Blogi otsing

26 окт. 2010 г.

Firmade käive Eestis pidevalt kokku kuivab

**





Alles see oli kui Eesti kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.
2009. aastal kaupade eksport vähenes nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni. Eksport vähenes väga järsult kohe I kvartalis.
Kui 2008. aastal oli ekspordikäive kvartalite lõikes 31–34 miljardit krooni, siis 2009. aastal oli see järgmine:
• I kv 23,4 miljardit krooni,
• II kv 25,5 miljardit krooni,
• III kv 25,8 miljardit krooni,
• IV kv 26,6 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:
• Soome (18,4% kogu ekspordist),
• Rootsi (12,5%),
• Läti (9,7%) ja
• Venemaa (9,3%).
Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Statistikaameti andmetel kosus Eesti eksport augustis 2010.võrreldes mullusega koguni 37 protsenti. Augusti sedavõrd suurt ekspordi kasvu ei osatud ette näha mitte keegi ning see tuli positiivse üllatusena. Augusti number oli oodatust oluliselt parem.Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37 protsenti ja import 34 protsenti eelmise aasta augustiga võrreldes. Seejuures suurenes eksport näiteks Rootsi 67 protsenti. Tänavu esimese kaheksa kuuga kokku on aga eksport kasvanud mullusega võrreldes 26 protsenti.
Eestist eksporditi augustis enim masinaid ja seadmeid (23 protsenti koguekspordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).
Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes masinate ja seadmete eksport koguni 71 protsenti. Statistikaameti selgituste järgi suurenes kaubagrupiti augustis enim telefonide ja isoleeritud traadi eksport, kasvades mullu sama ajaga võrreldes vastavalt 501 ja 120 miljoni krooni võrra.
Samas sisetarbimine Eestis on juba pikemat aega kehv ja erilist tarbimisbuumi pole ju koduturul kahjuks niipea oodata - nii et riigi majanduskasv on praegu ühekülgne ning kõike probleeme eksport riigis ei lahenda ja ainult selle najal me veel majanduskriisist välja ei rabele.
Muidugi kasvuruumi on Eestis veel küllaga - me peaksime oma eksporti veel vähemalt poole võrra kasvatama, Selleks on Eestis veel küllalt võimalusi.Ja seda mitte ainult uute tootmisettevõtete rajamisega.
Kuigi Eesti mõnedel ettevõtetel läheb praegu taas paremini, pole eufooriaks siiski veel põhjust, kuna kriisi tagajärjel on paljude firmade käive kodumaal kokku kuivanud. Positiivne on seejuures aga tõik, et majanduskriisi mõjul on kasvanud nende ettevõtete hulk, kes on eesmärgiks seadnud oma toodete-teenustega välismaale laieneda.Samas pole välismaale laienemine ettevõtete jaoks lihtne ning tavaliselt võtab see aega kolm-neli aastat.
Riigil tuleks lahendada terve rida probleeme,mis takistavad ekspordi mahtude suurenemist.Asi on jõudnud niikaugele,et Eestis puudub vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõud,ei ole isegi liinitöölisi,puudub vastav insenertehniline personal,kes suudaks inimesi ja masinaid tööle panna ja palju muud.
Riigil tuleks need küsimused kiiresti lahendada.Seni aga pole lootust,et Eesti aastane ekspordimaht juba järgmisel aastal jõuaks vähemalt kriisieelsele tasemele ning tunduvalt ületaks senise rekordaasta 2008, mil Eesti ekspordimaht ulatus üle 130 miljardi krooni.
Ka "tarbimisbuumi" tekitamine koduturul ootab tõhusamat valitsuse abi töötuse likvideerimisel riigis,sest kriisi aastatel Eesti residentidel on vähenenud palgatulude kogumahud, mistõttu on loogiline,et sisetarbimine on järsult kukkunud ning väheneb veelgi.Sellega aga veel paljude firmade käive kodumaal kokku kuivab -ning firmade pankrottide ja töötute arv suurenevad veelgi.


21 окт. 2010 г.

