Blogi otsing

28 сент. 2010 г.

Eesti majanduse struktuur oli liikunud väga vales suunas!

**





Eesti Panga kevadprognoosi hinnangul vaja 2013. aastaks seatud eelarve tasakaalu eesmärgi saavutamiseks valitsusel oma eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 8 miljardi krooni võrra, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok hiljuti riigikogu ees.
Lipstok märkis, et selleks tuleb kärpida kulusid või tõsta makse.
«Eelmisel ja sel aastal tõusnud maksumäärad seavad tulude ehk maksukoormuse edasisele kasvule tõenäoliselt piiri, kust edasi hakkaks see juba majanduskasvu pidurdama. Pigem tundub otstarbekam otsida võimalusi, kuidas eelmisel aastal kiirelt kasvanud ja uute töökohtade loomist pärssivat tööjõu maksukoormust hoopis vähendada, » ütles Lipstok.
Samas peaminister Andrus Ansip kiitis oma hiljuti peetud kõnes pikalt senist Eesti majanduspoliitikat. «Olen veendunud, et raha-, eelarve- ja ka struktuuripoliitika, mida Eesti seni on järginud, on olnud parim viis valmistamaks meid ette edukaks liikmesuseks Euroopa Rahaliidus,» kinnitas ta,olgu et seni tegelikult Eesti majanduse struktuur oli liikunud väga vales suunas!Kusjuures tööhõivetaastamise poliitikast ja kreenis oleva majanduse turgutamisest A.Ansip räägib vähe!
Sümptomaatiline on seejuures, et meie valitsus (peaministri isikus) enne valimisi teeb näo,et ta asunud sotsiaalselt rõhutute poolele. Mis on iseenesestmõistetav, kuna eesmärk (võimule jääda) pühendab abinõu.
Muidugi on napi eelarvetasakaalu saamine metsik töö ja eneseületamine, selle eest oleks tulnud avaldada kiitus tegijatele, muidugi seda juhul kui meie kõige tähtsam vara, ehk nagu ütlevad plusspunkte jumaldavad suured ja tähtsad tegelased, inimfaktor, inimressurss, inimkapital ei oleks tasakaalust väljas,nagu see praegu kahjuks on.

Sest ei saa pidada 21. sajandil normaalseks, et viie rikkama riigi hulka pürgivas riigis on töötuse tase üle 18%-nii et tööl ei käi rohkem kui 140000 inimest,samuti on peresid, kellel pole lastele võimalik isegi kõige tavalisemat toitu lauale panna.

Nüüdsest,kui tulekul on euro, kuulub tõeliste delikatesside hulka ka piim, mõne aja pärast leib, sai,liha jne. On nähtud paljud pereisasid, pisar silmas, kes ennast alandades küsivad kümme krooni pisiperele leiva ostmiseks.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles hiljuti Eesti Panga korraldatud eurokonverentsil, et Eesti reageeris kriisist tingitud uuele majanduskeskkonnale suhteliselt kiiresti, tõestades oma kohanemisvõimet. Kuid ta ei nimetanud et see kohanemisvõime tuli Eestis tootvat tööd tegijate inimeste,pensionäride, õpilaste ja laste arvelt. Võib öelda et kogu Eesti rahva arvelt valitsejad pääsevad nüüd eurokukrusse.
Samas euroalaga ühinemine ei taga Eestile kiire ja stabiilse majandusarengu ,sest eurole üleminek ei too meile jalapealt kaasa majanduslikku õitsengut. Miinuseid ja võimalikke ohtusid on euro tulekuga palju. Kaotame rahapoliitikas iseotsustamisõiguse. Formaalselt saame küll euro asjades kaasa rääkida, kuid meie hääl maksab sama palju kui Malta või Küprose oma. Teiseks hakkame kinni maksma teiste maade lollusi – Kreeka, Portugali, Hispaania, Iirimaa omi.Üle 200 miljoni krooni võtab rahvalt eurole üleminek , maksma tuleb nii sularahaautomaatide ümberseadistamise kui ka teavituskampaaniate eest. Euro nimel eelarvekärbete ja maksutõstmistega Eestis raha on majandusest välja pumbatud, selle asemel et seda majanduse elavdamisse süstida, ning sellise poliitika loogilisel tagajärjel tekkiski meil suur majanduslangus,töötus,laste nälg ja hindade tõusud. Väga imelik on ka see,et miks me siiski kipume praegu eurorahatsooni?
Asi on selles,et mitmed ühisraha kasutavad riigid majanduse jalul hoidmiseks vajavad ise abi!Näiteks Portugal ei ole tänaseni suutnud kuigi palju ära teha oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks,riik suutis veenda investoreid ostma vaid kahte kolmandikku müüki pandud võlakirjadest.
See tähendab, et Portugal peab tõenäoliselt koos Iirimaaga Kreeka teed minema ning hakkama otsima rahalist esmaabi,mille osutamisel ka meie peame Portugali jt.Euroopa riike rahaliselt toetama! Samas Eestil ei ole võimalik seda teha,kuna ka meie eelarve on suure puudujäägiga ja riigi sotsiaalsed probleemid on lahendamata.Lisaks sellele, et Portugal ei suuda hetkel kokkuhoiupoliitikat ellu viia, nõuab Euroopa Keskpank veel eelarvekärpeid. Hinnanguliselt on Portugalil vaja 70 miljardi ja Iirimaal 80 miljardi euro ulatuses toetusi. Koos Kreekale antud abiga teeb see kokku 260 miljardit eurot, ehk üle nelja triljoni krooni.. Iirimaa ja Portugal otsivad Euroopa Stabiilsusfondilt rahalist abi ajal, mil nende kaaslased euroalas on tõrksad abi osutama.  Näiteks on Kreeka juba kulutanud 110 miljardi euro eest stabiilsusfondi abipakette.
Enamik neist probleemidest oleksid lahendatavad, kui kasv eurotsoonis oleks nii kiire nagu mõned kuud tagasi. Eurotsooni kasv on aga aeglustunud ning seda Saksamaa väiksema võimsuse tõttu.
Saksamaa võimekus Euroopa majandust edendada langes kahel põhjusel. Esiteks kahjustab riigi võimet eksportida USA aeglustunud majandus ja nõrk dollar. Teiseks peavad Saksamaa pangad vähendama laenude väljastamist.
Kui Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy juhitud väed viivad lõpule eelnõu, mille kohaselt saaks trahvida rahanduspoliitikast üleastuvaid riike, ja Euroopa Parlament selle ka heaks kiidab, võib kõik siiski veel hästi minna.
Selle eelduseks on, et Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad kokkuleppele Lissaboni lepingut puudutavates erimeelsustes. Nimelt soovib Saksamaa Lissaboni lepingu üle vaadata ja kehtestada seal välja toodud reeglid kogu Euroopa Liidule. Prantsusmaa aga ei taha lepingu muutmisest midagi kuulda ja soovib rangemaid reegleid ainult euroalas.
Nii et veelkord võib öelda miks ja milleks me trügime praegu eurorahatsooni,kus Eesti rahva vaesumine süveneb veelgi!



