel eesmärkidel või investeeringuks.
Lisaks tarbimise piirkalduvusele on arvutatud potentsiaalne
tarbimine kinnisvara tagatisel (HEW – home equity withdrawal). HEW-i väärtus
näitab tõusutrendi, kuid ometi ei ole tarbimine sedavõrd kasvanud. Seetõttu
võib väita, et kinnisvara väärtusest tulenev eratarbimise kasv on olnud väiksem
kui see oleks võimalik kinnisvarahindade kasvu korral. Kokkuvõtvalt, kinnisvara
väärtuse kasvu mõju eratarbimisele Eestis ajavahemikus 1997–2005 oli
võrreldes teiste riikidega tagasihoidlik, kuid vaadeldes potentsiaalse tarbimise
(kinnisvara tagatisel) trendi võib arvata, et tarbimine kinnisvara tagatisel tulevikus
kasvab. Seda väidet toetab ka Eesti finantsturu areng.

Majapidamised laenuvõtmise või laenukoormuse suurendamise teel võivad tarbimist suurendada. Seetõttu on kinnisvarahindade kasvu ülekandumine tarbimisse otseselt seotud finantsturu arenguga. Teisiti öeldes, see sõltub suuresti õigusaktidest ning pankade laenuandmispoliitikast.
Eestis valitseb finantsturul küllaltki tihe konkurents ning
seetõttu püüavad pangad meelitada kliente üha rohkem laenu võtma, pakkudes
seda aina soodsamatel tingimustel, mistõttu need, kes veel mõni aeg tagasi ei
olnud n.-ö. laenukõlbulikud, seda nüüd juba on.
Üüriturg on Eestis küllaltki väike ning seetõttu võib arvata, et eelarvepiirangu
2005.aasta teise poole osas on alust arvata, et seoses kinnisvara väärtuse kasvuga
on kinnisvara tagatisel võetud laenude maht hüppeliselt kasvanud.
Teadlik rikkuse efekt võibki olla 2005. aasta lõpul tekkinud olukorra põhjuseks
— üha enam inimesi leiab, et nende omanduses olev kinnisvara on väärtuslikum
ning seega suurendatakse laenukoormust, et juba suurenenud rikkust
kohe tarbima hakata. Samas ei pruugi võetud laenud olla kohe tarbitud—need
võivad olla suunatud hoopis investeeringuteks uude kinnisvarasse, aktsiatesse
jmt.
Alateadliku efektina toodud säästude vähenemist pole märgata olnud kuna säästumäär ei näi olevat mõjutatud leibkonna kasutuses oleva eluaseme omamisest.
Nii et ei saa öelda, kas kinnisvara väärtuse kasv mõjutab eratarbimist või mitte. Lisaks sellele puuduvad meil andmed majapidamiste finantsvarade kohta — kui palju on võetud laenu kinnisvara tagatisel,et soetada finantsvarasid või kui palju on müüdud kinnisvara, et soetada finantsvara (emiteeritud aktsiate või ettevõtete näol). Kokkuvõtvalt võib öelda,
et arvestades kinnisvara väärtuse kasvu võiks tarbimine olla kasvanud tunduvalt
rohkem, kui see käesolevaks hetkeks tegelikult on, ning samas on alust
uskuda, et kinnisvara hindade mõju tarbimisele tulevikus suureneb.
Tarbimine on üks olulisemaid agregeeritud nõudluse komponente ning eratarbimine
sõltub eelkõige eelarvepiirangust ning planeerimisperioodist. Eelarvepiirangus
on tulude pool tavaliselt palgaline sissetulek ja mittepalgaline
sissetulek (rent, kasum jmt.). Palk ja rikkus on definitsiooni kohaselt kointegreeritud.
See tähendab, et tarbimist on võimalik avaldada pikema perioodi seoses rikkuse ja palga kaudu.