Töö on parim viis vaesuse leevendamiseks

**






Euroopa Parlamendi teatel puudutab vaesus ligikaudu 85 miljonit inimest ehk 17 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast.Laste ja noorte vaesuse ohu määr on veelgi kõrgem, ulatudes 2008. aastal EL-27 riikides 20protsendini, kusjuures kõige kõrgem määr oli 33  protsenti.
Eakad on samuti suuremas vaesuse ohus kui elanikkond üldiselt – 19 protsenti elavad vaesuse ohus.Peab ütlema,et vaesete ja tõrjutute arv võrredes 2003.aastaga vähenes vähe.
Sest 2003.aastal suhtelises vaesusriskis (ELi suhteline vaesuspiir - 60% mediaansissetulekust tarbimiskaaludega 1:0,5:0,3) elavate inimeste arv oli pea 18% elanikkonnast. Kolm peamist vaesusest ohustatud elanikerühma olid ja on töötud (eelkõige pikaajalised töötud) ja pered, kus mõni liige on töötu, paljulapselised ning üksikvanemaga pered. Töötute leibkondadest (ükski täiskasvanud liige ei tööta) olid vaesed 62%, kolme ja enama lapsega peredest 20% ja üksikvanemaga peredest 35%.
Tööturul on riskirühmadeks ka noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, ning madala haridustasemega ja üle 45-aastased tööotsijad. Üheks peamiseks noorte ebasoodsa positsiooni põhjuseks on nende hariduse puudulik vastavus tööturu nõudmistega. Puuetega inimestesse ei ole traditsiooniliselt suhtutud kui potentsiaalsesse tööjõusse ning seepärast kogevad nad tööturul takistusi. Olgu selleks siis tööandjate ja puuetega inimeste endi suhtumine, ebasobiv haridus ja ettevalmistus või töö ja töökoha kohandamisega seotud probleemid.
Võib öelda, et peamiste vaesuse ja tõrjutuse ohus olevate rühmadena nähakse tegevuskavas pikaajaliselt töötuid ja tööturult tõrjutuid, koolist välja langenuid, erivajadustega lapsi, puuetega inimesi, eluasemeprobleemidega inimesi ja vägivalla ohvreid.
Vaesete ja tõrjutute arv on liialt suur ning takistab Euroopa Liidu konkurentsivõimet.Sellises olukorras on väga raske tagada stabiilne majanduskasv, töökohtade arvu suurenemine.
Eesti jaoks peamised väljakutsed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ja vähendamisel on järgnevad:

· suurendada tööga hõivatust, toetades eelkõige pikaajaliste töötute ja teiste riskirühmade tööle saamist ja tööl püsimist;
· tagada sotsiaalkindlustuse kaudu piisav sissetulek inimestele, kes ei suuda ise endale vanuse, täieliku töövõimetuse või töökaotuse tõttu elatist teenida;
· kindlustada lastega peredele piisav rahaline toetus ja muu abi, et ennetada ja leevendada laste vaesust;
· parandada hariduse kättesaadavust, kvaliteeti, ja vastavust tööturu nõudmistele;
· tõhustada vägivalla ja kuriteoohvrite abistamist, ennetamaks nende tõrjutust;
· elamistingimuste parandamine ja eluaseme kättesaadavaks muutmine riskirühmadele;
· kodutuse ennetamiseks laiendada aktiivseid tööhõive- ja hoolekandemeetmeid ning tegeleda alkoholismi ja narkomaania ennetamise ja raviga;
· saavutada haridus-, tööhõive-, sotsiaalse kaitse, tervishoiu-, eluaseme- ja teiste poliitikate parem seostatus nii riigi ja kohaliku elu tasandil, tagamaks abivajajatele igakülgne ja nende vajadustele vastav abi.

Töö on parim viis vaesuse leevendamiseks.
Kuid Eestis 01.10.2010. seisuga oli töötuid 70 268, mis moodustab tööjõust vanuses 16. eluaastast pensionieani 10,8 protsenti.
Registreeritud töötuse protsent oli suurim ehk 16,7 Ida-Virumaal ning madalaim ehk 6,2 Jõgevamaal.Nn tegelik töötus, mis võtab arvesse ka registreerimata töötuid, oli statistikaameti andmetel II kvartalis 18,6 protsenti.
Tõõjõuturu olukord on endiselt suhteliselt nukker, kuid trend on vähemalt osaliselt siiski positiivne. 2010. a. II kvartalis oli statistikaameti andmetel Eestis 127 700 töötut, mis on eelmisest kvartalist 9 200 inimese võrra vähem.
Töötuse vähenemine siiski ei anna põhjust liigseks rõõmustamiseks, sest tööga hõivatute hulk suurenes samal ajal 553 600 inimeselt 558 800 inimesele.
Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2020 vanusegrupis 20-64 tööhõive määr 76%.
Samas 2010. aastal jääb arvatavasti tööhõive määr järgneva kümne aasta madalaimale tasemele - 67,4% vanusegrupis 20-64.