23 сент. 2010 г.

Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelselajal toime oma põhiülesandega.

**




2008. aastal Eesti kiire majandusareng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.

Kiire toodangukasvu periood oli mõningal määral ka tasakaalustamata kasvu ja majandusliku ülekuumenemise aeg,» viitas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ Eestit kriisi ajal tabanud raskustele.
Tema sõnul oli lõpuks Eesti majanduse makromajanduslik tasakaalustamatus üsna suur.
Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelselajal toime oma põhiülesandega.
Täiesti arutult väljus valitsuse kontrolli alt palgatõus eriti võrreldes tootlikkusega, seda alates 2006. aasta esimesest kvartalist. 2007. aasta teises kvartalis kasvas reaalpalk (s.o ilma inflatsioonita) koguni 14,2%, tootlikkus aga 6%. See on absoluutselt igasuguse majandusliku loogika vastu, mõelgu alamakstud töövõtjad, mida tahes. Keskmine brutopalk tõusis 2008. aasta teises kvartalis rekordkõrgusele,

Euroopa Keskpanga presidendi kinnitusel on kohaliku konkurentsivõime taastamiseks ja madala inflatsiooni hoidmiseks jätkuvalt väga tähtis, et palgadünaamika oleks jätkusuutlik, st palgakasv oleks kooskõlas tööviljakuse tõusuga.

Tema hinnangul on julgustav, et majanduslangus Eestis näib olevat lõppenud, kuid see pole siiski põhjus rahulduda seni saavutatuga.
«Jätkusuutliku välispositsiooni taastamiseks on väga oluline, et Eesti toetaks siseressursside ümberjaotamist ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Selleks, et soodustada jätkusuutlikku töökohtade loomist, peavad palgad jääma piisavalt paindlikuks.
Euroopa Keskpanga seisukohalt väga tähtis, et Eesti valitsus säilitaks valvsuse, tagades hiljuti saavutatud madala inflatsioonitaseme püsimajäämise ka eelseisvateks aastateks ning võttes selleks vajadusel jõulisi meetmeid.»