Rikkusest tulenev tarbimise piirkalduvuse suurus sõltub suuresti tarbimisfunktsiooni
kohta tehtud eeldustest — oluliseks osutuvad nii planeerimisperiood,
intertemporaalne asenduselastsus, rikkuse komponentide likviidsus kui
ka rikkuse jaotumine erinevate rikkuse komponentide vahel. On selge, et rikkuse
komponentide väärtuste muutused mõjutavad majapidamiste tarbimist
erinevalt. Üldiselt on leitud, et eratarbimine muutub kõige enam siis, kui muutub
finantsrikkuse väärtus. Kinnisvarast tulenev rikkuse/jõukuse efekt on mõnevõrra
tagasihoidlikum. Erialases kirjanduses on viidatud ka sellele, et kinnisvarast
tulenev rikkuse efekt sõltub muuhulgas sellest, kui suur on kinnisvaraomanike
osakaal kinnisvara kasutajatest. Teisisõnu, palju on neid inimesi,
kes reaalselt elavad enda omanduses olevas korteris/eramus. Samas võib sellele
leida hulgaliselt vastuväiteid — näiteks viimastel aastatel on täheldatud,
et kinnisvara väärtuse muutusest tingitud rikkuse efekt sõltub üha rohkem finantsturu
liberaliseeritusest, mitte sellest, kui suure osa elanikkonnast moodustavad
kinnisvaraomanikud. Teisiti öeldes on laenud muutunud aina paremini
kättesaadavaks ning laenutingimused leebemaks ning tarbimise silumine
üle aja ei sõltu kinnisvara olemasolust.
Käesolevas uurimuses anti lisaks ülevaade teiste riikide andmetel hinnatud
rikkuse/jõukuse efekti puudutavatest uurimustest. Mikroandmeid kasutavates
uurimustes hinnati kinnisvarast tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks 2–6,2 sen-
tiiga kinnisvara väärtuse euro kohta. Mõnevõrra rohkem on uuritud kogu rikkuse
efekti, mille suurus on vahemikus 5,4–8,2 senti. Makroandmeid kasutades
on kogu rikkusest tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks hinnatud (tarbimisfunktsiooni
põhjal) 3,3–16 senti. Kuna andmed on mitmel juhul puudulikud
(s.o. disagregeeritud kujul), võib juhtuda, et hinnatud tulemused on allapoole
nihkega. Lisaks mainitakse mitmes töös, et mida suuremale hulgale inimestele
on laenud kättesaadavad, seda suuremat mõju kinnisvara väärtuse kasvust
tulenev rikkuse/jõukuse efekt tarbimisele avaldab.
Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu. 2010. aastal uut tõusu oodata ei tasu.
Viimane majanduslangus on olnud ulatuslikem Euroopa Liidu (EL) senises ajaloos. Piirkonna SKP on olnud languses alates 2008. aasta teisest kvartalist. 2009. aasta esimeses kvartalis langes EL-i SKP 4,8% ning teises kvartalis 4,9%. Aasta kokkuvõttes on SKP langus oodatav kõikides liikmesriikides välja arvatud Poolas. Saksamaal ja Itaalias ulatub oodatav SKP langus 4%-5%-ni. 2009. aasta suurimad tagasilöögid euroalal tulevad Soomes ja Slovakkias, kus SKP languseks kujuneb 6-7%. Peamiseks põhjuseks on olnud sisemaise nõudluse langus, suuremal määral investeeringute ning vähemal määral eratarbimise osas.
Euroopas ning paljudes teistes piirkondades on riikide majandusaktiivsus langenud tagasi 2005. aasta tasemele.

