Blogi otsing

22 апр. 2010 г.

Reaalselt Eesti poliitikat muuta arvatavasti saaks uus jõud.

**




Igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse.
Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid majanduse turgutamiseks.Riigi majanduse ebastabiilsuse põhjus ei peitu ainult üleilmse majanduskriisi taga.Suure,negatiivse "panuse" taga on ka Eesti riigi väärad poliitilised otsused.Praegu jääb mulje,et Eesti valitsus eriti ei pinguta majanduse turgutamisega ning loodab et kõik laabub iseenesest.Selline imelik suhtumine oma riigi majandusarengu küsimustesse on seotud peaministri omapärase mõtteviisiga majandusküsimustes.
Ansip on väga vastuoluline figuur.Talle on raske leida ühist iseloomustust.Tema on teinud nii õigeid kui ka valesid otsuseid.Ta on taandanud makse buumi ajal-mitmes riigis see on suur kuritegu.
Turu-uuringute ASi läbiviidud mahukas küsitlus valitsusliikmete töö hinnangust rahva seas näitab, et võimuloleval kabinetil on õnnestunud endast vähemalt keskmine mulje jätta.
Peaminister Andrus Ansip on küsitluse järgi selgelt vastuoluline poliitik. 35 protsenti hindajaist panid tema tööle viiepallisüsteemis kas «5» või «4», 27 protsenti andsid koolipoisi «3» ning 35 protsenti pidasid Ansipi tööd halvaks: «2» või «1».
Ansip on ise tunnistanud, et eksis Eesti majandusliku olukorra hindamisel, kuid artiklites kaevamine toob välja tänastes oludes ikka päris põnevaid pärle. Septembris 2005 leidis Ansip näiteks, et tollel hetkel Töötukassas asunud 1,7 miljardit krooni ei lähe mitte kunagi vaja. Ta lisas:
"Selleks, et see summa aastaga ära kulutada, peaks tööpuudus Eestis olema nii suur, et meil ei oleks seda riiki enam." (EPL, 22.09.05).
Kindlasti ei osanud Eestis keegi uskuda, et vaid mõne aasta pärast läheb kogu raha vaja, kuid see juhtum heidab siiski pisut valgust Ansipi iseloomule. Sel hetkel on näha, et ta on enesekindel, ei usu, et kunagi midagi võiks viltu minna ning usaldab oma kõhutunnet piisavalt, et selle põhjal suure mõjuga avaldusi teha.2007. aasta valimiste lävel peaminister lausa praalis heatujuliselt ning lubas julgelt pensione tõsta:
"Mis me keerutame, Aivar Sõerd tegelikult teab, et sotsiaalmaksu laekumine saab prognoosi kohaselt olema piisav, et katta ära pensionitõus sel aastal," ütles Ansip. "Ah, nimetage siis mind lobisejaks." (EPL, 15.03.07).
Samal ajal lubas peaminister kokku ka konservatiivset eelarvepoliitikat ning samas anti heldelt raha kõikvõimalikeks kulutusteks, mis juba iseenesest on selgelt oksümoorsed positsioonid.
Kui nüüd keegi peab Ansipi meelemuutusi tarkuse ja õppimisvõime tunnuseks, siis suhtumises majanduskasvu ei paista need omadused liiga teravalt silma. Ilmneb hoopis jäikus ja soovimatus mõista tegelikku olukorda.Samas, 2008. aasta aprillis leidis Ansip, et negatiivseks lisaeelarveks ehk siis defitsiiti vältivaks sammuks pole põhjust.Pööre hakkas tulema alles 2008 aasta lõpus, kus isegi Ansip oli sunnitud tunnistama kulude kärpimisvajadust.Järgmise aasta lõpus teatas peaminister aga juba, et "kriis ja rasked ajad on Eestisse jõudnud" ning mais 2009. tunnistas ta juba ilmselget: "ma ei osanud sellise sügavusega finantskriisi ette näha."Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei osanud ta tõesti sellise ulatusega kriisi ette näha, kuid seda ei osanud ka enamus maailma juhtivatest riikidest. „Mina ei osanud sellise ulatuse, sellise sügavusega finantskriisi ette näha,“ tunnistas Ansip ning selgitas ka, mida oleks tagasi vaadates tulnud teisiti teha. Peaministri sõnul oleks pidanud reserve veelgi suuremas ulatuses koguma ning samuti oleks tulnud jääda konservatiivseks ning mitte tõstma sellises ulatuses avaliku sektori palku. (EPL, 13.05.09).
Peaministril on kombeks esineda informeeritud isikuna ning talle meeldib rääkida asjadest, mille kohta tal on ilmselgelt ainult mingi memo, kui sedagi. Samuti pole tal paljudest teemadest kuigi palju isiklikke ja tänapäevaseid teadmisi. Üritades täie veenvuse ning ilma viitamiseta "tark" olla, juhtuvadki paljud apsakad, mida hiljem tuleb siluda. Puudutagu see siis omavalitsuste laenukoormat või seda summat, mida Töötukassa tegelikult töötutele maksab (Ansip arvas, et 15 000 krooni töötu kohta, Töötukassa andmetel saab kaks kolmandikku neist alla 6000 krooni). Selliste möödapanekute dokumenteerimist ei võtnud ma siiski eraldi eesmärgiks, kuid on selge, et neil on oma roll peaministri maine kujunemisel.Ülalpool väljatoodud näidete põhjal võime ilmselt öelda ka seda, et kui Ansip oleks suutnud Rahandusministeeriumi suunal paremini koostööd teha, kui ta poleks elanud täielikus majanduslanguse eituses 2008. aasta hiliste kuudeni, kui tema valitsus ei oleks teinud sedavõrd optimistlikke eelarveid uskudes, et kõik hea jätkub, oleks meie väljavaade ka täna parem. Nagu ka siis, kui Ansipi valitsus poleks ellu viinud 2009. aasta pensionitõusu.Praegu Ansip on järjepidevalt käitunud nii,et selgelt võib aru saada - ta tahab jääda peaministriks ka edaspidi,vähemalt veel viis aastat.Kuid elu peab siiski reformierakonna poolt läbiviidavat poliitikat mitte sobivaks Eesti riigi edaspidiseks arenguks,see tuleks kardinaalselt muuta.
Reaalselt Eesti poliitikat muuta arvatavasti saaks uus jõud ,kellest mõned näevad Ühtset Eestit.Ootus ühiskonnas uue jõu järele on täiesti olemas.Ühtse Eesti poliitjõuks muutumises on potentsiaal täitsa olemas.
Ühtne Eesti juhib tähelepanu ebademokraatlikule,ebaausale ja ebaviisakale elemendile poliitikas ja sellist meeldetuletust on meil kõigil vaja.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/