Järgneb.



17 окт. 2010 г.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 3%.

**





Juulis 2010.a. Eesti ekspordi maht oli 696,9 mln eurot -muutus võrreldes eelmise perioodiga 5.2% ning Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 32.2 %.
Juulis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 32% ja import 23% eelmise aasta juuliga võrreldes. Masinate ja seadmete eksport suurenes 61% ja import 69%.
2010. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 697 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 740 miljoni euro eest. Eksport suurenes 170 miljonit eurot ja import 138 miljonit eurot võrreldes 2009. aasta juuliga. Kaubavahetuse puudujääk oli 43 miljonit eurot, mis oli ligi kaks korda väiksem kui eelmise aasta juulis.
Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (15%) ning metalle ja metalltooteid (10%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate ja seadmete eksport 61% ehk 58 miljonit eurot. Samuti suurenes metallide ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Masinaid ja seadmeid eksporditi peamiselt Rootsi ja Soome, metalle ja metalltooteid Soome ja Türki ning puitu ja puittooteid Soome, Rootsi ja Suurbritanniasse.
Juulis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (23% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (18%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate ja seadmete import 69% ehk 70 miljonit eurot. Samuti suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete import. Masinaid ja seadmeid imporditi peamiselt Rootsist ja Soomest, transpordivahendeid Saksamaalt ja Rootsist, ning metalle ja metalltooteid Soomest ja Saksamaalt.
Peamised kaupade ekspordi sihtriigid olid juulis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (13%) ja Venemaa (13%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes kõige rohkem eksport Rootsi, Venemaale ja Hiinasse. Hiina eksporditi peamiselt mineraalseid tooteid.
Peamised riigid, kust Eestisse juulis kaupu imporditi, olid Soome (16% Eesti koguimpordist), Saksamaa ja Läti (kumbki 11%). Enim suurenes kaupade sissevedu Rootsist ja Poolast.
Perioodil jaanuar-juuli 2010 kasvas eksport Eestist 24% ning import Eestisse 20% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eurostati andmetel kasvas EL riikide eksport samal ajavahemikul 16%.
Ekspordi- ja impordikäive kasvas enam vaid selle aasta mais. Augustis eksporditi Eestist kaupu 711 miljoni euro väärtuses ning imporditi Eestisse 12,2 miljardi 782 miljoni euro eest. Eksport suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 192 miljonit eurot ning import 200 miljonit eurot. Kaubavahetus kasvas kiiremini viimati selle aasta mais, kui ekspordi kasv oli 39% ja impordil 46% eelmise aasta sama kuuga võrreldes.Kaubavahetuse puudujääk oli augustis 71 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta augustiga puudujääk mõnevõrra suurenes.
Euroopa Liidu (EL) riikidesse eksporditi Eestist kaupu 479 miljoni euro eest, mis moodustas 67% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes eksport EL riikidesse 36%. Eksport ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse suurenes 40%.
EL riikidest imporditi Eestisse kaupu 641 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 82% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes import EL riikidest 38%. Import kolmandatest riikidest suurenes 19%.
EL riikidega oli kaubavahetuse puudujääk 162 miljonit eurot. Kaubavahetuses kolmandate riikidega tekkis ülejääk 91 miljonit eurot.
2010. aasta juuliga võrreldes suurenes augustis eksport 2% ning import 6%.
Ekspordi tõus on muidugi hea, aga eksport pole suurenenud euroliidu riikidesse, vaid muudesse riikidesse. Majanduse tulevik oleks kindlam, kui eksport toimuks turvalistesse klassikalistesse riikidesse.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 22%. Oluliselt (41%) suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi augustis 3% rohkem toodangut kui aasta tagasi.
Augustis ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 33%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning metallitootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2010. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 1%.
Kahel viimasel suvekuul jaemüügi langus stabiliseerus. Kui juunis vähenes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis juulis ja augustis oli langus 1%.
Augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 309 miljonit eurot. Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus langus tööstuskaupade kauplustes, vähenedes eelmise aasta augustiga võrreldes 1%. Oluliselt on paranenud müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes. Nende kaupluste jaemüük oli 8% väiksem kui aasta tagasi samal ajal ja see oli väiksemaid langusi viimase kahe aasta jooksul. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes kaupade jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (18%), apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (9%), tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (7%) ning kasutatud kaupade kauplustes (7%).
Toidukaupade kaupluste jaemüük, mis juulis märkimisväärselt paranes, aeglustus augustis veidi. Kui juulis suurenes nende kaupluste jaemüük 1%, siis augustis jäi nende jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes samale tasemele.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis ligi 383 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 81%. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 6%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 2%.
Euro tulek annab tarbimisele aasta esimeses pooles suure laksu.