Järgneb.


16 нояб. 2010 г.

Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta.

**




AS Tallinna Vesi taotleb esimest korda Konkurentsiametilt vee- ja kanalisatsioonitariifi 3.5% tõstmist.
Hinnatõstmine lepiti Tallinna linnaga kokku 2002. aastal ja see põhineb valemil, mis arvestab jooksva aasta tarbijahinnaindeksit ning aastateks 2002–2010 kavandatud investeeringute mahtu.
Veehinna tõus on tingitud tarbijahinnaindeksile mõju avaldavate teenuste ja kaupade hinna tõusust. Tõusnud on nii kemikaalikulud kui ka keskkonnatasud. Samuti on märgatavalt tõusnud kütuste ja elektrienergia hinnad.
Konkurentsiamet teatas juba varem,et vee hind Tallinnas on veerandi võrra suurem kui olema peaks .
Riigi erinevates kohtades vee hinnad on praegu väga erinevad. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Tallinnas on 32.57 krooni kuupmeetri eest, Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Harku alevikus on 26.41 krooni kuupmeetri eest, Maardu linna Kallavere ja Muuga elamurajoonide veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind on 47,02 krooni kuupmeetri eest.

Tallinna vee hinnatõusu taotlus 3.5 % ei ole muidugi võrreldav näiteks toiduainete hinnatõusuga oktoobris 2010,kui hinnad tõusid isegi kuni 9 %.
Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta,elektri hinnad on aga tõusnud röövellikult rohkem.
Kuid kui see nn väike veehinna tõus korrutada perede üldarvuga,siis Tallinna vesi saab päris kenakese summa.
Kuna 34,7 protsenti Tallinna Vee aktsiatest kuulub Tallinna linnale,peaks pealinna võim ettevõte plaanidesse kindlasti sekkuma ja tarbijaid hinnatõusu eest kaitsma.
Seda enam,et keskerakond,kes juhib pealinna,on juba aastaid väitnud et vee hind on nende kontrolli all,vähemalt valimiskampaania käigus on seda öeldud juba 8 aastat järjest.
Septembri lõpul esitati õiguskantslerile arupärimine ühe reklaamikampaania kohta, milles Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher endid Tallinnas reklaamisid. Reklaam oli suunatud tallinlastele ja rääkis monopolide hinnapiirangu seadusest. Kuid 1. novembril jõustunud seadus võib Eestimaa väiksematele asulatele tähendada veehinna tõusu.

Hinnatõus väikelinnadele tuleneb sellest, et monopolidevastane seadus nõuab tulevasteks investeeringuteks vajaliku raha kogumist otse veearvete abil. Seni on panuse andnud veetrasside ja kanalisatsiooni väljaehitamisse linn ise kas keskkonnainvesteeringute toetuste või eurorahade abil ja nii on tulevikukulu püsinud pisut enam hajutatuna. Enam mitte.
Seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile.
Paraku pole konkurentsiamet salarelv, mis hindu alandab. Ka elektrihinda kooskõlastab
konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud. Kui varem
kehtestas vee hinna kohalik omavalitsus, siis nüüd on konkurentsiamet
kohustatud ka uue hinna kooskõlastama kui veefirma suudab põhjendada, et taotletud hind sisaldab seaduses ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

13 нояб. 2010 г.

Meil praegu on 106 000 töötut ja see arv neljatuhandega ületab eelmise aasta 9 kuu töötuse näitajad.

**




Statistikaameti teatel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%. SKP kasvas teist kvartalit järjest, tänavu II kvartalis oli kasv 3,1%.
III kvartali SKP-le avaldas enim mõju töötlevas tööstuses tugeva ekspordi toel loodud lisandväärtuse kasv. Samuti suurenes kodumaisele turule suunatud töötleva tööstuse toodangu müük, mis annab märku sisemajanduse nõudluse paranemisest. Viimati suurenes kodumaisel turul müüdud töötleva tööstuse toodang 2008. aasta I kvartalis. Kogu tööstussektoris loodud koondlisandväärtus kasvas esialgsel hinnangul 14%, ilma ehituse tegevusalata isegi 23%. Tööstussektorisse kuuluvad peale töötleva tööstuse veel mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala. Ehituses, mille toodang on suunatud peamiselt kohalikule turule, loodud lisandväärtus oli jätkuvalt languses.
Lisaks tööstussektorile avaldas SKP kasvule suuremat mõju veel hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side tegevusala lisandväärtuse kasv.
Finantsvahenduse lisandväärtuse kasv kiirenes peamiselt netointressitulu tugeva kasvu toel.
Kodumajapidamiste, kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori lisandväärtus esialgsetel andmetel vähenes.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP III kvartalis 0,5%, II kvartalis 1,9% ja I kvartalis 1,1%. Seega, kõrvuti asuvate kvartalite võrdluses SKP kasvu kiirus III kvartalis mõnevõrra aeglustus.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aheldamise meetodil, I kvartal 2005 – III kvartal 2010
Oma rõõmuga aga kahjuks oleme kõigest 2005.aasta teise kvartali
tasemel,nii et tööd ja tegemist on veel küllaltki palju teha,et Eesti majanduses kõiki rahuldava tasemele jõuda.Seda enam et sisemajanduse kogutoodang on maha jäänud,sest töötus on endiselt väga suur –meil praegu on 106 000 töötut ja see arv neljatuhandega ületab eelmise aasta 9 kuu töötuse näitajad.
On karta, et see ebameeldiv olukord kestab tunduvalt kauem kui meile meeldiks. Kuivõrd meil tuleb lisaks maailma finantskriisile välja elada ka omaenda sisemine tasakaalustumatus,kestab meil madalseis kauem kui enamikus maailma riikides. Kasvu
taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse edasisest vähenemisest tingitud raskusi. 2010. aastal uut tõusu oodata ei tasu.



11 нояб. 2010 г.

