Blogi otsing

31 авг. 2010 г.

Elamu otsaseinte lisasoojustus - soojussääst ?

**




Autor: Alari Sarv

Antud artikkel on ajendatud ühest teisest hiljuti ilmunud artiklist ,,Otsaseinte soojustamine üksi säästu ei anna“ , mis leidis tormilist vastukaja ( kommentaare 4 leheküljel). Kuna antud artikkel oli lühike ja selgitused minimaalsed püüan seda teemat käsitleda. Seda enam , et ,,materdati“ TTÜ professorit, kelle mõtteid ajakirjanik vahendas (olen TPI lõpetanud).

Kõiki kommentaare läbi lugeda ei olnud tahtmist, kuid paljudel oli ,,omamoodi" õigus , eriti neil, kes väitsid ,,säästu ei anna - soojust aga küll“
Kui palju otsaseinte soojustamisel soojussäästu tekib sõltub põhiliselt sellest kuidas köeti maja enne seda toimingut.

1 juhus - käidi küttega priiskavalt ringi s.t. otsakorterite elanike ,, survel" reguleeriti soojussõlmest väljuva küttevee temperatuuri nii kõrgeks , et otsakorterites külma üle ei nurisetud – antud juhul otsa soojustamisest tekkiv soojussääst on märgatav. Sääst tekib seetõttu , et peale otsaseinte lisasoojustamist on võimalik küttevee temperatuuri alandada ja väheneb tunduvalt nende korterite arv kes enne liigsoojuse akna abil välja lasksid.

2 juhus (tavaline) - soojusega ,,priiskamist" ei toimu ning küttevee temperatuur hoitakse võimalikult madal , et enamus oleks küttega rahul. Põhikannatajaks on elamu otstes elavad inimesed.
Kui sellise ,,küttereziimiga" maja otsaseina ,,parasjagu“ soojustada , nii et ka seal vajalik toasoojus saavutatakse on ,,professoril" peaaegu õigus – soojussääst on tühine. Põhiline osa lisasoojustusega saavutatud soojuse kokkuhoiust kulutatakse otsakorteri normaalseks kütmiseks ja ventileerimiseks. Kui aga soojustuse kiht on paksem vajalikust - lastakse üleliigne soojus aknast välja, seda muidugi juhul kui küttevee temperatuuri ei alandata.

Otsaseinte lisasoojustamise asemel on enamuses kortermajades kordades kasulikum küttesüsteemi reguleerimisega tegeleda. Maja otsapüstikutesse tuleb juhtida rohkem küttevett , selleks on võimalused olemas - püstikutele paigaldatud liiniseadeventiilide näol. Seda (s.o. küttesüsteemi tasakaalustamist) on soovitav lasta teha asjatundjate poolt . Praktika on näidanud , et paljud elamud ei ole , vaatamata reguleerimisventiilide olemasolule, korralikult tasakaalustatud. Kulutused projektile ja küttesüsteemi tasakaalustamisele on tühised võrreldes otsaseina lisasoojustamisega.
Otsaseinte lisasoojustamise kahjuks räägib ka asjaolu, et küllaltki palju elamuid kelle otsaseinad on soojustatud on hiljem lasknud kõik seinad soojustada s.h. juba soojustatud otsaseinad. Seda põhjusel , et otsaseina soojustus ei ,,sobi“ hilisema soojustusega.

Omaltpoolt soovitaksin varakult mõelda küttesüsteemi kas osalisele või täielikule uuendamisele , seda kas 1 - või 2-toru skeemile vastavalt. Ainult kaasajastatud ( s.o. termostaatventiilidega ) küttesüsteemi korral on võimalik saavutada elamu lisasoojustamisest ja optimaalsest ventileerimisest maksimaalset soojussäästu. Siis ei ole vaja karta, et elamu välispiirete (s.h. otsaseinte) lisasoojustamisel läheb ,,liiga palavaks" ning tekkiv soojussääst akna abil välja lastakse . Sama lugu ka kevadisel kütteperioodil , kui päike teeb liiga.

http://www.esten.ee/


28 авг. 2010 г.

Eesti ettevõtted ei oma tellimusi siseturul.

**




Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes täpsustatud andmetel teises kvartalis 1,6 protsenti.

Juulis oletati, et majandus kasvas aprillist juunini 2,4 protsenti.

Vaatamata kasvunumbri vähenemisele suurenes SKT analüütikute ennustatust enam. Asjatundjad olid nimelt ennustanud 1,4-protsendist juurdekasvu.

Majanduskasvu aeglustumise taga on suurenenud import ja kodumaiste investeeringute vähenemine.

Pidurduv kasvutempo võib olla märk sellest, et USA majandus ei ole veel langusest toibunud, vaid on libisemas taas allamäge. Näiteks töötuse näitajate paranemiseks läheb vaja umbes 3-protsendist majanduskasvu.

