Follow by Email

Blogi otsing

29 мар. 2010 г.

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.

**



Nii mõnigi maailma riik on seoses majandussurutisega on ettevõtnud tõsiseid abinõusid,et päästa oma maa ja rahva järjest halvenevast olukorrast.Kuid on ka selliseid riike s.h. ka Eesti,kes on sellise päästeoperatsiooni ei olegi ettevõtnud,lootes,et küll majandus ja suurriigid panevad nende eest asja käima ja seda vajalikus suunas.
Hiina eksport koges suurt langust juba 2008 aasta lõpus .Sellepärast kohe tõusis päevakorda majanduse pehme maandamine. Nii teatas Hiina valitsus 10. novembril 2008.a. massiivsest majanduse toetamise paketist. Selle järgi kulutab riik järgneva kahe aasta jooksul majanduse elavdamiseks umbes 570 miljardit dollarit ehk summa, mis võrdub ca 14,5 protsendiga Hiina SKP-st. Tõsi küll, osalt sisaldab see plaan juba varem välja kuulutatud investeeringuid, aga suur on ta sellegipoolest. Et infrastruktuuri tehtavate investeeringute ettevalmistamine võtab aega, hakkas paketi mõju avalduma alles 2009. aasta teises pooles. Vältimaks rasket maandumist enne seda, langetas Hiina keskpank 26. novembrist oma keskset intressimäära 5,58 protsendilt 4,52 protsendile.Hiina eksport pöördus uuesti kasvule alles detsembrikuus 2009. Aastalõpu elavnemisest hoolimata kahanes eksport 2008 aastaga võrreldes 16 protsenti. Tänu algatatud laiaulatuslikule abipaketile möödunud aastal kasvas Hiina majandus 8,7 protsenti, mis ületas paljude, sealhulgas ka Hiina valituse ootused. Hiina abipakett osutus eriti efektiivseks. Valitsus lisas avalikke investeeringuid ning samal ajal suurendasid Hiina pangad tuntavalt laenuväljastamist. Hiina majandusse pumbati lisa raha ning arvukad infrastruktuuri arendushanked tõstsid majanduse aktiivsust.
Lisaks sellele, et Hiinas on investeeritud tööstusesse ja infrastruktuuri arengusse on hiinlasi ka õhutatud tarbimisele. Maksusoodustused ja otsesed toetused on kasvatanud jaemüüki eeskätt koduelektroonika ja sõidukite osas. Möödunud aastal müüdi Hiinas esmakordselt rohkem autosid, kui Ameerika Ühendriikides.
Hiinas on tarbijate usaldus olnud selgelt tugevam, kui mujal riikides. Kiire majanduskasvu on teinud võimalikuks just abipakett, millega mindi tõrjuma rahvusvahelise majanduskriisi mõjusid.
Hiina möödunud aasta majanduskasvu baseeruvat eeskätt abipaketile. Suurem osa sellest rahast ei pärine siiski riigi taskust vaid Hiina pankadest. Pangad väljastasid möödunud aastal uusi laene rekordiliselt 9,6 biljonit jüaani ehk 980 miljardit eurot.
Pankade laenuandmise suurus üllatav. See ületas ka Hiina valituse eesmärgi. Uusi laene anti möödunud aastal plaanitust kaks korda rohkem.
Möödunud aasta oligi Hiinas erandlik, kuna majanduskasv rajanes ekspordi asemel kodumaisele tarbimisele. Mõned hindajad on viimaste aastate põhjal öelnud, et ehk Hiina majandus ei olegi muust maailmast nii sõltuv. Minu arvates on see vale järeldus. Statistika kohaselt ekspordi langus viis sisemajanduse kogutoodangukasvust ligi neli protsenti. Majanduskasvu hoidis üleval vaid kodumaise tarbimise kasv.