Riigi ülesanne ei ole toota kaupu ega teenuseid - olgugi tegemist selliste spetsiifiliste valdkondadega nagu elektrienergia või raudteeveod.
Riigi ülesanne on turu toimimise tagamine seal, kus seda ühel või teisel põhjusel toetada tuleb,kuid see ülesanne jäi Eesti valitsusel seni teostamata.
Tulemus on kurb.Praegu on Eestis 128 000 töötut ja 559 000 hõivatut.
Kõigele lisaks peab arvestama, et praegu on meil tööpuudus 18% (hiljaaegu 20%) just nimelt selle tõttu, et ta mõned aastad tagasi oli vaid 4%. 2008. aasta teises kvartalis oli Eestis vaid 27 300 töötut. Kui aprillis2010. hindas Eesti suurim pank tänavuseks töötuse määraks 14 protsenti, siis sügisese prognoosi kohaselt jääb keskmine töötuse määr sel aastal 17,8 protsendi tasemele. Prognoosi kohaselt väheneb töötus 2012. aastaks 12,5 protsendini. Swedbanki pronoosib varasemast kõrgemat töötust kahel põhjusel. Esiteks on tööealise elanikkonna aktiivsus püsinud väga kõrge ning vaatamata sellele, et töö leidmine on keeruline, ei ole inimesed töö otsimisest loobunud. Soov leida tööd püsib Swedbanki majandusanalüüsi kohaselt kõrge ka järgnevatel aastatel.
Teise põhjusena tõi pank selle, et uute töökohtade loomine aasta esimeses pooles olnud varem prognoositust aeglasem.
Panga teatel on vähenenud küll ametlik tööpuudus, mis ei kajasta tegelikku olukorda, kuna need, kes ei saa enam riigilt toetust, statistikas ei kajastu.
Ühtlasi on kasvanud töötamine välismaal ning tõenäoliselt suureneb see ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.
Suurest tööpuudusest ja väiksematest sissetulekutest tingituna Eesti sisenõudluse kasv on jäänud nõrgaks. Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida. Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Swedbanki teatel väheneb Eesti pankade koondlaenuportfell karmistunud laenutingimuste tõttu.
Tugevamad ettevõtted teevad investeeringuid omavahendite arvel.Valdavalt kasutatakse laenuvõtmist emaettevõtetelt, laenuaktiivsust ei suurenda ka avalik sektor, kus suuremad investeeringud tehakse Euroopa Liidu finantseerimise toel
Swedbank nõuab 2-3 korda kõrgemat marginaali kui näiteks Rootsis. Miks? Kuna Eesti laenuvõtjal pole kuskilt mujalt laenata. See on puhas röövimine, mida ei õigusta mingi majanduslik olukord. Lihtsalt kasutatakse juhust.
Samas kägistab see käitumine Eesti ettevõteid, ja see omakorda pidurdab majanduskasvu riigis.

Tekib küsimus miks Eesti valitsus ei lahenda selliseid probleeme? Miks ei suurendata välisfinantseerimist? Kui nii,siis varsti praegu veel toimivad ettevotted lähevad varsti pankrotti ja töötute hulk praeguse 140 000 asemel un vähemalt 200 000.
Paistab et riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.

Järgneb.


20 сент. 2010 г.

Millal alandatakse tööjõuga seotud maksusid.

**





Sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetakse majandustegevuse tulemusi. See võrdub toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmiseks kasutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahega. SKP mahuindeksi arvutused ühe elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi väljendatakse EL-27 keskmisega võrreldes (võrdne sajaga) — kui riigi indeks on üle 100, on SKP Euroopa Liidu keskmisest suurem ja vastupidi. Põhinäitajaid väljendatakse PPS-ides, mis kõrvaldab riikidevahelised hinnaerinevused ja võimaldab võrrelda riikide SKP mahtu. PPS-i väärtuste alusel arvutatud indeks (EL-27 = 100) on mõeldud pigem riikidevaheliste kui ajaliste võrdluste tegemiseks.
Kui võrdleme SKP elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi (EL-27 = 100),siis näeme et Eestis 2009.a.oli see näitaja 63,samas kui Luksenburgis 267 ning Taanis 117. Lätis ja Leedus vastavalt 49 ja 53.Soomes 111 ja Rootsis 120.
Huvitav on märkida,et kui võrreldes buumiajaga (2007.a.) SKP ühe elaniku kohta langes Eestis kahe aastaga 10%,siis Soomes ja Rootsis see langus oli vastavalt ca 6% ja 4 %.
See tähendab,et kahe aastaga sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetud majandustegevuse tulemused kahanesid Eestis võrreldes näiteks Rootsiga kaks ja pool korda!
Meie ja Rootsi lood on üsna erinevad. Eesti tuleb ülikiirest konvergentsiga seotud tasakaalustamata kasvust ja varahinnamulli lõhkemisest 2007. aastal, oleme saanud kahes järgus vastutuule. Esmalt siseriiklikust tasakaalustamatusest tulenev langus ja siis globaalne langus otsa. Kusjuures me ei tea, kas teine osa on lõppenud.

Rootsi ei ole olnud nii tasakaalustamata, võlakoorem on oluliselt ühtlasemalt jaotunud. Rootsi kroon on nõrgenenud euro suhtes, see on pehmendanud majanduskriisi. Intressimäärad on madalad, intressikulu on väga palju vähenenud. Tasasemaks maandumiseks on polstreid Rootsil veel küll. Samas, lõplikud majanduskriisi mõjud pole veel teada, osa mõjust on ka pehmendatud ja edasilükatud. Põhjamaad tervikuna on majanduskriisis hästi vastu pidanud.