10 апр. 2010 г.

Kodu müügist saadud tulu maksuregulatsioon jääb muutmata


**


Kuigi rahandusministeerium valmistas eelmisel aastal koos muude tulumaksuseaduse täiendustega ette eluaseme müügitulu maksustamise muudatused, on riik nüüdseks sellest plaanist loobunud.
Valitsus arutas tulumaksuseaduse plaanitavaid muudatusi märtsi keskel.
Muudatustega on plaanis näiteks kaotada ebavõrdsus residentide ja mitteresidentide tulu maksustamisel, muuta aktsiaoptsioonide maksustamist ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üleandmise ja pärandamisega seotud maksuküsimusi.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman ütles BNS-ile, et eluaseme müügitulu maksustamist puudutavad sätted jäid valitsusse arutamiseks läinud tulumaksuseaduse muutmise eelnõust välja.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles teisipäeval BNS-ile, et eluaseme müügitulu maksustamise regulatsiooni muudatus oli ametkondlik plaan, mille pole kunagi olnud Reformierakonna toetust.

Möödunud aasta augustis kirjeldas rahandusministeerium oma pressiteates eluaseme müügist teenitud tulu maksustamisel kavandatavat sisulist muudatust.

"Majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni (OECD) soovitust järgides kehtestatakse maksusoodustuse saamiseks periood, mille jooksul tuleb korterit või maja elukohana kasutada. Elukoha määratlemisel soodustuse rakendamiseks võetakse edaspidi aluseks eelkõige rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed," selgitas ministeerium toonases pressiteates.
Tulumaksuseaduse praeguse regulatsiooni kohaselt ei tule eluaseme müügilt teenitud tulult maksu maksta, kui müüdud eluase oli müüja alaliseks või peamiseks elukohaks. Ajalist piirangut maksusoodustuse saamiseks praegune seadus ette ei näe.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/