Eestis ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni

Tutvuge palun!

Eesti esimese kvartali aastane majanduslangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli -2 %, teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti. Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.

Nagu näeme tõepoolest Eesti majanduskasvu on raske tunnistada ja riigi kaubavahetus on defitsiidis.
Vaatamata sellele Financial Timesi kolumnisti John Dizardi avaldas kiidusõnu Eesti aadressil.

Riigi Statistikaameti teatel oli Eesti väliskaubanduse käive 2010. aasta esimesel poolaastal 125 602 mln. krooni, sellest eksport 59 751 ja import 65 851mln. krooni.
Kaubavahetuse üldine defitsiit oli 6100 mln krooni, sellest kõige suurem Euroopa Liidu riikidega (EL) 2259 mln krooni.
Kaubagrupiti oli kõige suurem defitsiit mineraalsete toodete grupis -632 mln. kr, transpordivahendite grupis -583 mln. kr. Kolmandal kohal defitsiidis olid masinad ja seadmed -520 mln.krooni.
Kaupu eksporditi 10 riiki. Ekspordist 70% suundus Euroopa Liidu ja 13% SRÜ riikidesse.Ka Ameerika Ühendriikidesse eksporditi ca 3 % kogu ekspordi mahust.

Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

2008. aasta lõpuga võrreldes on Eesti tunnipalgad langenud vaid 7%, kusjuures ainuüksi 2008. aastal oli palgakasv 7%. Paaril varasemal aastal enne seda aga 17,5% ja 20%.
Seega ei saa väita, et Eesti on jõuliselt palku kärpinud.
Elatustase on järsult langenud töötundide vähenemise tõttu ja töötuse kasvanud majanduskriisi tagajärjel, kuid see ei tähenda konkurentsivõime taastumist,nagu meie riigijuhid ütlevad.
Inflatsioonist niipalju,et pärast üheksa kuud väldanud hindade langust on Eestis hinnad jälle tõusmas ja inflatsioon pea terve protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgem. Riigi kohta, mis peaks olema sisemise devalveerimise vaevades, on see üsna uskumatu.
Tundub, et pärast euroala finišijoone ületamist on keegi riigiroolis magama jäänud.




http://www.esten.ee/