Tööpuudus on Rootsiski kasvanud ja pankadelgi on omad mured.
Sealsed probleemid on võrreldes siinsetega oluliselt väiksemad. Eestis on palju probleeme alles ees. Üle majandustsükli oodatavad laenukahjumid, mida investeerimismaailm prognoosib, erinevad Eestis ja Rootsis viis kuni seitse korda. Erinevused Baltikumis ja Põhjamaades ei ole mitte üks kuni kaks korda, vaid mastaapselt suuremad.

Rootsi autotööstus on kõvasti haiget saanud, sealhulgas lai ring allhankijaid. Kinnisvarahinnad on kukkunud väga vähe, suuremates linnades pole hinnad üldse kukkunud, madalate intresside pärast on kohati toimunud isegi väike hinnatõus.
Eesti tööpuudus on roninud kuhugi 15-20 protsendi vahele. Rootsis on hoopis teistsugune majandus kui Eestis, kus töötuid on sedavõrd palju. Tarbimise mahud vähenevad veel, muutub kogu majanduskeskkond.
Meie valitsejatel puudub nägemus,kuidas edasi minna.Riik peaks hoolitsema,et tingimused ettevõtluseks oleksid soodsad ja reeglid kõigile võrdsed.Kui suudame maksusüsteemi ettevõtjasõbralikuks teha,elavneb majandus kiiresti ja tööpuudus kaob.Tõhusat lahendust tööpuudusele siiski kuskilt ei paista.Ja tegelikult elu on raske väga paljudele inimestele.
Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid. Aeg oleks parandada väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega.
Veel hiljuti võis kuulda,et Arengufond peab Eesti jaoks jätkuva enesega rahulolu taustal kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, mille järgi siinses majanduses jätkab juhtpositsioonil Skandinaavia päritolu kapital ning majandusmudel jääb oma iseloomult staatiliseks.
Selle stsenaariumi järgi on Eesti peamiseks konkurentsieeliseks tööjõu madal hind Läänemeremaade väärtusahelate madalama lisandväärtusega osades. Eesti saab kuidagi hakkama, aga arengulagi on ees.
Visiooni järgi jätkatakse 2011. aasta valimiste järel Eestis senist majanduspoliitikat ja tugevnevad suhted piirkonnas pakuvad vähemalt vajalikku stabiilsust.
Euroopa Liidu struktuurifondide raha jätkab sissevoolu. Teistele välismaise kapitali allikatele jääb Eesti juurdepääs tagasihoidlikuks.
Kodumaises pangandussektoris on endiselt domineerimas Rootsi pangad, kes suurte laenukahjumite ja karmistatud regulatsioonide tõttu on valmis vähem laenama.
Kohalikud kapitaliturud ei too olukorda mingisugust leevendust. Eesti ettevõtete võlakirjaturg ja aktsiaturg kannatavad madala likviidsuse käes, eriti pärast valitsuse otsust mitte tuua Eesti Energiat börsile.
Kehvad majandusnäitajad vähendavad kapitali kättesaadavust terves Läänemere piirkonnas. Selle mõju on ent eriti terav Eestis, kus valitsus ei suuda suunata uusi investeeringuid ettevõtjatele ja uutesse majandussektoritesse.
Ka Arengufond ise on sunnitud aastal 2011 vahendite puudusel oma tegevuse lõpetama.
2015. aastal uue riikliku investeeringute ja innovatsiooni fondi Soome SITRA toel käivitamine ei too kaasa edasiminekut.
Eesti majandusliku arengu mudel jääb staatiliseks. Eesti firmad püüavad säilitada konkurentsivõimet tuginedes madalamatele tööjõukuludele ja osaledes väärtusahelate madala lisandväärtusega osades.
Nad keskenduvad peamiselt odavekspordile ja lihtsamate teenuste osutamisele sektorites nagu toiduainete töötlemine, põllumajandus, koosteliinid ja lihtne tootmine (ka Põhjamaades kasvavate cleantech-tehnoloogia ja heaolu-teenuste valdkondades), mõned odavamad personaalteenused ja telefoni-kõnekeskused.
Lisaks paranevad pisut väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega. Kaubavahetuse mahud suurenevad aeglaselt, peamiselt tänu keskmise väärtusega eksporditoodetele, mis moodustavad enamiku Eesti majanduslikust koguproduktist – nagu toit ja puit.
Majandusintegratsiooni aeglasele suurenemisele aitab oluliselt kaasa Venemaa poolne topelttollide kaotamine ning positiivne läbimurre toimub ka Eesti-Vene ühiskondlikes ja poliitilistes sidemetes.
Venemaast on saanud Eestile pragmaatiline naaber, kui mitte päris sõber.
Euroopa Liidu liikmestaatus ja tihenev piirkondlik koostöö loob Eesti elanikele sotsiaalse turvavõrgu. Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad aga kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid.
Majandusmudeli käigushoidmiseks alandatakse tööjõuga seotud maksusid; leiavad aset piiratud ulatusega reformid valitsusaparaadis ning hariduspoliitika soosib tugevalt kutsekoole. Edukaid Eesti ettevõtteid, nii uusi kui ka vanasid, ostavad jätkuvalt üles välisinvestorid - suurima Eesti eksportija,
BLRT Grupi on ära ostnud üks Rootsi erakapitali fond. Eesti kapital surutakse välja. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid.
Majanduslik mudel, mida toetab odavusel põhineva konkurentsivõime säilitamiseks kutseõppele keskenduv haridus, jääb võõraks andekatele ettevõtjatele ja innovaatoritele, kes ei suuda kapitali ligi meelitada. Aalto ja Uppsala Ülikoolid liidavad endaga tudengite puuduses vaevlevad Eesti senise avalik-õiguslikud ülikoolid, vähendades neis seejärel läbiviidavate teadusuuringute intensiivsust.
"Ajude äravool" Eestist jätkub ka seetõttu, et paremad üliõpilased otsivad üha enam võimalusi kraadi omandamiseks välismaal. Kokku hakkab igal aastal Eestist lahkuma 5000 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat ja kõrgkooliastujat, vähendades tööpuuduse koormust lühiajaliselt, kuid teravdades pikemas plaanis demograafilist ja talentide kriisi.
Poliitiline maastik jääb üldiselt samaks, tekitades juhtpoliitikuis endaga rahulolu. See omakorda toob kaasa gradualismi, mille tulemuseks on vaid kaotatud võimalused. Siiski tehakse edusamme riigisiseses rahvuste integratsioonis eelkõige tänu kaubanduse hoogustumisele Venemaaga ja venekeelse elanikkonna kaasamisele Eesti ühiskonda.
Sealjuures on sümboolse tähendusega Eesti esimese vene rahvusest ministri ametissenimetamine aastal 2016.
Suhtelisest stabiilsusest ja mitme aasta jooksul suurema tööpuuduse ärahoidmisest hoolimata on selline Eesti majandusel määratud võhm otsa saama. Aastaks 2018 on tööjõukulud ja inflatsioon taas oluliselt tõusnud. Kuna pole toimunud suuremaid muudatusi majanduse struktuuris, seisab Eesti ikka silmitsi raskete küsimustega: kuidas jääda kellelegi vajalikuks üha konkurentsitihedamas maailmamajanduses ja mida võtta ette kodumaal järjest suurenevate sotsiaalsete kulutuste ja tööpuudusega?
Arengufond kirjeldab oma 2018. aastani ulatuvates kasvuvisioonides nelja stsenaariumi, millistest peab kõige tõenäolisemaks "Lõuna-Soome" vairanti. Seda juhul, kui jätkub minimaalne sekkumine asjade
käiku, mis meid kõiki puudutavad.

