Blogi otsing

7 окт. 2010 г.

Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne

**




2008. aastal Eesti kiire areng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.Eestis on kõige suurem tööpuudus. Eurostati teatel oli tööpuudus Eestis 2009. aasta esimeses kvartalis 11 protsenti ning tänavu samal ajal 19 protsenti, mis ühtlasi tähendab, et Euroopa Liidu riikidest kasvas tööpuudus enim just Eestis. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%.
Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Tööga hõivatute arv vähenes mullu IV kvartalis 581 000-ni. Aastakeskmine hõivatute arv oli 2009. aastal 596 000, mis on 61 000 (9,2%) vähem kui aasta varem. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel, sealhulgas kõige rohkem ehituses (28%), muude teenindavate tegevuste alal (22%), töötlevas tööstuses (16%), majutuses ja toitlustuses (15%) ning kaubanduses (10%).
Töökohtade kadumine ja pikaajaline töötus on järjest süvendanud töötute ja nende leibkonnaliikmete majandusliku toimetuleku raskusi. 2009. aasta IV kvartalis hindas oma toimetulekut rahuldavaks alla poole 15–74-aastastest. Mõningates raskustes olijate osatähtsus kasvas 37%-ni ja suurtes raskustes olijate osatähtsus 16%-ni (164 000 inimeseni). Vanemate töötuse tõttu on rasketes majanduslikes oludes ka järjest rohkem lapsi. Leibkondades, kus ükski leibkonnaliige ei tööta, kasvas 2009. aasta IV kvartalis 37 000 last (alla 18-aastased), mis on üle kahe korra rohkem kui aasta tagasi.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on Eestis hetkel tööga hõivatute arv nii madalal, nagu pole seda kunagi varem olnud.
Taliga sõnul langes Eestis hõivatute arv esmakordselt alla 570 000. Eestis käis 2010.a.esimeses kvartalis tööl 554 000 inimest, see on väiksem number kui 2000. aastal, kui meil oli eelmise kriisi aeg. Siis oli Taliga sõnul aasta keskmine hõivatute arv 572 500.

Nii vähe hõivatuid ja nii palju töötuid kui Eestis praegu on, ei ole meil kunagi olnud.

Ametühingute juht hr.Taliga märkis, et see mida poliitikud viimasel ajal on raporteerinud, et igal nädalal registreeritud töötute arv väheneb, ei ole päris tõene, kuna registreeritud töötud on suhteliselt piiratud näitaja ja sellest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Mis puudutab tegelikku töötust, siis need statistikaameti numbrid, mis tulevad kvartaalselt, on tunduvalt olulisemad ja esimeses kvartalis oli Eesti tööpuudus statistikaameti andmetel 19,8 protsenti.
2010. aasta II kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128 000 ja töötuse määr 18,6%. Töötus vähenes esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu.
Töötute arv, mis alates 2008. aasta teisest poolest järjepidevalt kasvas ja tänavu I kvartalis rekordilise 137 000-ni tõusis, vähenes II kvartalis 9 000 võrra. Töötuse määr langes 19,8%-st 18,6%-ni. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, mil töötuid oli 92 000 ja töötuse määr 13,5%, oli töötus tänavu II kvartalis siiski märkimisväärselt suurem.
Tööpuudus on probleemiks eelkõige meeste hulgas. Kaks aastat tagasi oli töötuse määr 4% ringis nii meeste kui naiste puhul, kuid edasi kasvas töötus eriti kiiresti just meeste hulgas. Tänavu I kvartalis tõusis meeste töötuse määr 25,2%-ni. II kvartalis langes meeste töötuse määr 22,6%-ni, kuid oli jätkuvalt oluliselt suurem kui naiste töötuse määr (14,8%).
Uusi töötuid tuli viimastes kvartalites juurde järjest vähem, samas pikaajalise töötuse kasv jätkus. II kvartalis oli 58 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 19 000 kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 46%-ni, väga pikaajaliste töötute osatähtsus 15%-ni. Ka tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli II kvartalis rohkem kui I kvartalis (vastavalt 9 000 ja 7 000).
Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu II kvartalis 559 000, mis on 5 000 (0,9%) rohkem kui eelmises kvartalis. Tööhõive kasvas II kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Hõive kasvu mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, majutuse ja toitlustuse, kinnisvaraalase tegevuse ning kunsti, meelelahutuse ja vabaaja tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu II kvartalis 34 000 võrra (5,7%) vähem.
Samas Eestis varimajanduse osakaal on tänavu 29.9% tööturu jäikuse ja maksude suure osakaalu tõttu.Venemaa juhtiv majandusekspert Mihhail Hazin ei näe eurotsooni minekus Eesti jaoks erilist kasu isegi mitte lähiperspektiivis,sest need plussid ,mida riik võib sellest sammust saada ,oleks ta niigi saanud.Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne, elavdada majandust ja suurendada tööhõivet.




Комментариев нет:

Отправить комментарий