Blogi otsing

26 февр. 2010 г.

Alates 2008.a. on olulisi nihkeid Euroopa avaliku arvamuses

**




Sügisel 2007.a. TNS EMORi poolt koostatud avaliku arvamuse kohaselt 79% Eesti kodanikke alates sügisest 2006.a.avaldasid rahulolu oma eluga.

Detsembris 2009.a.Eurobaromeeter avaldas oma järjekordsed uuringud.Kus tõdeti,et alates 2008.a. on olulisi nihkeid Euroopa avaliku arvamuses,et majanduskriis on peamine mootor,mis mõjutas eurooplaste arusaamu ja arvamusi.Tundub et sügisel 2009.a. saabus majanduskriisi tipp,mis tekitas pöördepunkti majanduse käekäigus.
Praegu on tekkinud olukord,kus kus paljudel on tunne,et halb olukord majanduses hakkas taanduma.Kriisi uuringud on näidanud,et majanduskriis suurendas lõhe elatustaseme vahel Põhja – ja Lääne – Euroopa riikides ning Lõuna – ja Ida – Euroopas.Eelkõige töötud on kõige tugevamalt tabatud kriisist.
Peab ütlema,et majanduskriisil oli sügav mõju inimestele.
Praegu on alanud majanduse taastamise protsess.See võtab väga palju aega,enne kui elu Euroopa Liidus,seal hulgas Eestis on taastunud ennekriisiaegsele tasemele.
Eestis,Hispaanias,Lätis,Leedus ja Slovakiaas tegelik töötuse määr on palju suurem kui Euroopa Liidu keskmine.Suure mure tekitab tööpuuduse tõus alates kevadest 2009.a.,millal registreeriti tööpuuduse tõus Leedus ja Bulgaarias.
Majanduslik olukord on endiselt halb Hispaanias,Eestis,Sloveeniaas,Ungaris,Iirimaal ja Lätis.
Nüüd kui G20 ja IMF on andnud vajalikku tõuke majanduskasvule,riikide valitsused ja Euroopa Liit on kutsutud tõhustama võitlust tööpuudusega.

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/


25 февр. 2010 г.