Läheb veel raskemaks

**





ELiga liitumine on andnud paljudele Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks. Nii praegustes kui ka potentsiaalsetes uutes liikmesriikides alandab integreerumisprotsess regiooni riskitaset ja
toob kaasa intressimäärade ühtlustumise. Madalamad intressimäärad koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad nendel majandustel näidata arenenud Euroopaga võrreldes kõrgemaid pikaajalisi kasvumäärasid.
Suurimad kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus,kindlustus, jaekaubandus ja ehitus. Praegustel hinnatasemetel pakuvad Kesk- ja Ida- Euroopa turud pikaajalisele investorile erakordset väärtust. Maailma arenevatel turgudel näeme märkimisväärseid võimalusi põllumajandus- ja finantssektoris, kus praegused hinnatasemed sisaldavad ainult osaliselt mõlemas sektoris
leiduvaid suuri kasvuvõimalusi.

Oktoobris avaldatud töötuse numbrid (septembri kohta) näitasid positiivseid arenguid Kesk- ja Ida- Euroopa regioonis. Eelmise kuuga võrreldes langes töötus Ungaris,Tšehhis, Rumeenias, Bulgaarias, Eestis, Lätis ja Venemaal, samas kui töötuse kasvust teatasid Horvaatia, Poola ja Türgi.Tänu töötuse stabiilsele langusele ja kasvavale tarbijakindlusele käesoleval aastal, on jaemüük hakanud enamikes Kesk- ja Ida- Euroopa riikides tõusma. Septembris kasvas jaemüük Poolas (+8,6%), Venemaal (+4,7%), Lätis (+6,1%) ja Leedus (+6,1%). Teised riigid teatasid augusti numbritest, mis näitasid samuti positiivseid arenguid jaesegmendis. Selle tulemusena on inflatsioon Kesk- ja Ida- Euroopa -s hakanud taas vaikselt hoogu koguma.Kesk- ja Ida- Euroopa valuutaturud olid viimaste kuudega võrreldes vähem volatiivsed, samas kui enamik regiooni valuutasid odavnes euro suhtes. Vene rubla ja Türgi liir odavnesid euro suhtes vastavalt 2,5% ja 1,1%. Ungari forint jätkas kallinemist ja tõusis euro suhtes 1,9%. Maailma turgudel odavnes USA dollar 2,1% ja Jaapani jeen kallines 1,4% euro suhtes.
Eesti euro kasutuselevõtu protsess kulgeb tõrgeteta ja on graafikus. Eesti Panga esindaja arvamuse kohaselt on ligi 97% euro sularahast juba Eestisse kohale jõudnud. Kõik on valmis 1. jaanuariks 2011.
Teave selle kohta, milliseid tagajärgi võib eurole üleminek kaasa tuua, baseerub valdavalt meediast kuuldul ja suhtlusel nende riikide elanikega, kus on euro juba kasutusele võetud.
Enim mainitud hirmud seostusid inimestel isikliku tasandiga - nt uute hindadega on raske harjuda, kehval elujärjel olijatel läheb veel raskemaks, mündid teevad arveldamise tüütuks.
Muidugi jaanuari kuu palga saamine kutsub inimestes välja šokki,sest kätte saadava palga numbrid eurodes on tunduvalt väiksemad,kui harjutud on saama.


7 нояб. 2010 г.

Valitsus vajab vahetust.

**





Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,7% ja võrreldes tänavu septembriga 0,6%.Kaubad olid eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5,6% ja teenused 3,2% kallimad. Toidukaup oli 8,5% ja tööstuskaup 2,7% kallim.Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 8,1% ja mittereguleeritavad hinnad 3,7%.Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 8,9%-line kallinemine, mis andis kogutõusust ligi poole ning millest omakorda kolm neljandikku andis piimatoodete 20,7%-line ja köögivilja 36,8%-line hinnatõus. Suuremat mõju avaldas indeksile veel elektri, soojusenergia ja kütte 9,4%-line kallinemine, mis andis kogumuutusest ligi viiendiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (67,2%), piim (38,6%) ja kohv (32,4%), odavnenud aga näiteks fotokaubad (19,4%) ja televiisorid (12,4%).Septembriga võrreldes mõjutasid oktoobris tarbijahinnaindeksit kõige rohkem piimatoodete 7,2%-line ja leivatoodete 7,4%-line hinnatõus ning puuvilja 8%-line odavnemine. Toidu ja mittealkohoolsete jookide 2%-line kallinemine andis kuumuutusest ligi neli viiendikku. Võrreldes eelmise kuuga on enim kallinenud tatar (88,8%), värske kurk (27,1%) ja peenleib (26,7%) ning odavnenud sidrun (36,8%) ja banaan (18,9%).
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2010
Kaubagrupp
Oktoober 2009 – September 2010 –
oktoober 2010, % oktoober 2010, %