2010.a.langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt viis protsenti, mis on kõige suurem langus pärast Teist maailmasõda. Viieprotsendiline langus ei olnud siiski suur üllatus suure ekspordilanguse käes kannatavale Saksamaale.
Majandusteadlased ootasid 4,8 protsendilist sisemajanduse koguprodukti langust.
Saksamaa sisetarbimine suutis 2009. aastal näidata isegi imepisikest, 0,4 protsendipunkti suurust kasvu. See on siis rahahulk, mille riigi elanikud kulutasid iga päev mitmesuguste tarvilike ja ebatarvilike asjade peale.
Esimese pankade elustamise abipaketi koostas Saksa valitsus USA suurpanga Lehman Brothersi kukkumise järel 2008. aasta oktoobris.
See on kiiduväärt, et Saksa valitsus ja parlament suutsid erakordselt lühikese ajaga vastu võtta nii mahuka otsuse. Saksamaa pakub praegu pankadele 400 miljardi euro eest garantiisid, 80 miljardit eurot on valmis, et teha rahasüste pankade omakapitali.
Lehman Brothersi krahhi aasta novembrikuus sai Saksamaa valmis esimese abipaketi – 32 miljardit eurot maksusoodustusi mulluseks ja tänavuseks aastaks. Kaks kuud hiljem käis valitsus välja veel ühe abipaketi – 62 miljardit eurot.
Kolmas abipakett on tulemas, seda ei nimetata ametlikult enam küll majanduse stimuleerimiseks, vaid kasvu kiirendamiseks. Selle maht on kuus miljardit eurot.
Abipakettide raha eest on ettevõtted ja eraisikud saanud ajutisi maksusoodustusi, samuti on tehtud kulutusi avalike ehitiste tellimiseks ning hoitud inimesi Kurzarbeit-programmi raames lühendatud ajaga tööl. Ainuüksi nimetatud programm neelab kahe aastaga keskvalitsuse kassast kuus miljardit eurot. Ühe töökoha kulu on riigile kuus 590 eurot.
Mullu mais töötas Kurzarbeit-programmi toel Saksamaal 1,5 miljonit inimest, mullu detsembris 800 000. Kulutusi on valitsus valmi tegema selle aasta lõpuni.
Kurzarbeit tähendab inimesele seda, et ta töötab lühendatud tööpäevaga ja saab selle eest vähem palka, valitsus hüvitab tööandjale aga sellise inimese palgal hoidmise sotsiaalmaksukulu.
Saksamaa valitsusametnikud on väga uhked selle üle, et nii on õnnestunud tööpuuduse kasvu riigis ohjeldada.
Peale selle Saksamaal on olemas ettevõtete laenude garanteerimise ja ka laenude andmise programm, mille maht on 115 miljardit eurot. Tegelikult on sealt raha jagatud umbes 11 miljardi euro jagu. Aga valitsus usub, et riiklike laenude ja garantiidega on suudetud alles hoida üle miljoni töökoha.
Kõige tähtsam on valitusametnikele aga hoida rahva usaldust. See on hästi õnnestunud, sest nagu öeldud, tarbimine isegi kasvas Saksamaal mullu pisut, kuigi kriis räsis kõiki tööstusharusid.
Ees ootavad keerulised ajad, mil tuleb taas hakata kulutusi kärpima.Midagi tuleb teha ja see on valus. Aga mida teha ja kui valus see kõik kokku ikkagi olema saab?
Ning lõpetuseks: kui Saksamaa ja ka teised Euroopa riigid võtavad tõsiselt kohustust hoida eelarve lähiaastail tasakaalus, siis jääb majanduskasv kiduma veel vähemalt kümneks aastaks.
Võib-olla aga veelgi pikemaks ajaks. Seda põhjusel, et Euroopa suurim majandus Saksamaa on eksportiv riik. Teised Euroopa maad on aga üliolulised Saksa toodangu tarbijad. Pole eksporti, pole ka majanduskasvu. Kui ühel päeval Saksa kaupu enam välismaal ei osteta, siis pole neid ka kellelegi toota.
Selleks ja järgmiseks aastaks ootavad Saksa valitsuse analüütikud vähem kui kaheportsendilist majanduskasvu. Kaks protsenti on aga see piir, mille ületamisel võiks tööpuudus taas vähenema hakata.

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.Pole eriti midagi kuulda ka Eesti valitsuse kriisiabi meetmetest, majanduse turgutamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Minu arvates Eesti valitsus peab tegema kõik, et veel tänavu saavutada 4-5 protsendiline majanduskasv.Vastasel juhul jääb meie riik järjest vaesemaks ning inimesed hakkavad siit põgenema.

kirjastaja:

http://www.esten.ee/


24 мар. 2010 г.

Eesti valitsuse kiitmiseks küll ei ole mingit põhjust.

**



21.03.2010.a. Postimehes Sampo Soome elukindlustusettevõtte Mandatum Life asepresidendi Janne Saarikko arvates investorite usaldus Eesti vastu majanduskriisi ajal ei kadunud mitte hetkekski.

Saarikko ütles, et Eesti kui terviku toimetulek majanduskriisiga on olnud väga hea.