Jaanuarist märtsini kasvas USA majandus 3,7 protsenti.

Uute korrigeeritud numbrite põhjal jääb käesoleva aasta SKT kasvutempo alla 2 protsendi piiri.

Venemaa majandus kasvas teises kvartalis toorainehindade tõusu ja sisenõudluse taastumise toel eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti, jäädes siiski analüütikute ootustele veidi alla.

Danske Marketsi analüütik Sanna Kurronen märkis, et tulemus oli küll nende oodatud 5,3 protsendile lähedal, kuid keskmiselt ootasid analüütikud siiski 5,7-protsendilist kasvu ehk tulemus jäi ootustele alla.

Aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti.

Kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes idanaabri majandus 7,9 protsenti, siis sellel aastal on tarbijate kulutuste ja toorainete ekspordist saadavate tulude suurenemise toel tublilt taastunud.

Analüütikute sõnutsi ei pruugi majanduskasv aasta kokkuvõttes siiski oodatult roosiline tulla.

Kuigi riigi asememajandusminister Andrei Klepatš pidas veel juulis võimalikuks, et tänavust majanduskasvu ootust seniselt 4 protsendi tasemelt kergitatakse, usuvad analüütikud praegu, et selleks ei ole põhjust, sest ka praeguste põlengute mõju ulatus ei ole teada.

Sanna Kurronen märkis kiirkommentaaris, et teasel poolaastal kasvutempo raugeb, sest ainsaks mootoriks jääb sisenõudlus. «Oleme selle aasta kasvuväljavaadete osas pessimistlikud, sest kasvu mootoreid napib,» tõdes ta. Kaubandusbilanss tema sõnutsi edaspidi majanduskasvu ei toeta, sest import peaks kasvama, lisaks ei ole ka mingit märki invetseeringute taastumisest. Seega jääb ainsaks kasvu vedajaks tarbimine, kuid selle kasvu piirab palgatase ja laenuandmine kesine tase.

Tarbimisele annavad hoobi ka kuumalaine ning Moskva lähedased põlengud. Pealinn annab idanaabri jaemüügist ligi viiendiku.

Küll peaks aasta viimases kvartali suurenema laenuandmine ning mõningast kasvu oodatakse ka invetseeringute vallas.

Kuumas hävinud saagi kogukahjud Venemaa 18 regioonis ulatavad piirkondade endi hinnangul 37,1 miljardi rublani (14,8 miljardi krooni) ning riigi põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt 26,1 miljardi rublani ( 10,4 miljardit krooni).

Ria Novosti kirjutab, et kohalike ametnike hinnangul on põua tõttu saak hävinud 9,5 miljonil hektaril. Põllumajandusministeeriumil on aga teised andmed ning need annavad hävinud saagi pindalaks 8,7 miljonit hektarit. Millest erinevused on tekkinud, ministeerium ei täpsustanud.

Kõige rohkem on põuas kannatanud Tatarstan, kelle kahjud ulatuvad 6,2 miljardi rublani. Enam kui 3 miljardit rubla on kaotanud Orenburgi oblast ja Baškiiria ning üle 2 miljardi rubla ulatuvad kahjud Saraatovi oblastis.

«Selle aasta teine pool saab Venemaa majandusele olema suurim väljakutse,» Märkis Kurronen, kes ei plaani selle aasta 3,6 protsendi tasemel majanduskasvu prognoosi muuta.

Hiljuti Stenbocki majas peetud pressikonverentsil ütles Jürgen Ligi, et Eesti majanduskasvu number on Euroopas esirinnas, kuid nentis, et kõik riigid ei ole oma numbreid praeguseks avaldanud.

Rahandusminister Ligi hinnangul on majanduskasv selge tendents. «Julgeme väita, et kosumine toimub edasi, me liigume stabiilselt plussi poole.»

Ligi rõhutas ka euro olulisust. «Euro uudis oli investeeringute jaoks väga tähtis.» Samas ta lisas, et euro sõnum on töötanud hulka aega: «Me usume, et investeeringud on taastumas.» Ligi lisas, et investorite suhtumine Eestisse on muutunud.

Rahandusminister väljendas rahulolu, et majanduskasv on tulnud ekspordi arvel, mitte sisetarbimiselt. «Sisenõudlus tuleb ekspordile järele. Sisetarbimise taastumine on aeglane, ootame seda aasta lõpuks,» märkis ta.

Eesti teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti.

Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.

Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.

Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.

Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.

Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.

Meie majanduse tõus põhineb palkade vähenemisel,töötute suurel armeel ja hindade tõusul. Tootmine ja tarbimine vaevalt suurenenud on. 2011 tuleb kindlasti hullem, hõiskamine on enneaegne. Ennem kui töötasu ja sisetarbimine tõusma ei hakka oleme languses.