Järgneb.

<

13 сент. 2010 г.

Ansip ei sobi peaministriks.

**




Alles see oli,kui 2.septembril 2010.a.peaminister Ansip teatas Postimehe veergudel,et meil pole aastaid nii head maksulaekumist olnud kui tänavu.
Peaminister tunnistas siis ka valitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastates, et kuigi varem on juttu olnud sellest, et aasta lõpuks võib makse laekuda prognoositust ca 2 miljard krooni võrra enam, annavad augusti maksulaekumised põhjust isegi enam loota.
«Kõik maksud on päris hästi laekunud - eriti hästi on laekunud aktsiis, sotsiaalmaksu laekumine on samuti väga hea,» tunnistas ta.
Peaministri sõnul praeguseks on riigil käes ca 68 protsenti oodatud maksulaekumistest. Tema kinnitusel pole varasematel aastatel nii head tulemust ette näidata ning siis on laekumised jäänud samal perioodil 63-65 protsendi vahele.
Samuti lükkas Ansip ümber jutud, nagu poleks riigil pensionide maksmiseks raha. Tema kinnitusel pensione keegi vähendama ei hakka ning kõik pensionid makstakse välja õigel ajal.
Ansipi jutust jääb mulje,et meil läheb masu ajal paremini kui headel aegadel ehk siis oleme ikka väga rahul ja õnnelik rahvas!
Samas hiljem,kõigest 8 päeva peale Ansipi kiidujuttu,laupäevases Postimehes 11.septembril 2010.a. hädaldab raha puudumise pärast Eesti Haigekassa,kes Postimehe neljandal leheküljel ütleb,et kuna maksulaekumine Eesti riigis on halb,soovib Haigekassa kasutada enam kui 500 miljoni krooni ulatuses reservi.
Lugejale saab siit selgeks,et peaminister oma kiidusõnumites luiskas rahvale ja peamiselt on ta oma esinemistes väljas valimispropaganda tehes. Siin võib öelda - no kes ei tahaks valimistel edu saada, sellest ka ilmselt on peaministril „ülihea“ mõtteviis.
Lükates tööandjate manifesti prügikasti asus A.Ansip justkui töötajate huve kaitsma,olgu et alles mõni aeg tagasi surus ta läbi töölepingu seaduse,mis oli töötajate olukorda halvendav! Ja kõik see on A.Ansipi poolt tehtud selle nimel,et järgmisse riigikogusse ja valitsusse endale soe koht saada.
Samas Eestis pole kunagi nii palju olnud kodutuid,vaeseid ja töötuid kui praegu!
Ca 30% inimestest elab peost suhu ja kui juba kõhukõrvalt kokku hoitakse....!
Viimase Postimehe AKs Jüri Mõis ütleb,et Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida.
Sügisest on Eestis tõusmas ka küttekulud.Nii et Jüri Mõis on mõelnud küttetorud majast lahti ühendada ja kütta paar talve mööbliga.
Tuleb silmas pidada, et Eesti majandusolukord on väga sant- kaubavahetus on pidevalt defitsiidis,sisetarbimine on vilets. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandust kraavist välja tõmmata, sest Eesti majandus on sõltuv ekspordist.
Kuigi töötuse määr on jätkanud langust, Eestis on see langus küllaltki tagasihoidlik ning ei likvideeri niipea ohtlikult pikaajaliseks veninud töötust.
Jätkuva majanduskriisi tõttu kasvab kaua tööta olnud Eesti inimeste hulk, kes töötukassalt toetusi enam ei saa.Rahvas lahkub riigist!
Laupäevase Postimehe juhtkirjas on selgelt öeldud,et Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Samas riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.