Investorite seisukohast on Saarikko sõnul paljud asjad Eestis erakordselt hästi.

Selline jutt paneb imestama.Sest kui Eesti majandus 2009.a. oli maailma ulatuses tagant viiendal kohal - kohti kokku oli 215,siis Eesti valitsuse kiitmiseks küll ei ole mingit põhjust.

Seda enam ,et Eesti Konjunktuuri instituudi andmetel Eesti majandusolukord detsembris 2009.a. oli halb.Eesti majandusarengu seis 2009.a. neljandas kvartalis oli negatiivne –SKP reaalkasv oli miinus kaheksa protsenti.

Investeeringute olukord ja eratarbimine Eestis oli samuti väga halb.

Muidugi viimastel kuudel majanduses on üha uusi märke sellest,et majandus on kuigipalju kohanenud kokkutõmbunud välis – ja sisenõudlusega ja viinud läbi mõningad korrektiivid.Kuid kõigest sellest ei piisa.Eriti halb on Eestis üha kasvav tööpuudus.18.03.2010.a. registreeritud töötuid kokku oli 95119,mis teeb kogu tööjõust 14.6%.Viimase nädalaga töötute hulka lisandus 2174 inimest.
Majandusarengu piduriteks jäävad ka eelseisval perioodil nõudluse vähesus ja kõrge tööpuudus.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

15 мар. 2010 г.

kinnisvara ostu-müügitehingute väärtus langeb,uusi töökohti ei tule

**




Eesti kinnisvaraturul oli veebruaris ost-müük aktiivsem


Eesti kinnisvaraturul toimus ostu-müügitehinguid möödunud kuul maa-ameti esialgsetel andmetel 2121, mullu samal ajal oli tehinguid 1898 ja tänavu jaanuaris 1701.

Veebruari tehingute kogupind oli 5962 hektarit, mullu veebruaris oli see 5605 ja tänavu jaanuaris 5506 hektarit. Enamiku veebruari tehingutega haaratud kogupinnast ehk 2093 hektarit asub Saaremaal. Saaremaal veebruaris tehtud 290 tehingut ületas arvult vaid Harjumaa 851 tehinguga.

Koguväärtuselt oli Saaremaa tehingute summa ligi 40 miljonit krooni. 21,6 miljonit krooni sellest oli 209 riigile kuuluva maatüki müümise summa.

Kõigi veebruaris Eestis toimunud kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli 1,25 miljardit krooni, sellest 67 protsenti (839 miljonit krooni) pärines Harjumaa tehingutest.

Mullu veebruaris oli kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute väärtus 2,13 miljardit krooni. Harjumaa osa oli tehingute koguväärtusest toona 944 miljonit krooni. Mullu veebruaris oli Lääne-Virumaa tehingute koguväärtus erakordselt kõrge - 600 miljonit krooni.

Tänavu jaanuaris oli tehingute koguväärtus Eestis 1,1 miljardit krooni, sellest 74 protsenti ehk 818 miljonit krooni pärines Harjumaa kinnisvara ostu-müügitehingute käibest.


Kinnisvara Pindi Indeks langes veebruaris 1,2%, andes linnade korterite tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 10 632,5 krooni ruutmeetri kohta. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 10 762,5 kr/m². Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks langenud kokku 51,4 %. Võrreldes madalaima punktiga juulis 2009. aastal (9 766,4 kr/m²) on Pindi Indeks siiski 8,8 protsendi võrra kõrgemal.
Kui jaanuaris tehti Eesti 17 suuremas linnas 560 korteriomandi tehingut, siis veebruaris tõusis see 710 tehingule.
Toome siinkohal välja ka mõned võtmenumbrid - Tallinnas muutusid korteriomandite hinnad veebruaris +1,2%, Tartus +10,1, Narvas -2,1%, Pärnus +6% ning Kohtla-Järvel +27,8%.

Eesti majanduses tervikuna jätkuvalt on masendav olukord.Me ei suuda luua ressursimahukat tootmist ning süsteem meelitab vaid odavat allhanget Eestisse,sellepärast on meie majandusruum määratud tegelema järjest algelisemate tegevustega, millelt teenitav lisaväärtus või väärtusetus mõistab meid püsivasse sõltlase seisundisse.

Kirjastaja:



http://www.esten.ee/


8 мар. 2010 г.

Mida on Eesti valitsus teinud, et vähendada majanduskriisiga kaasneva pikaaegsete töötute arvu kasvu?