12 окт. 2010 г.

2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati.

**






Tänapäeva majandus on mõeldamatu ilma välismajandussidemeteta.

Eesti eksport miljonit eurot alates aastast 1999 :

1917 3034 3007 2975 3299 3833 4847 5063 5642 5931 4498

Eesti väliskaubanduse bilanss on negatiivne. –

Eesti riik ostab rohkem kaupu sisse, kui müüb oma toodangut välja.

Eesti väliskaubandusbilanss, miljonit eurot alates aastast 1999

-445 -222 -177 -523 -413 -1111 -1432 -2911 -3352 -2762 -1332

Kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.

Kaupade import moodustas Eestis 2008. aastal 169,9 mld krooni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 4,9% (nominaalhindades). Tänu impordi vähenemisele paranes oluliselt kaubavahetuse bilanss, mis läbi aastate on olnud suures miinuses. Nüüd moodustas defitsiit 37,4 mld krooni, mis on rekordilisest 2007. aasta omast 15,8 mld krooni väiksem. Suurim negatiivne bilanss oli mineraalsete toodete kaubavahetuses (u 12 mld krooni). Samas suurim positiivne saldo oli puidu ja puidutoodete kaubavahetuses (u 7 mld krooni).

Teenuste bilanss oli 2008. aastal traditsiooniliselt positiivne, kusjuures nii eksport kui ka import kasvasid. Teenuseid eksporditi 55 mld krooni eest ( 2007. a 50 mld kr) ja imporditi 38 mld krooni eest (2007. a 35 mld kr). Teenuste positiivne bilanss vähendas omakorda jooksevkonto kroonilist defitsiiti, mis moodustas nüüd 23,4 mld krooni ehk 9,4 % SKP suhtes (2007. a 43,5 mld kr ja 18,2%).

2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.

Kriis levis väga kiiresti ja tõmbas kaasa kõiki peamisi majanduspiirkondi. Mis aga eriti halb, kriis pärssis tugevasti rahvusvahelist kaubavahetust. Eestile kui ekspordist sõltuvale riigile tähendas see aga sisemajanduse koguprodukti olulist langust. Samuti raskendas Eesti olukorda asjaolu, et globaalsele kriisile eelnes siin kiire majandusareng, mis päädis kinnisvarabuumiga vahetult kriisi eel. Raskendavate asjaolude hulka tuleb panna ka eduaastatel kogu­nenud suur pangalaenukoormus ja pikaajaline välistasakaalustamatus.

Suur lisandväärtuse langus 2009. aastal vähendas riigi eelarvetulusid, omanike kasumit ja töötajate palka. Paljudele tähendas majanduskriis tööst ilma jäämist. Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.

Majanduskriis sundis riiki ja ettevõtjaid tegelema valdavalt lühiajaliste (ellujäämise) küsimustega, millel mõnel juhul oli aga ka kestvam positiivne mõju. Näiteks püstitas valitsus eesmärgi täita 2009. aastal Maastrichti kriteeriumid, mis tähendas suuri kärpeid riigieelarves. Nüüd Eesti ühineb 2011. aastal eurotsooniga. Vähem oluline pole ka välistasakaalu kvalitatiivne paranemine (positiivne jooksevkonto saldo), mis, tõsi küll, oli suuresti sisenõudluse vähenemise tagajärg. Majandusras­kused sundisid ettevõtteid ja valitsussektorit muutuma efektiivsemateks, kohanema raskemaks muutunud oludega, millest võib ka näha edaspidiseks teatud tulu.

Kaupade eksport vähenes 2009. aastal nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:

• Soome (18,4% kogu ekspordist),

• Rootsi (12,5%),

• Läti (9,7%) ja

• Venemaa (9,3%).

Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Teenuste bilanss oli 2009. aastal traditsiooniliselt positiivne: eksport 49,4 miljardit krooni, import 28,4 miljardit (eelmisel aastal vastavalt 55,0 ja 35,8 miljardit krooni). Teenuste positiivne bilanss parandas olulisel määral jooksevkonto saldot, mis oli sel aastal esmakordselt positiivne: 9,8 miljardit krooni ehk 4,6% SKP suhtes.