6 сент. 2010 г.

Eestis ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni

**







Tutvuge palun!


Eesti esimese kvartali aastane majanduslangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli -2 %, teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti. Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.

Nagu näeme tõepoolest Eesti majanduskasvu on raske tunnistada ja riigi kaubavahetus on defitsiidis.
Vaatamata sellele Financial Timesi kolumnisti John Dizardi avaldas kiidusõnu Eesti aadressil.

Riigi Statistikaameti teatel oli Eesti väliskaubanduse käive 2010. aasta esimesel poolaastal 125 602 mln. krooni, sellest eksport 59 751 ja import 65 851mln. krooni.
Kaubavahetuse üldine defitsiit oli 6100 mln krooni, sellest kõige suurem Euroopa Liidu riikidega (EL) 2259 mln krooni.
Kaubagrupiti oli kõige suurem defitsiit mineraalsete toodete grupis -632 mln. kr, transpordivahendite grupis -583 mln. kr. Kolmandal kohal defitsiidis olid masinad ja seadmed -520 mln.krooni.
Kaupu eksporditi 10 riiki. Ekspordist 70% suundus Euroopa Liidu ja 13% SRÜ riikidesse.Ka Ameerika Ühendriikidesse eksporditi ca 3 % kogu ekspordi mahust.

Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

2008. aasta lõpuga võrreldes on Eesti tunnipalgad langenud vaid 7%, kusjuures ainuüksi 2008. aastal oli palgakasv 7%. Paaril varasemal aastal enne seda aga 17,5% ja 20%.
Seega ei saa väita, et Eesti on jõuliselt palku kärpinud.
Elatustase on järsult langenud töötundide vähenemise tõttu ja töötuse kasvanud majanduskriisi tagajärjel, kuid see ei tähenda konkurentsivõime taastumist,nagu meie riigijuhid ütlevad.
Inflatsioonist niipalju,et pärast üheksa kuud väldanud hindade langust on Eestis hinnad jälle tõusmas ja inflatsioon pea terve protsendipunkti võrra euroala keskmisest kõrgem. Riigi kohta, mis peaks olema sisemise devalveerimise vaevades, on see üsna uskumatu.
Tundub, et pärast euroala finišijoone ületamist on keegi riigiroolis magama jäänud.




http://www.esten.ee/































5 сент. 2010 г.

Euroalast ja EL-ist 27

**






Juulis 2010, võrreldes eelmise kuuga hinnad kogu tööstuses välja arvatud energeetikasektoris kasvasid 0,1% nii euroalal ja EL27. Hinnad energiasektoris kasvasid vastavalt 0,6% ja 0,2% võrra. Lühiealiste tarbekaupade hinnad kasvasid vastavalt 0,1% ja 0,2% võrra. Vastupidavad tarbekaubad ja kapitalikaubad püsisid euroalal,kuid kasvasid 0,2% ja 0,1% ELis 27.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, kõrgeim tõus registreeriti Bulgaarias (2,3%), Küpros (1,8%), Taanis ja Hollandis (mõlemas 0,9%). Vähenemisi täheldati Kreekas (-1,2%), Ungari (-0,6%), Hispaanias ja Leedus (nii -0,2%), Itaalias ja Sloveenias (mõlemas -0,1%).
Aastaste muudatuste kohta:
Juulis 2010, võrreldes juuliga 2009, hinnad kogu tööstuses väljaarvatud energiasektoris kasvasid 2,0% võrra euroala ja 2,2% EL27. Hinnad energiasektoris vastavalt 9,7% ja 10,0% võrra. Vahetooted kasvasid 4,5% mõlemas piirkonnas. Vastupidavate tarbekaupade kasv oli 0,9% euroalal ja 1,3% EL27s. Kapitalikaubad kasvasid vastavalt 0,5% ja 0,9% võrra. Lühiealiste tarbekaubad kasvasid 0,2% võrra euroalal ja 0,5% EL27s.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, suurim tõus kokku täheldati Maltal (15,1%), Ungari (9,9%), Bulgaarias (9,0%) ja Soome (7,7%). Langust täheldati ainult Slovakkias (-0,7%).