**



Balti riigid kuuluvad Eli vaesemate hulka.Eurostaati andmetel oli Läti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 2007.aastal 55.7% Eli keskmisest.Leedu sama näitaja oli 59.3% ja Eesti 68.8%.Nende näitajate poolest kuuluvad Balti riigid aga Euroopa Liidu vaesemate piirkondade hulka,kus SKT inimese kohta jääb alla 75 protsenti keskmisest.

Suhtelises vaesuses elab viiendik eestimaalastest.
Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Suhtelises vaesuses elas 2007. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis 2006. aastaga võrreldes 860 krooni.

Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus vähenes 0,5 protsendipunkti. Vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulek erines viis korda. Euroopas oli Eestist ebavõrdsem sissetulekujaotus Lätis, Leedus, Poolas, Suurbritannias, Portugalis ja Kreekas ning Eestiga sarnane ebavõrdsuse tase Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.

Sissetulekud suurenesid 2007. aastal kogu elanikkonnal. Enim suurenes sissetulek väiksema ja keskmise sissetulekuga elanikkonna kvintiilides — esimeses, teises ja kolmandas — ligi veerandi võrra. Viiendas kvintiilis, kuhu kuulub rikkaim elanikkond, suurenes sissetulek 13%. Sissetulekute jaotus ühiskonnas püsis aga sarnane eelnenud aastatele ehk sõltumata hõiveseisundist, vanusest ja soost, ei toimunud märkimisväärset liikumist ühest kvintiilist teise. Eestis on rikkaimateks leibkondadeks lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad (sellistes leibkondades on suhtelist vaesust 4%) ja vaeseimateks lastega leibkonnad, kus keegi ei käi tööl. Viimases suurenes vaesus aastaga veel kolm protsendipunkti ja tõusis 87%-ni.

Sissetulekuerinevuste vähenemise tõttu vähenes ebavõrdsus veidi eestlaste ja mitte-eestlaste ning linlaste ja maainimeste vahel. Eesti kodanikest eestlaste sissetulek kasvas keskmiselt 17%, muu riigi kodanike ja kodakondsuseta mitte-eestlaste sissetulek ligi neljandiku. Sarnaselt kasvas linlaste sissetulek 17% ja maainimestel ligi neljandiku.

Põhja-Eestis oli rikkamate inimeste kontsentratsioon elanike seas kõrgeim — 55% elanikest kuulusid neljandasse või viiendasse kvintiili. Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) oli enamik inimesi vaesed — ligi 60% elanikest kuulus esimesse või teise sissetulekukvintiili. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus. Linnades oli vaeste ja rikaste proportsioon võrdsem, maal olid vaesemad inimesed enamuses. Elukoha järgi elanikkonna sisstulekutes 2006. aastaga võrreldes suuri muutusi ei toimunud.

Kuigi suhteline vaesus vaatamata majanduskasvule ei vähenenud, tõusis 2008. aastal elanike subjektiivne hinnang oma tervisele, elamistingimustele ning arstiabi kättesaadavusele. Positiivsete hinnangute osatähtsuse paariprotsendine tõus ei sõltunud elanike sissetulekurühmast, elukohast ega hõivestaatusest.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohtud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest Eesti riigi juhid oma kõnedes kahjuks ei räägi.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/

4 мар. 2010 г.

Õigustatult kerkib küsimus: kas 2011. aastal hakkab Euroopa majandus taastuma?

**





Õigustatult kerkib küsimus: kas 2011. aastal hakkab Euroopa majandus taastuma? Mis juhtub, kui see ei taastu? Euroopa majandusseisaku jätkumine tähendab muude riskide seas ka ohtu Eesti majanduse välistasakaalule. Eelmise aasta viimaste kuude maksulaekumised olid prognoositust mõnevõrra suuremad ja seetõttu jäi eelarvedefitsiit Eesti Panga hinnangul eelmisel aastal kindlalt alla 3% SKPst. Valitsuse lähiaastate põhiülesanne on viia eelarve ülejääki ja taastada reservid Jooksevkonto puudujääk on küll tavainimesele raskesti hoomatav, kuid majandusanalüütikuid paneb selle suurus endiselt muretsema. Lihtsustatult tähendab jooksevkonto defitsiit seda, et Eesti majanduses tervikuna kulutatakse raha märksa rohkem kui teenitakse. Majanduses osalejad teevad oma kulutusi (olgu selleks siis investeeringud või tarbimine) välisraha kasutades.

