Blogi otsing

27 июн. 2010 г.

Kõige olulisem on kindel töökoht

**





25 maa elanike hinnangute alusel arvutatud keskmisest kauem töötamiseks Valmis olevate
Ida -ja Lõuna- Õigus maade elanike hoiakutevahelised erinevused olid Marksa suuremad
võrreldes madalamal paiknevate jõukamate ühiskondade suhteliselt homogeensete
hoiakutega .
Kokkuvõtvalt võib täheldada , et kõrge Õigus Keskmine kohta tingitud eelkõige idaeurooplaste ,
sealhulgas dee eestlaste valmidusest pühendada heaoluühiskondade liikmetest rohkem aega
nädalas töötamisele . Ule kaheksatunniste viiepäevase töönädala eelistajate väiksesse Juhatus määrab
jäävad dee Türgi, Ning " Vana Õigus " vaeseim Riik Portugal Mille sisemajanduse koguprodukt
EI jäänud 2004 aastal enam Eestile oluliselt alla .
Kõige olulisemaks kriteeriumiks Töö valikul hinnati enamuses võrdluseks valitud maades
kindlat töökohta . Vaid Rootsis , Taanis JA Hollandis hinnati Seda madalamalt võimalusest OMA
algatusvõimele rakendust Leida . Enamuses maades hinnati teistest teguritest Váhom oluliseks
tööga kaasnevaid väljavaateid edutamiseks . Lisaks enamusi väärtusi teistest maadest
kõrgemalt tähtsustanud kreeklastele hinnati Seda peaaegu samaoluliseks dee poolakate JA
sloveenide poolt . Veidi Váhom tähtsaks kriteeriumiks peeti Seda Ungaris , Tšehhis JA Eestis.
Veelgi Váhom oluliseks kriteeriumiks töövalikul Oli edutamine soomlaste , hoolandlaste JA
rootslaste Ning eriti enamust väärtusi teiste maade elanikest madalamalt hinnanud taanlaste
mered.
VÄGA oluliseks teguriks peeti töövalikul dee selle EEST makstavat palka . Kindla töökoha
tagamise järel Oli näha teiseks kriteeriumiks Kreeka järel mitmetes Ida- Õigus riikides . Prioritee
Poolas , Ungaris , tsitaatides dee Sloveenias Eestis JA Tšehhis Oli selle Teguri Keskmine väärtus ule 4,
valesti osundab , et näha tegemist on tähtsa JA VÄGA tähtsa kriteeriumi vahele mahtuvate
hinnangutega . Sissetulekuid peeti Töö valikul Marksa vähemtähtsamateks teguriteks
Skandinaavia -ja Lääne- Õigus maades : Rootsis , Soomes , Taanis JA Hollandis . Teistest
töövalikukriteeriumitest tähtsamaks peeti initsiatiivi rakendamisvõimalusi Rootsis , Taanis JA
Hollandis . Maadevahelised erinevused initsiatiivi väärtustamises olid oluliselt väiksemad tsitaatides
teiste töövaliku kriteeriumite puhul . Kõiki tööväärtusi teiste maade elanikest kõrgemalt
hinnanud kreeklased väärtustasid initsiatiivi kasutamise võimalusi vahend samuti kõrgelt , kuid
võrreldes teiste teguritega siiski madalalt . Tööalaste JA perekondlike kohustuste
kombineerimist hindasid teistest maadest olulisemaks eelkõige lõunapoolsemad katoliiklikud
JA õigeusklikud ühiskonnad : lisaks Kreekale dee Ungari , Sloveenia , Poola . Soomlastele ,
eestlastele JA taanlastele AGA dee hollandlastele polnud näha enam prioritee oluliseks
töövalikukriteeriumiks . Eestisiseselt hindasid venekeelsed inimesed ankeedi english täita
eelistanud elanikest kõrgemalt palka JA karjäärivõimalusi .
Järgneb

kirjastaja :

http://www.esten.ee/


18 июн. 2010 г.

teiste aitamisest

**




Tööaja ja nädalase tööintensiivsuse vähendamine on maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul üks paremaid viise, millega inimese tööstressi vähendada ja sellega ka eluiga ja tervelt elatud aastate hulka pikendada.

Roe ja Ester (1999) Tilburgi ülikooli tööjõu uurimise instituudist toonitavad, et empiiriliselt
kõige rohkem uuritud väärtuste valdkonnaks on tööga seonduvad teemad, sest kaasaegses
tööstusühiskonnas on tööl võtmeroll ühiskonnaliikme elus mitte ainult sissetulekute esmase
allikana, vaid ka sotsiaalse staatuse, tarbimisharjumuste, tervise ja perekonnaelu kujundajana.
Tööväärtused ei juhi meid mitte ainult erinevates töösituatsioonides, vaid neil on ka tähtis
koht elukutsevalikul ja töörahulolus. Tööväärtuste mõistetakse nii teatud töösituatsioonis
saavutatud väljundile omistatud olulisust, kui ka erinevaid sotsiaalselt ihaldatud töökäitumise
viise. Tööväärtused on olulisteks töössesuhtumise indikaatoriteks.
Töö sotsiaalpsühholoogilisi aspekte käsitlevaid uuringuid on põhjalikult analüüsinud
Mortimer ja Lorence (1995), kes liigitavad empiirilistes uurimustes käsitletud väärtusi
erinevatest motiveerivatest väljunditest ehk hüvedest lähtuvate kahe- või kolmeosaliste
struktuuri kaudu. Kolmese jaotuse puhul võib rääkida esmalt töö sooritamisega kaasnevatest
loomuomastest hüvedest, mida iseloomustavad tööülesannete sooritamisega
kaasnevad eneseaktualisatsiooni võimalused, väljendades avatust muutustele, autonoomsuse
taotlust, initsiatiivi kasutamist, loomingulisust. Teise grupi moodustavad inimestele
orienteeritud, suhetega seonduvad hüved, mis peegeldavad orienteeritust suhetele, soovi
toetada ühiskonda tulenevad kas inimestega töötamisest või teiste aitamisest. Kolmandasse
gruppi kuuluvate individuaalseid sihte ja organisatsiooni eesmärke kombineerivate
turvatunnet ja ainelisi väärtusi koondavate hüvedeni (näiteks kasutada initsiatiivi, huvitav
loominguline töö, kasutada oma võimeid) jõuab töötaja oma tegevuse eest saadavate töö ja
sissetulekute kindlust väljendavate tasude (nt sissetulek, karjäärivõimalused, turvalisus ja
prestiiž) kaudu. Tööväärtused on liigitatud ka kahefaktorilisse mudelisse, mis koosneb
loomuomaseid ehk individuaalseid eesmärke ja organisatsiooni huvisid kombineerivaid
hüvesid ning tööväliseid ehk töö sooritamise eest saadavaid isiklikke eesmärke väljendavaid
hüvesid eristavatest dimensioonidest.
Järgneb.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/