Majanduse kasvu uudis tundub heana,kuid kui see inimeste olukorda paremaks veel ei tee ja nad seda headust enda nahal ei tunneta,pole sellest mingit kasu.

Sest antud uudis ei anna küll tegeliku majanduskasvu kohta ei anna veel õigeid andmeid, kuna sisetarbimine on ju jätkuvalt suures languses!

Seda soodustab ka riigi ükskõikne suhtumine Eesti ettevõtete käekäigu suhtes.Suur osa Eesti ettevõtteid ei oma tellimusi ja seetõttu ei ole võimelised areneda ja aitama kaasa riigi majanduse kasvule.Kinnitust sellele annab ka riigikontrolli poolt majandusministeeriumi aadressil tõstatatud tõsine kriitika ettevõtluskeskonna mittesoosimise ja sellega seotud ettevõtlustoetuste ükskõikse ja mitte kasumlikku jagamise pärast.

Jätkuvalt peab tõdema,et tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge ja selle langus on olnud aeglasem kui vaja oleks.

Mängu peab astuma siseturg,meie enda tarbimine,mida soodustaks ka pankade kergem laenuraha,mis kokkuvõttes viiks ka tööpuuduse järsult alla.







kirjastaja:



http://www.esten.ee/






15 авг. 2010 г.

Eesti majandus juulis.

**



Juulis jätsid Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni keskpangad ajaloo madalaimal
tasemel olevad intressimäärad muutmata, kuna inflatsioon püsis
mõõdukatel tasemetel; seega ei olnud keskpankadel põhjust majanduste
taastumisse sekkuda. Tööstustoodang ja jaemüük kasvasid enamikes KIE
riikides. Eriti tugevad näitajad tulid Tšehhi Vabariigist, kus juuni
tööstustoodang kasvas eelmise kuuga võrreldes 6% (16,9% eelmise
aastaga sama perioodiga võrreldes) ja mai jaemüük tõusis kuuga 7,6%
(aastaga 3,1%).
Regiooni valuutad näitasid kuu jooksul peamiselt positiivseid tulemusi.
Tšehhi kroon ja Poola zlott tugevnesid euro suhtes vastavalt 3,9% ja 3,2%.
Märkimisväärne tugevnemine toimus, kuna investorid suurendasid oma
osalusi KIE-s naastes regiooni tugevamate majanduste varadesse. Ungari
forint oli IMF’i ja EU abipaketi edasiste maksete peatamise tõttu äärmiselt
volatiilne. Siiski õnnestus forintil kuu jooksul euro suhtes 0,5% tugevneda.
13. juulil sai Eesti ECOFIN’ilt eurotsooniga ühinemiseks lõpliku kinnituse
ning Eesti võtab euro kasutusele 2011.a 1. jaanuarist hetkel kehtiva
vahetuskursiga. Võib olla on see eurotsooni probleemidest hoolimata
Eesti majanduse jaoks selgelt positiivne sündmus?

ELiga liitumine kindlustab Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja
institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks. Integreerumisprotsess
alandab regiooni riskitaset ja toob kaasa intressimäärade ühildumise. Madalamad
riskitasemed koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad Uus Euroopa riikide
majandustel kasvada kiiremini võrreldes arenenud Euroopa riikidega.
Pikemas perspektiivis peaksid madalamalt baasilt ettevõtete käibed ja majapidamiste
sissetulekud kasvama tunduvalt kiiremini võrreldes Lääne- Euroopa riikidega. Suurimad
kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus, kindlustus,
jaekaubandus, ehitus jne. Kõik eelmainitud sektorite ettevõtted saavad kasu kohalikest
tarbijatest. Praegused ajalooliselt madalad hinnatasemed pakuvad pikaajalisele investorile
erakordset võimalust. Usun, et madalad hinnatasemed peegeldavad täielikult regiooni ja
maailma majandusega seotud riske. Mitmetes regiooni riikides on kodumaine
institutsionaalne inverbaas (pensionifondid ja avatud aktsiafondid) alles tekkimisel.
Tulevikus hakkavad nemad mängima üha tähtsamat rolli kohalikel aktsiaturgudel.
Kohalike aktsiaturgude ebaefektiivsuse tõttu leidub just väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete hulgas palju võimalusi. Keskmiselt kauplevad regiooni väikeettevõtted
madalamatel hinnatasemetel võrreldes arenenud maailma sama sektori ettevõtetega ning
näitavad tugevamat kasumikasvu.

Eesti tööpuudus on endiselt väga kõrge ja selle langus on küllaltki aeglane.Sellepärast ka sise-
nõudlus on Eestis väga madal.Ostame ja tarbime küllaltki vähe.Vaatamata sellele,et meie eksport ja
tööstus kasvatavad tootlikkust,uusi töökohti see ei loo.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/