kinnisvara ostu-müügitehingute väärtus langeb,uusi töökohti ei tule

Eesti kinnisvaraturul oli veebruaris ost-müük aktiivsem


Eesti kinnisvaraturul toimus ostu-müügitehinguid möödunud kuul maa-ameti esialgsetel andmetel 2121, mullu samal ajal oli tehinguid 1898 ja tänavu jaanuaris 1701.

Veebruari tehingute kogupind oli 5962 hektarit, mullu veebruaris oli see 5605 ja tänavu jaanuaris 5506 hektarit. Enamiku veebruari tehingutega haaratud kogupinnast ehk 2093 hektarit asub Saaremaal. Saaremaal veebruaris tehtud 290 tehingut ületas arvult vaid Harjumaa 851 tehinguga.

Koguväärtuselt oli Saaremaa tehingute summa ligi 40 miljonit krooni. 21,6 miljonit krooni sellest oli 209 riigile kuuluva maatüki müümise summa.

Kõigi veebruaris Eestis toimunud kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli 1,25 miljardit krooni, sellest 67 protsenti (839 miljonit krooni) pärines Harjumaa tehingutest.

Mullu veebruaris oli kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute väärtus 2,13 miljardit krooni. Harjumaa osa oli tehingute koguväärtusest toona 944 miljonit krooni. Mullu veebruaris oli Lääne-Virumaa tehingute koguväärtus erakordselt kõrge - 600 miljonit krooni.

Tänavu jaanuaris oli tehingute koguväärtus Eestis 1,1 miljardit krooni, sellest 74 protsenti ehk 818 miljonit krooni pärines Harjumaa kinnisvara ostu-müügitehingute käibest.


Kinnisvara Pindi Indeks langes veebruaris 1,2%, andes linnade korterite tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 10 632,5 krooni ruutmeetri kohta. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 10 762,5 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks langenud kokku 51,4 %. Võrreldes madalaima punktiga juulis 2009. aastal (9 766,4 kr/m²) on Pindi Indeks siiski 8,8 protsendi võrra kõrgemal.
Kui jaanuaris tehti Eesti 17 suuremas linnas 560 korteriomandi tehingut, siis veebruaris tõusis see 710 tehingule.
Toome siinkohal välja ka mõned võtmenumbrid - Tallinnas muutusid korteriomandite hinnad veebruaris +1,2%, Tartus +10,1, Narvas -2,1%, Pärnus +6% ning Kohtla-Järvel +27,8%.

Eesti majanduses tervikuna jätkuvalt on masendav olukord.Me ei suuda luua ressursimahukat tootmist ning süsteem meelitab vaid odavat allhanget Eestisse,sellepärast on meie majandusruum määratud tegelema järjest algelisemate tegevustega, millelt teenitav lisaväärtus või väärtusetus mõistab meid püsivasse sõltlase seisundisse.

Kirjastaja:



http://www.esten.ee/