Järgneb.


7 окт. 2010 г.

Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne

**




2008. aastal Eesti kiire areng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.Eestis on kõige suurem tööpuudus. Eurostati teatel oli tööpuudus Eestis 2009. aasta esimeses kvartalis 11 protsenti ning tänavu samal ajal 19 protsenti, mis ühtlasi tähendab, et Euroopa Liidu riikidest kasvas tööpuudus enim just Eestis. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%.
Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Tööga hõivatute arv vähenes mullu IV kvartalis 581 000-ni. Aastakeskmine hõivatute arv oli 2009. aastal 596 000, mis on 61 000 (9,2%) vähem kui aasta varem. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel, sealhulgas kõige rohkem ehituses (28%), muude teenindavate tegevuste alal (22%), töötlevas tööstuses (16%), majutuses ja toitlustuses (15%) ning kaubanduses (10%).
Töökohtade kadumine ja pikaajaline töötus on järjest süvendanud töötute ja nende leibkonnaliikmete majandusliku toimetuleku raskusi. 2009. aasta IV kvartalis hindas oma toimetulekut rahuldavaks alla poole 15–74-aastastest. Mõningates raskustes olijate osatähtsus kasvas 37%-ni ja suurtes raskustes olijate osatähtsus 16%-ni (164 000 inimeseni). Vanemate töötuse tõttu on rasketes majanduslikes oludes ka järjest rohkem lapsi. Leibkondades, kus ükski leibkonnaliige ei tööta, kasvas 2009. aasta IV kvartalis 37 000 last (alla 18-aastased), mis on üle kahe korra rohkem kui aasta tagasi.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on Eestis hetkel tööga hõivatute arv nii madalal, nagu pole seda kunagi varem olnud.
Taliga sõnul langes Eestis hõivatute arv esmakordselt alla 570 000. Eestis käis 2010.a.esimeses kvartalis tööl 554 000 inimest, see on väiksem number kui 2000. aastal, kui meil oli eelmise kriisi aeg. Siis oli Taliga sõnul aasta keskmine hõivatute arv 572 500.

Nii vähe hõivatuid ja nii palju töötuid kui Eestis praegu on, ei ole meil kunagi olnud.

Ametühingute juht hr.Taliga märkis, et see mida poliitikud viimasel ajal on raporteerinud, et igal nädalal registreeritud töötute arv väheneb, ei ole päris tõene, kuna registreeritud töötud on suhteliselt piiratud näitaja ja sellest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Mis puudutab tegelikku töötust, siis need statistikaameti numbrid, mis tulevad kvartaalselt, on tunduvalt olulisemad ja esimeses kvartalis oli Eesti tööpuudus statistikaameti andmetel 19,8 protsenti.
2010. aasta II kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128 000 ja töötuse määr 18,6%. Töötus vähenes esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu.
Töötute arv, mis alates 2008. aasta teisest poolest järjepidevalt kasvas ja tänavu I kvartalis rekordilise 137 000-ni tõusis, vähenes II kvartalis 9 000 võrra. Töötuse määr langes 19,8%-st 18,6%-ni. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, mil töötuid oli 92 000 ja töötuse määr 13,5%, oli töötus tänavu II kvartalis siiski märkimisväärselt suurem.
Tööpuudus on probleemiks eelkõige meeste hulgas. Kaks aastat tagasi oli töötuse määr 4% ringis nii meeste kui naiste puhul, kuid edasi kasvas töötus eriti kiiresti just meeste hulgas. Tänavu I kvartalis tõusis meeste töötuse määr 25,2%-ni. II kvartalis langes meeste töötuse määr 22,6%-ni, kuid oli jätkuvalt oluliselt suurem kui naiste töötuse määr (14,8%).
Uusi töötuid tuli viimastes kvartalites juurde järjest vähem, samas pikaajalise töötuse kasv jätkus. II kvartalis oli 58 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 19 000 kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 46%-ni, väga pikaajaliste töötute osatähtsus 15%-ni. Ka tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli II kvartalis rohkem kui I kvartalis (vastavalt 9 000 ja 7 000).
Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu II kvartalis 559 000, mis on 5 000 (0,9%) rohkem kui eelmises kvartalis. Tööhõive kasvas II kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Hõive kasvu mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, majutuse ja toitlustuse, kinnisvaraalase tegevuse ning kunsti, meelelahutuse ja vabaaja tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu II kvartalis 34 000 võrra (5,7%) vähem.
Samas Eestis varimajanduse osakaal on tänavu 29.9% tööturu jäikuse ja maksude suure osakaalu tõttu.Venemaa juhtiv majandusekspert Mihhail Hazin ei näe eurotsooni minekus Eesti jaoks erilist kasu isegi mitte lähiperspektiivis,sest need plussid ,mida riik võib sellest sammust saada ,oleks ta niigi saanud.Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne, elavdada majandust ja suurendada tööhõivet.