Eesti pikaajaline kasvumootor saab olla eksport


**


Järgnevatel aastatel ootab Euroopa Komisjon majanduse järkjärgulist elavnemist: 2010. aastal SKP kasvu 0,75 protsendi ja 2011. aastal 1,25 protsendi võrra. Eesti majanduses prognoosib komisjon SKP langust 2010. aastal 0,1 protsenti ning 2011. aastaks SKP kasvu 4,2 protsendi võrra. Tuleva aasta hea majanduskasvu üks olulisemaid tingimusi on Euroopa Liidu majanduskasvu taastumine. Enamik analüütikuid arvab, et Euroopa Liidu majandus hakkab eeloleval aastal taas elavnema ning aasta lõpuks saavutab ca kaheprotsendilise kasvu. See tähendab, et Eesti majandus hakkab samuti kosuma paremate ekspordivõimaluste tõttu. Tänu valitsuste, keskpankade ja Euroopa Liidu ambitsioonikatele meetmetele on ELi majandus langusest väljumas. Siiski ootab palju tööd veel ees. Et majanduskasvu tempot hoida, on oluline kõik kavandatud meetmed täies ulatuses rakendada ning ümberkorraldused pangandussektoris lõpule viia. Et aga lühiajalise väljavaate paranemine on tingitud osaliselt ajutistest teguritest, mille mõju järgmisel aastal väheneb, siis oodatakse majanduskasvu mõningast pidurdumist ja seejärel taas hoogustumist 2010. aasta teisel poolel. Prognoosiperioodi jooksul on oodata Euroopa Liidu ekspordikasvu stabiliseerumist, samuti takistavad mitmed asjaolud sisenõudluse kasvu. Enne 2011. aastat ei ole oodata paranemist investeeringute osas ning jätkub finantskriisi negatiivne mõju. Endiselt raske on olukord tööjõuturul. Järgmistes kvartalites ennustatakse koondamiste suurenemist ning tööhõive vähenemist 2009. aastal 2,25 ja 2010. aastal lisaks 1,25 protsenti. Olukorra paranemist loodetakse 2010. aasta lõpus ja 2011.aastal, kui majanduskasv hoogustub. 2011. aasta töötuse määraks Euroopa Liidus prognoosib komisjon 10,25 protsenti. Töötuse määraks Eestis prognoositakse sel aastal 13,6, järgmisel 15,2 ja 2011.aastal 14,2 protsenti.
ELi ja euroala inflatsioon suureneb mõnevõrra praeguse väga madala tasemega võrreldes, kuid jääb kogu prognoosiperioodi vältel madalaks. Keskmine THHI-inflatsioon peaks 2010. aastal jääma veidi üle 1 protsendi ning 2011. aastal ligikaudu 1,25 protsendi piiresse. Inflatsiooniks Eestis prognoositakse sel aastal 0,2, järgmisel 0,5 ja 2011.aastal 2 protsenti. Eesti on väga väike ja väga avatud majandus, mistõttu peamine pikaajaline kasvumootor saab olla eksport. Kui valitsuse parim argument eurole üleminekuks on riigipoolne lubadus, siis on see küll avalik tunnistamine, et krooni loovutamiseks ei leita mõistlikke majanduslikke põhjendusi. Kui me soovime, et meie elatustase kasvaks kiiremini kui mujal Euroopas, peame loobuma nii plaanist võtta kasutusele euro kui ka valuutakomitee kohmakast süsteemist ning laskma Eesti krooni vabalt ujuma.
Sõltumata sellest, kas võtame üle euro või säilitame krooni praeguse kursiga, on Eesti krooni nominaalne ja reaalne vahetuskurss teiste maailmavaluutade suhtes ülehinnatud.
Iseseisva rahapoliitika mõte on kohandada rahapakkumise tingimusi ja valuutakurssi vastavalt kohaliku majanduse seisukorrale. Loobudes kroonist loobume ka majanduse juhtimisest enda huvidest lähtuvalt, sest otsused langetatakse Frankfurdis Euroopa Keskpanga poolt. Seal aga ei hoolita isegi majanduse olukorrast poliitika kujundamisel, mis siis veel meist rääkida. Juba praegu ei suuda Eesti Pank valuutakomitee süsteemi kehtimise tõttu toime tulla ülekuumenemise märkidega Eesti majanduses, piirdudes vaid sõnaliste hoiatustega.
Säilitades krooni seotuna euroga jääb meile küll iseseisev rahanduspoliitika, aga see ei lahenda meie ühte tõsisemat majandusprobleemi - ülehinnatud kroonist tulenevat kahju Eesti majandusele, sealhulgas maailma suurimat jooksevkonto defitsiiti.
Jooksevkonto suur defitsiit on üks peamisi indikaatoreid valuutakursi ülehinnatuse kohta. Kuigi Eesti Panga arvutatav krooni reaalkurss pole viimasel ajal palju tõusnud, tuleb arvestada, et see baseerub tarbijahinnaindeksitele. Tegelik elukalliduse tõus, mida oleks mõistlikum reaalkursi arvutamisel kasutada, ületab tarbijahinnaindeksi kasvu tunduvalt. Selles veendumiseks piisab pilgu heitmisest eluasemeturu hindade dünaamikale või palgakasvu tempole. Palgatõus kergitab kodumaiste teenuste hindu, kui produktiivsus ei kasva piisavalt.
Kui praegu on probleem liiga kõrges valuutahinnas ja vajadus krooni hinda alandada, siis tulevikus võib tekkida vajadus korrigeerida oma suhtelist hinnataset ülespoole. Kui Eesti majandusel läheb tulevikus hästi ja produktiivsuse kasv ületab tunduvalt naabrite oma, peaks Eesti suhteline hinnatase tõusma ehk reaalkurss kallinema. See saab toimuda naabritest kiirema inflatsiooni ja palgatõusuga või raha nominaalkursi kallinemise ehk revalveerimise teel.
Liitudes euroga või säilitades fikseeritud krooni/euro kurss, pole rahakursi muutmine aga võimalik. Järele jääb ainult kiirema palgatõusu ja inflatsiooni võimalus. Liitudes euroga pole aga ka see võimalik, sest see tähendaks kasvu- ja stabiilsuspakti nõuete rikkumist, mille eest on ELis ette nähtud trahvid.
Tuleb välja, et valitsuse peamine lubadus – elu läheb paremaks – pole euro kasutuselevõtu puhul võimalik. Ja kui elatustase tõusebki, läheme me vastuollu eurolepetega. Päris kaval. Kroonist ja iseseisvast majanduspoliitikast loobumine ning liitumine euroga pärsib Eesti elanike heaolu paranemist!

Kirjastaja:

http://www.esten.ee/


23 февр. 2010 г.

Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke


**



Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud.
Kokku tehti Tallinnas eelmisel aastal 4767 korteriomandi tehingut. Neist suurima tehingute arvuga olid Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Kesklinn ja Lasnamäe olid ka need linnaosad, kus tehingute arv kasvas kõige rohkem. Kõikides linnaosades, va Haabersti ja Pirita, tehti rohkem tehinguid just aasta viimases kvartalis.
Kõikide linnaosade, va Nõmme ja Pirita, kõige madalam hinnatase oli III kvartalis 2009.a. Nõmme linnaosa korterite madalaim periood oli I kvartalis, Pirita linnaosas IV kvartal. Samas tuleb nendesse andmetesse suhtuda ettevaatlikkusega, kuna mõlemas linnaosas on kõige vähem tehinguid, mistõttu üksik tehing mõjutab oluliselt keskmist hinda. Ametlikus statistikas jääb silma ka Haabersti linnaosa keskmise hinna väga suur kasv IV kvartalis.
Oktoobri kuus tehti Haaberstis 47 korteri tehingut, millest 14 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 12 tehingut. Näiteks Mustamäe linnaosas tehti 86 tehingut, millest 20 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² tehinguid oli 20. Lasnamäel tehti oktoobris kokku 103 tehingut, millest uutes kortermajades ainult 7. Alla 10 000 kr/m² tehinguid toimus 58 tehingut.
Novembris oli Haaberstis 45 korteri tehingut, millest 22 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 7 tehingut. Lasnamäe 107-st tehingust oli 44 alla 10 000 kr/m². Mustamäel kokku 60 tehingut, millest 8 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² piiri oli 12 tehingut.
Detsembris tehti Haaberstis umbes 47 järelturu korteri tehingut, sellest 18 uutes kortermajades. Võib näha, et Haabersti korterite hinnad ongi tõusnud, lisandunud on kõrgete ruutmeetri hindadega tehinguid. Odavad korterid on otsa lõppenud, alla 10 000 kr/m² on vaid 2 tehingut 47-st. Näiteks Mustamäe linnaosas on 83-st tehingust 15 tehingut alla 10 000 kr/m² ning Lasnamäel 107-tehingust koguni 48 tehingut on alla 10 000 kr/m².
Üldine nõudlus korterite vastu on stabiilselt olemas, kuid vähenenud pakkumiste hulgast ei leidu tihtipeale sobivaid kortereid, mistõttu tekivad kohati hindade ülepakkumised. Seejuures on eelistatud heas seisukorras korterid, mille hinnatase vastab turutasemele või jääb sellest veidi alla – sellisel juhul tekib ka huvi.
Halvemas seisukorras või ka halvemas asukohas korterite vastu on nõudlus väike. Samas on ka siin väike „päikesekiir“. Turul on pead hakanud tõstma kokkuostjad, kes soetavad just madalama hinnaga objekte, mida vajadusel veidi uuendatakse ning antakse kasvõi üürile. Turuolukorra paranedes müüakse taas maha.
Tallinna korteriturul 2009 IV kv alanud trend ning keskmised hinnad 2010 I pa tõusevad. Kuna Tallinna korterihinnad on väga kiirelt ja palju langenud, siis poleks midagi imestada kui positivsete uudiste najal toimub ülespoole korrektsioon ja korterite reaalsed tehinguhinnad tõusevad 2010 I pa üle 5%. See ei tähenda siiski kinnisvaraturu hinnaralli uut algust vaid on ajutine nähtus. Pikemas perspektiivis saab olema hindadele stabiilsust.
Samuti jätkavad stabiilset kasvu tehinguhinnad. Arvestades seda, et Tallinna korteritehingute hulk on endiselt allpool 2004 alguse taset, siis võib eeldada 2010.a. tehingumahtude kasvu ca 25 %, millest suurem osa toimub siiski II pa.
Kindlasti kasvab sundmüükide osakaal, sest majanduslikesse raskustesse jäänuid on palju ning nende arv 2010 I pa suureneb. Samas ei oma sundmüügid olulist mõju kinnisvaraturu trendidele.
Korterite müükide kõrval aktiviseerub üüriturg, sest omandamisega kaasnevad kulud ja riskid panevad nii mõnegi üürimist eelistama.
Mõnevõrra elavnenud kinnisvarturg on esimesed kinnisvaraarendajad juba aktiviseerinud. Samas ei saa öelda, et head ajad oleks tagasi. Endiselt kummitab valdavat enamust kinnisvaraarenduseks sobivaid objekte liigkõrge soetusmaksumus koos vara koormava laenuga. Need kaks tegurit välistavad lähiajal arenduse kasumliku realiseerimise.
Investorid on pooleliolevate arenduste suhtes muutunud väga valivateks ja ootavad edasist turu selginemist. Arendusideid realiseerivad arendajad peaksid praegu eelkõige silmas pidama kuldreeglit – kõige olulisem on asukoht. Kui buumi ajal müüs kõik, siis tänane ostja vaatab rohkem asukohta, infrastruktuuri ning kvaliteeti.
Arendajal tasub kindlasti arvesse võtta, et uute korterite jääk on kiires langustrendis ning seetõttu oleks otstarbekas investeerida detailplaneeringuga elamumaadesse hea infrastruktuuriga asukohas, perspektiiviga alustada paari aasta jooksul kortermaja ehitustegevusega
Peab arvestama,et kui uute korterite ruutmeetri müügihind on alla 14 500 krooni, ei tasu tänaste ehitusmaksumuste juures arendustegevus ennast ära isegi siis kui maa oleks tasuta.
Veidi parem on olukord Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, kus hinnatase ei langenudki alla 14 500 krooni ruutmeetrist. Nimetatud piirkonnad on tõenäoliselt ka kõige esimesed, kus näeme uusi arendusi. Samas ka kesklinna piirkonnas kehtib eeltoodud loogika ainult elamuarenduse kohta, näiteks kommertspindade osas on ülepakkumine lisaks äärelinnale ka kesklinnas.
Parim investeering ja arenduspotensiaal on kesklinn ja selle vahetu ümbrus.