KOKKU 4,7 0,6

Toit ja mittealkohoolsed joogid 8,9 2,0

Alkohoolsed joogid ja tubakas 7,3 0,6
Riietus ja jalatsid 2,2 1,0
Eluase 5,2 -0,2
Majapidamine -2,2 0,4
Tervishoid 1,0 0,0
Transport 4,5 0,5
Side 6,6 0,0
Vaba aeg 1,4 0,0
Haridus ja lasteasutused 2,3 -0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus 0,0 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,5 -0,2
See on viimaste aastate kõige kõrgem hinnatõus.Kusjuures väga kõrge hinna tõus on kaupadel,millede osakaal toidukorvis on väga kõrge.Näiteks peenleiva hind tõusis 26,7 % ,tatar 88.8 %, värske kurk (27,1%), värske köögivili (67,2%), piim (38,6%) ja kohv (32,4%).
Põhjuseks on asjaolu,et Eestis on väga nõrk vaba konkurents ja palju varjatud kartellikokkuleppeid.Meie valitsus suhtub hinna tõusu leigelt.Rahandusministeerium on isegi kevadest alates on arvanud,et küll see asi iseenesest korda saab,aga näha on et ei saa midagi korda.
Piltlikult öeldes peaminister peaks tihedamini külastama poode ja lausa räuskama kaupluste juhatajate peale ülikõrgete hindade pärast,kuid ta ei tee seda ja sisuliselt jäi sellega juba hiljaks.Kauplused aga rahva peal teevad katseid –kui kõrge hinnaga on rahvas nõus,siis muudkui tõstavad hindu veel kõrgemale.Ka Tarbijate ühendused meie riigis ei tegutse,see oleks tugev jõud,ega kauplused ei julgeks niisama lihtsalt kui praegu hinda tõstma. Ka tarbijakaitse vaikib,olgu et elekter jm on nende kontrolli all.
Ega siin pole imestada,et riiki juhtiv reformierakond kaotas hiljuti järsku oma kõrge reitingu.Eks rahvas ütleb oma sõna tulevastel valimistel.Igal juhul valitsus vajab vahetust.


4 нояб. 2010 г.

Võrreldes buumi ajaga ehitusmaterjalide hinnad odavnes tänaseks ca 11 %.

**






Ehitushinnaindeks langes 2010. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,9%. Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks 1,2%.
Ehitushinnaindeksit mõjutas endiselt enim tööjõu odavnemine, mis võrreldes 2009. aasta III kvartaliga oli 3,3% odavam. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on ainsana tõusnud ehitusmasinate tunnihinnad. Ehitusmaterjalide hinnad on jäänud eelmise aasta sama kvartali tasemele.
Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusid nii tööjõu, masinate kui ka materjalide hinnad.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis II kvartaliga võrreldes 1,1% ja langes 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 1,2%.
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel.
Ehitushinnaindeks hakkas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langema 2009. aasta alguses, tänavu on langus igas kvartalis aeglustunud — I kvartalis oli langus 7,1%, II kvartalis 3,4%.
Võrreldes eelmise kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks viimati 2008. aasta III kvartalis. Seejärel langes ehitushinnaindeks seitse kvartalit järjest kuni III kvartali tõusuni.
Ehitushinnad tõusid 2008. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 3,1 protsenti.
Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes nii eelmise kvartaliga kui ka eelmise aasta III kvartaliga eelkõige tööjõu ja ehitusmasinate kallinemine.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2008. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 3,6 protsenti.
Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusid nii tööjõu, masinate kui ka materjalide hinnad.
Ehitusmaterjalide kauplustes ringkäiku tehes silmab kõikvõimalikke leiunurki ja sooduspakkumisi. Olgu siis värvid, tapeedid või kõikvõimalikud viimistlus- ja kattematerjalid.
Samas ehitusmaterjalide hinnad selle aasta jooksul olid seni küllaltki stabiilsed.
Võrreldes buumi ajaga ehitusmaterjalide hinnad septembris 2010 olid ca 9 % odavamad.
Samas tööjõud selle ajaga odavnes tänaseks ca 11 %.




1 нояб. 2010 г.