Praeguse jooksevkonto defitsiidi üheks oluliseks põhjuseks võib pidada just maailmamajanduse (s.h Euroopa Liidu) oodatust aeglasemat arengut. Ühelt poolt ei ole Eesti toodete väljavedu kasvanud oodatud tempos ning seetõttu tulud sellest ei ole piisavalt kiiresti kasvanud. Teiselt poolt tähendab Euroopa aeglane majanduskasv seda, et intressimäärad Euroopas, mis määravad raha hinda ka Eestis, on ääretult madalad. Madalad intressid ei soodusta kuidagi säästmist, vaid ahvatlevad raha juurde laenama, et saaks rohkem kulutada. Samuti oli suurema majanduskasvu ootus ilmselt sisse arvestatud juba tehtud investeerimisplaanidesse, mille tasuvuse aeg nüüd pikeneb. Kõik need tegurid on põhjustanud meie välistasakaalu halvenemist. Seega võib arvata, et kui Euroopa Liidu majanduskasv 2010. aastal ei taastu, ei pruugi ka välistasakaal paraneda.
Tegelikult nõustuvad enam-vähem kõik, et jooksevkonto defitsiit on Eesti-sugusele riigile täiesti normaalne nähtus. Küsimus on aga selles, et Eesti majandusse investeeritud raha tahetakse tulevikus ka tagasi saada. Paratamatult kerkib küsimus, kui suurt võlga Eesti majandus (erasektor) võib endale lubada, et me lõpuks raha tagasi makstes endal hinge kinni ei tõmbaks.
Jooksevkonto defitsiidi korral on äärmiselt oluline vältida usalduse kaotust Eesti majanduse suhtes (tänu millele toovad investorid raha Eestisse ja intressimäärad on nii madalad). Usaldust saab mõneti võrrelda naeriga, mis kasvas nii ilmatu suureks, et taat ja eit koos lapselapse ja koduloomadega ei jõudnud seda enne välja tõmmata, kui väike hiireke neile appi tuli. Selleks, et usaldus kaoks, on samuti tarvis mitmete asjaolude koosmõju ning lõpuks võib esmapilgul tühisena tunduv hiireke saada selleks otsustavaks tõmbejõuks.
Pea võimatu on prognoosida seda jõudu, mis usalduse väljakangutamiseks vaja läheb. Iial ei või teada, millal haarab naerist see hiireke, kes selle ka üles juurib. Seetõttu on riigil mõistlik ajada poliitikat, kus tehakse kõik selleks, et usalduse naeris oleks võimalikult sügaval maa sees kinni. Riik saab seda teha eeskätt konservatiivse eelarve- ning rahapoliitika abil. Stabiilse majandusarengu säilimiseks on oluline nii reservide olemasolu kui ka valmisolek õigeaegselt reageerida muutuvatele välistingimustele, sest Euroopa majandusseisak võib veelgi venida.



Kirjastaja:

http://www.esten.ee/


1 мар. 2010 г.

Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes

**





Kuna presidendi valimistel ilmselt saab Riigikogus otsustavaks suuremate erakondade toetus ,siis Toomas Hendrik Ilves kiitus neid Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes ning väga leebelt rääkis poliitikute vastutusest.Presidendi kõnest ei selgunud mida euro nimel on ohverdanud poliitikud ise ja miks nad ei ole kärpinud oma palka?-nagu seda oli sunnitud tegema rahvas.Kõnest ei olnud võimalik välja lugeda kuidas riik töötusega hakkama saab. Kõik see näitab,et meie valitsus on ajale maha jäänud ja ei tegele suurte probleemidega,mis on riigi ees majanduslanguse ajal on kerkinud.
Seda kinnitavad ka arvud.
Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes kümnepunkti süsteemis 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga 41%.
Samal ajal ettevõtetel oli see langus 18%.Valitsuse otsuste elluviimine halvenes 35% võrra.Kapitali kättesaadavus halvenes 31%.Eesti firmajuhtide hinnang ettevõtluskeskkonnale terviklikult samuti langes.
Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.Mida sellepeale ütleb meie euromeelne valitsus?

Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otse­investeeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.
Kriisiaastal halvenesid kõik Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.
Valitsuse tõhususe poolest langesime 12 koha võrra.
Selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik.

Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati, kõige rohkem kukkunud äritegevuse efektiivsuse vallas.
Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.

EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.Kuid arvestades Eesti töötute arvu on sellest siiski vähe.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest president oma pidupäeva kõnes kahjuks ei rääkinud.


Kirjastaja:

http://www.esten.ee/