Kirjastaja:

http://www.esten.ee/


22 февр. 2010 г.

Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi


**


Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi

2009. aastal sooritati 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.



IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%.



Aasta kokkuvõttes vähenes tehingute arv 2008. aastaga võrreldes 23% ja tehingute koguväärtus 47%. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2009. aastal 682 200 krooni, mis on 31% väiksem kui 2008. aastal keskmiselt. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus on märkimisväärselt ehk ligi poole vähenenud Kirde-Eestis (46%). Lääne-Eestis vähenes ostu-müügitehingu keskmine väärtus 39%, Põhja-ja Lõuna Eestis kummaski ligi kolmandiku. Kesk-Eestis näitaja oluliselt ei muutunud. Kõige enam vähenes korterite ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus (vastavalt 31% ja 55%).



IV kvartalis tõestati 8285 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 5 miljardit krooni. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes tehingute väärtus 33% ja vähenes 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 18%. Tehingute arvu ja väärtuse kasvu tingis esmajoones hoonestamata kinnisasjade tehingute arvu ja väärtuse kahekordistumine.



Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli IV kvartalis 633 400 krooni, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 2% suurem ja 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 27% väiksem.



Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingute trend,

I kvartal 2000 – IV kvartal 2009 oli järgmine:

Esimeses kvartalis 2000.a.tehingute arv oli 9000.

2005.a. neljandas kvartalis saabus tehingute maksimum,kui nende arv küündis kuni 16500ni,Ning sellises seisukorras süsteem püsis kuni 2006.a. esimese kvartalini.

Seejärel algas järsk langus kuni esimese kvartalini 2009.a.,kui tehingute arv küündis kuni 6500ni.

Alates teisest kvartalist 2009.a.hakkas järsk tõus,mille käigus 2009.a. neljandas kvartalis saavutati tase 7200 tehingut,mis oli maksimumist 56 % võrra all.



Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud, vahendas Domus Kinnisvara turuülevaade.

Kuigi korteriomandite tehingute arv oli stabiilselt vahemikus 400 – 500 tehingut (aasta kokkuvõttes siiski tõusvas trendis), siis tehinguhinnad kasvasid 3 kuud järjest. Positiivne näitaja on ka pakkumishindade muutumine. Kui 2009. aasta esimeses pooles langetasid müüjad hindasid ca 15%, siis aasta teises pooles ainult 3%. See viitab selgelt turu aktiivsuse kasvule – omanikel on ootus saada oma elamispind müüdud hindasid langetamata.



City24 statistikakeskkonna Spot andmetel oli aasta lõpus Tallinnas pakkumisel ca 7300 korterit. See on umbes 20% vähem kui aasta alguses. Pakkumiste vähenemine oli peamiselt tingitud omanike soovist kortereid mitte müüa madala hinnaga. Võrreldes keskmisi tehinguhindasid ning keskmisi pakkumishindasid, siis vahe oli kogu aasta jooksul stabiilselt ca 30%. See ei tähenda siiski, et pakkumises olevatest hindadest oleks 30% hinda alla kaubeldud, vaid seda, et tehinguid tehakse keskmisest madalama pakkumishinnaga korteritega. Keskmise või sellest kõrgema pakkumishinnaga korterid ei pälvi jätkuvalt ostuhuviliste tähelepanu



Kirjastaja:



http://www.esten.ee/