1 окт. 2010 г.

Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.

**





Hiljuti Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ soovitas meile saabuva euro eeliseid täiel määral kasutada ja võimaldada kohandamismehhanismidel laienenud euroalal tõrgeteta toimida,selleks on väga tähtis, et Eesti rakendaks asjakohast poliitikat, toetades seeläbi püsivalt kiiret majanduskasvu. Eesti valitsus võttis selleks kohustuse tagada euro kasutuselevõtu järel toodangu ja tööhõive jätkusuutlikku kasvu soodustav majanduskeskkond, tasakaalustatud makromajandustingimused ja hinnastabiilsus.
Kahjuks praegu ei saa öelda,et nimetatud kohustuste elluviimine on jõuliselt Eesti ellu rakendumas.
Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti majandus on maha käinud ning kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis.
Juulis 2010 eksport oli 10 904,1 mln krooni
,samas kui import oli 11 582,9 mln krooni.
Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele. Tööstusettevõtted tootsid augustis 23 protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus — aprillis tootsid ettevõtted 19 protsenti, mais 17, juunis 21 ja juulis 23 protsenti rohkem toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel, teatas statistikaamet.Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest Eesti siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 22 protsenti ning selle müük ekspordiks tervelt 41 protsenti. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi 3 protsenti rohkem toodangut.
Toodang ületas augustis eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 33 protsenti. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning metallitootmises.
Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis sama palju toodangut kui juulis, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 1 protsendi.
Elektrit toodeti augustis 53 protsenti ja soojust 8 protsenti rohkem kui 2009. aasta samal kuul. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.Ärid seisavad,sest siseturul tellimusi on väga vähe. Eesti ettevõtete palgafond vähenes eelmisel aastal pankrottide, koondamiste ja palgakärbete tõttu 21,5%, selgus maksu- ja tolliameti statistikast.
Töötajate arv vähenes aastaga 73 000 inimese ehk 13% võrra 486 000 töölkäijani.
Kõige enam ehk ligi 23% töötajatest saab 5000-8000-kroonist kuupalka.
Eestis tegutses eelmise aasta lõpus 44 600 ettevõtet ehk aastatagusega võrreldes ligi 9% vähem.
Nii et kokkuvõttes praegune Eesti majanduse areng on jätkuvalt tasakaalustamata ning sellepärast sellisest majandusest rahval ei ole midagi head oodata.
Partei ja valitsus lubab ühtelugu,et Eestis enne euro tulekud hinnad ei tõuse,kuid tegelik elu on midagi muud.Ühtelugu ja üheaegselt tulevad meil ootamatud hinnatõusud.Kuid peab arvestama,et sellistest hinnatõusudest Eesti majandus ei tõuse.Siin,võib öelda,toimub lihtne raha ümberjagamine,mille käigus rikkamad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks.Kuid riigi poolt ei ole märgata mingit sekkumist,et selline mõttetu hindade tõus peatada. Lõpuks aga peab selle hinnatõusu kinni maksma seesama Eesti riik sotsiaaltoetuste kaudu!
Seega usaldusväärse majanduspoliitika rakendamist ootame Eesti valitsuselt juba aastast 2005,kuid see ei tule ja ei tule. Kuulda on,et Euroopa Keskpank on hiljuti esitanud mitmeid ettepanekuid euroala majanduse juhtimise tugevdamiseks. Praegu ei jää meil muud üle,kui oodata,et need ettepanekud vaatab läbi president Van Rompuy juhitav töörühm kes määrab kindlaks, kuidas tugevdada euroala majanduspoliitika juhtimis- ja täitevstruktuure,eestlastel tuleks aga see küsimus lahendada eelseisvatel riigikogu valimistel.Ka majandus- ja rahaliidu institutsiooniliste alustalade tugevdamiseks tuleb Euroopa parlamendil teha märkimisväärseid edusamme. See aitaks muuta majandusliitu ühtsemaks, nii et see vastaks rahaliidus juba saavutatud majandusliku lõimumise ja vastastikuse sõltuvuse määrale.


Järgneb.