Eesti majandus on veel nõrk

**






Eestit tabas maailma finantskrahh ja usaldamatuse järsk süvenemine halval ajal. 2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel. Väljapääsu nähti ekspordi arendamises, mis pidi korvama siseturu taandarengu. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti traditsioonilistel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja globaalsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus teisel poolaastal tugevasse kriisi.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2008. aastal püsivhindades 3,6% ja moodustas jooksevhindades 248,1 mld krooni (kasv jooksevhindades 9,2 mld krooni ehk 3,7%). Majandusolukord halvenes kvartalist kvartalisse: I kv – kasv 0,2%, II kv –langus 1,1%, III kv – langus 3,5% ja IV kv – langus 9,7% (I poolaasta langus 0,5%, II poolaasta langus 6,7%). Globaalse majanduskriisi negatiivsed mõjud SKP-le (summaliselt) olid kõige suuremad tööstuses, kaubanduses ja veonduses-laonduses.

SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et sisenõudlus vähenes 4,6%, sellest eratarbimine 4,0% ja investeeringud 8,6%. Loodud lisandväärtusest investeeriti 28,4% ja tarbiti leibkondade poolt 54,8%.
2008. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 6,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 3% ja omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas vähenes 9,1%. Nii tööstuse kui ka kaubanduse osas oli teine poolaasta esimesest oluliselt halvem.
2009 majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.
Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.
Sisemajanduse kogutoodang (SKP) vähenes 2009. aastal püsivhindades 14,1% ja moodustas jooksevhindades 214,8 mld krooni (langus jooksevhindades 36,7 mld kr). Suuremal määral põhjustasid langust töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus.
SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2009. aastal vähenes Eesti sisenõudlus 2008. aastaga võrreldes 23,9%, millest investeeringud vähenesid 34,5% ja eratarbimine 18,9%.
Äriettevõtete tegevust 2009. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 25,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 15,6%, omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas langes 37,3%.
2008. aasta kevadel alanud jaemüügi vähenemine võrreldes eelmise aasta vastava kuuga langes madalaimale tasemele 2009.aasta veebruaris, vähenedes aastaga 19%. Märtsist maini vähenes jaemüük aastases võrdluses 14-16%. Jaemüügi langus aeglustus mõnevõrra juunis kui jaemüük vähenes aastaga 11%. Aeglustumine oli aga lühiajaline ja juulis kiirenes jaemüügi langus taas.
Juulis 2009. mõjutasid kaupade jaemüügi langust enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta juuliga võrreldes neljandiku. Kõige rohkem ehk 32% vähenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, mänge ja mänguasju, sporditarbeid, lilli, istikuid, väetisi jm. Hoolimata juunis toimunud kergest elavnemisest majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, püsis juulis nende kaupluste müük jätkuvalt tugevas languses. Neis kauplustes vähenes jaemüük aastaga 27%. Eelnevate kuudega võrreldes aeglustus aga langus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodet kauplustes. Nende kaupluste jaemüük vähenes aastaga 15%, mis oli väiksemaid langusi viimase poole aasta jooksul.
2010. aasta septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 1%. Ligi kaks ja pool aastat kestnud jaemüügi langus jaekaubandusettevõtetes pöördus tänavu septembris taas tõusule.
Septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,5 miljardit krooni (288 miljonit eurot). 2009. aasta septembriga võrreldes paranes märkimisväärselt tööstuskaupade kaupluste jaemüük, mis pöördus langusest tõusule ning kasvas 4%. Oluliselt paranes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Neis kauplustes pöördus jaemüük üle kahe aasta kestnud languse järel taas tõusule, kasvades 2009. aasta septembriga võrreldes 11%. Mõnevõrra paranes müük ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes, kuid nende kaupluste jaemüük aastases võrdluses veel kasvu saavutada ei suutnud ning võrreldes 2009. aasta septembriga vähenes jaemüük neis 7%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes kaupade jaemüük veel ka spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (17%), kasutatud kaupade kauplustes (16%), tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (10%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (7%).
Jaemüük toidukaupade kauplustes jäi eelmise aasta septembriga võrreldes samale tasemele. Nende kaupluste müügimahtude kasvu pidurdas septembris kiirenenud toidukaupade hinnatõus.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 8%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2010. aasta üheksa kuuga (jaanuar-september) vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 5,6 miljardit krooni (360 miljonit eurot), millest kaupade jaemüük andis 80%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.
Siiski jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks oli viimati 105% ja langeva trendiga. Makimaalnemahuindeksi väärtus 135% oli 2007.aasta teisel poolel.