Euroala (EA16) hõlmab Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.
EL27 hõlmab Belgia (BE), Bulgaaria (BG), Tšehhi Vabariik (CZ), Taanis (DK), Saksamaa (DE), Eesti (EE), Iirimaa (IE), Kreekas (EL), Hispaania (ES), Prantsusmaa (FR), Itaalia (IT), Küpros (CY), Läti (LV), Leedu (LT), Luksemburg (LU), Ungari (HU), Malta (MT), Madalmaad (NL), Austria (AT) , Poola (PL), Portugal (PT), Rumeenia (RO), Sloveenia (SI), Slovakkia (SK), Soome (FI), Rootsi (SE) ja Ühendkuningriik (UK).
Aastane kasvumäär jääb muutumatuks 3,0% euroalal ja 3,5% EL27s.



http://www.esten.ee/

3 сент. 2010 г.

Ehituskvaliteet.

**





Arvamus: kuidas saada kvaliteetne ehitis Autor: Vextom Style (www.omanikujarelevalve.ee)
Ehituskvaliteet algab kvaliteetsest projektist, mis viiakse ellu professionaalse ehitusjuhtimise ja heade ning kogenud ehitajate kaasabil.
Ehitamisel on kvaliteedi tagamisel palju osapooli kellel kõigil on oma kindlad funktsioonid. Kvaliteetne tulemus sünnib ainult siis, kui kõik osalejad saavad ühtemoodi aru kvaliteedi mõttest ja toimivad ühtselt selle nimel, pidades kinni reeglitest, protseduuridest ja kokkulepetest; oluline on see, et protsessiosalised, sh ka reaalset tööd tegev töömees saab aru kvaliteedist ning nende meelestatus ja tegevused on suunatud kvaliteetse töö tegemisele ja kvaliteetse lõppresultaadi saavutamisele, mitte aga ehitusmaterjalide „virna ladumisele“.
Kõik osapooled peavad vastutama oma töölõigu ja ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
Olulised osalised ehitiste valmimisel on ehitise tellija, geoloogiliste uuringute teostajad, erinevate geodeetiliste ja muude kontrollmõõtmiste tegijad, projekteerijad (arhitekt, konstruktor, eriosade projekteerijad ja teised sõltuvalt projektist), peatöövõtja esindaja projektijuht, objektijuht, alltöövõtjate töödejuhatajad, ehitustöölised, tellija konsultandid, omanikujärelevalve, tehnilise kontrolli teostajad (elektri kontrollmõõtmised, ventilatsiooni kontrollmõõtmised jms.), erinevate instantside esindajad (päästeametnik, kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve, jms). Kuigi võib tunduda, et osalused on vahel ajaliselt nihutatud, tuleb siiski teha hea tulemuse nimel kõigi osapoolte tõhusat koostööd kogu projekteerimise ning ehitamise vältel.

Näide, milliste vastutavate isikute koosmõju ja tegevused võiksid komplektina tagada kvaliteetse lõpptulemuse:

* tellija koostöös oma konsultandiga määratleb oma vajadused ja soovid ehitisele ning valib välja projekteerijad kes kõige paremini sobivad antud tööd tegema;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt projekteerimise protsessis – võtab osa koosolekutest, koos konsultandi ja projekteerijatega arutleb erinevate ehituslahenduste, materjalikasutuste, jms. teemadel;
* projekteerijate poolt koostatakse vajalikus mahus (meie hinnangul kindlasti tööprojekti staadiumile /eesti standardi EVS 811:2006 mõistes/ vastav, ka 2009.a. maist jõustunud ehitusseaduse redaktsioon sätestab ehitamiseks tööprojekti nõude) projektdokumentatsioon;
* tellija tellib projektile sõltumatu ekspertiisi;
* sõlmitakse korrektne, poolte kohustusi ja vastutust täpselt määratlev ehitusleping;
* projekteerija teeb ehitusprotsessi käigus autorijärelevalvet, kus vaadatakse, et ehitatakse projekteerija poolt planeeritult;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt ehitusprotsessis, puuduste või talle mittesobiva märkamisel informeerib sellest koheselt osapooli;
* töömaale tellitakse ja saabuvad projektijärgsed ehitustooted koos vajaliku dokumentatsiooniga (toote nõuetekohasuse dokumendid, paigaldusjuhised, toote omaduste kirjeldus, kasutukoha kirjeldus, jms.). Materjalide tootjad ja tarnijad vastutavad oma ehitustoodete eest ja esitavad sellekohased kinnitused;
* iga töölõiku teeb konkreetset tööd oskav töövõtja, kes omab selle töö tegemise õigusi ja professionaalset pädevust. Töömehi peab juhendama ja kontrollima vastutav tööde juht (objekti- või projektijuht, töödejuhataja, meister), kes kontrollib jooksvalt ehitusmeeste tehtud tööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid, samuti dokumenteerib ehitusprotsessi juba selle vahetul teostamisel. Ehitustööliste kontrollija peab viibima töömaal alati kui ehitustööd käivad ning tegelema jooksvalt ehitusega;
* peatöövõtja objektijuht korraldab ja kontrollib kõigi töövõtjate tööd üksikasjalikult, kuna viibib kogu objektil tööde teostamise aja platsil. Tema kontrollib muuhulgas ka materjalide kvaliteeti ja nõuetele vastavust, projektikohast ehitamist ja töö projektikohasust, õigeid töövõtteid, ohutustehnikat ja tööde lõpptulemuse nõuetele vastavust;
* objektijuhi tööd kontrollib peatöövõtja projektijuht. Projektijuht ja kvaliteedijuht võtavad (all)töövõtjatelt tööd vastu enne esitamist järgmistele instantsidele (tellija, omanikujärelevalve, ametkonnad), kontrollides muuhulgas ka projektile vastavust, nõuetele vastavust ,kvaliteeti ja töö dokumentatsiooni;
* peatöövõtja juhtimisel tehakse kõigi katmisele minevate töölõikude kohta kaetud tööde ülevaatus, millest antakse kõigile osalistele teada mõistliku aja võrra enne ülevaatuse toimumist. Tööd vaatab üle omanikujärelevalve ja nende nõuetele vastavuse puhul annab loa järgnevateks töödeks;
* kui ehituse käigus selgub, et projektis on mitmeti mõistmist või midagi jäänud ebaselgeks, siis tuleb juhiste saamiseks pöörduda projekteerija poole, mitte endal hakata koha peal välja nuputama lahendust. Tegelikult lahenduste välja mõtlemine ja projekti täiendamine ei ole ei ehitaja ega omanikujärelevalve ülesanne ega kohustus;
* omanikujärelevalve kontrollib jooksvalt tööde tehnilist teostust ja nö „kvaliteedi õiget suunda“. Samuti kontrollib ta materjalide projektile vastavust ja nende juhenditejärgset paigaldust, projektile vastavat ehitamist jne (vaata ka omanikujärelevalve).
* peatöövõtja projektijuht, olles eelnevalt kõik tööd ja dokumendid üle vaadanud ja enda poolt nõuetekohaseks ja kvaliteetseks tunnistanud, esitab töö heakskiitmiseks nõutavatele ametkondadele ja seejärel annab töö üle ehituse tellijale.

Kui kõik osalised suunavad kõik oma tegevused hea ja kvaliteetse resultaadi saavutamisele ja kogu protsessi vältel teevad õigeaegselt nende ülesandeks olevaid toiminguid, peaksid olema elimineeritud vead ning puudused ja tellija saab endale soovitud ehitise.



http://www.esten.ee/


1 сент. 2010 г.

termograafia

**






Energiaaudit , energiamärgis JA soojusaudit ( termograafia ). Kuritarvitamised on erinevus ? Autor: Viljar Puusepp ( Soojusaudit.ee )
Tihti tuntakse huvi meie Teenused VASTU JA küsitakse soojusauditi hinda . Lähemal uurimisel selgub , et mõeldakse termograafiat .

Termograafia ehk infrapuna fotodest aruanne näitab fotodel hoone soojalekkeid , külmasildu JA niiskeid alasid . Tsitaatides seni on Soojusaudit olnud vaid kaubamärk , siis on meil HEA meel ningeemaldatava vt ilus emakeelne Nimi erialakeelsele termograafia mõistele . Kasutame Seda edaspidi klientidega samas kontekstis .

Äratab kohta energiaaudit ?

Energiaaudit on põhjalik analüüsidokument , MIS kirjeldab hoone erinevate Süsteemide seisukorda Ning annab soovitusi renoveerimistööde järjekorra planeerimisel . Samuti Saab energiaauditit kasutada alusdokumendina hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel . Kredex kompenseerib 50% energiaauditi maksumusest , kuid Mitte rohkem tsitaatides 10 000 krooni . Energiaaudit võib sisaldada dee termograafiat ehk soojusauditit . Enamasti tellitaksegi vaja Teenused Koos .

Äratab kohta energiamärgis ?

Energiamärgis näitab hoone energiaklassi ehk Soojus -ja elektrienergiale tehtavaid aastaseid kulutusi köetava Pinna ruutmeetri kohta Ninja . Energiamärgise taotlemine EI eelda soojusauditit EGA energiaauditit , kuid sageli tellitakse energiamärgis Koos energiaauditiga , kuna vajalike andmete kogumise Töö kohta siis Jubas Tehtud .

Viimasel ajal küsitakse energiamärgist üha rohkem . Alates 2009 AASTA jaanuarist kohta energiamärgis pooleldi kohustuslik . Vt tuleb tellida Kas KINNISVARA omaniku , OSTJA voi üürija soovil . Tsitaatides Keegi Ühistu liikmetest soovib hoone energiamärgist , siis tuleb korteriühistul vaata tellida kahe nädala jooksul .

http://www.esten.ee/