Blogi otsing

1 мар. 2010 г.

Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes

**





Kuna presidendi valimistel ilmselt saab Riigikogus otsustavaks suuremate erakondade toetus ,siis Toomas Hendrik Ilves kiitus neid Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes ning väga leebelt rääkis poliitikute vastutusest.Presidendi kõnest ei selgunud mida euro nimel on ohverdanud poliitikud ise ja miks nad ei ole kärpinud oma palka?-nagu seda oli sunnitud tegema rahvas.Kõnest ei olnud võimalik välja lugeda kuidas riik töötusega hakkama saab. Kõik see näitab,et meie valitsus on ajale maha jäänud ja ei tegele suurte probleemidega,mis on riigi ees majanduslanguse ajal on kerkinud.
Seda kinnitavad ka arvud.
Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes kümnepunkti süsteemis 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga 41%.
Samal ajal ettevõtetel oli see langus 18%.Valitsuse otsuste elluviimine halvenes 35% võrra.Kapitali kättesaadavus halvenes 31%.Eesti firmajuhtide hinnang ettevõtluskeskkonnale terviklikult samuti langes.
Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.Mida sellepeale ütleb meie euromeelne valitsus?

Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otse­investeeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.
Kriisiaastal halvenesid kõik Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.
Valitsuse tõhususe poolest langesime 12 koha võrra.
Selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik.

Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati, kõige rohkem kukkunud äritegevuse efektiivsuse vallas.
Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.

EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.Kuid arvestades Eesti töötute arvu on sellest siiski vähe.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest president oma pidupäeva kõnes kahjuks ei rääkinud.


Kirjastaja:

http://www.esten.ee/


Комментариев нет:

Отправить комментарий