Follow by Email

Blogi otsing

22 дек. 2010 г.

Juba 2007. aastal oli Eestis "vaesusohus" 17 protsenti mehi ja 22 protsenti naisi ja meie sotsiaalkaitsekulutused "on ELi madalaimate hulgas".

**




Elu Eestis jätkuvalt kallineb.THI jätkuvalt kasvab,nüüd on see üle 5% aasta baasil.Bensiin A-95 maksis Statoilis 09,11.10.a. 17,45 krooni,16.12.10.a, juba 18.70 krooni.Kallinemine -rohkem kui 7 %.
Töö ja sissetulekute vähenemine või isegi kaotus puudutas väga paljusid Eesti peresid.
Praeguse Eesti suurim probleem ongi töötus ja kõik sellega kaasnev. Perede sissetulekud on vähenenud ja vaesusrisk seeläbi suurem.
Vaesuses elamine kaugendab inimest ühiskonnast, süvendades nii ühiskonna killustatust. Vaesed on need, kellel ei ole piisavalt toitu, puhast joogivett, kel puudub eluase ja elementaarsed sanitaartingimused.
1994. aastal, vahetult enne stabiliseerumisperioodi hindas Eesti elutingimuste uuringu andmetel ennast vaeseks 20% ja ligi 70% ots otsaga kokku tulijateks, vaid kümnendik vastanutest arvas, et nad on majanduslikult kindlustatud. Perioodi lõpul (1999) olid elanike subjektiivsed hinnangud enam-vähem samad — 10% elanikest pidas end majanduslikult kindlustatuks,
ülejäänud vastanud jagunesid vastusevariantide „ei ole ei rikkad ega vaesed” (ca
60%), „oleme vaesuse äärel” (ca 20%) ja „oleme vaesed” (10%) vahel.
Siit võib järeldada, et inimeste endi hinnangul pole paranenud majanduskeskkond nende heaoluvõimalusi suurendanud. Sellest tulenevalt tõlgendati Kesk- ja Ida-Euroopa sotsiaalmajanduslikke reforme tähistavat šokiteraapia mõistet kui „palju šokki, aga vähe teraapiat.
Kiire majanduskasvu ja majanduse ümberstruktureerimisega kaasnes sissetulekute diferentseerumine ja materiaalse ebavõrdsuse suurenemine, mis püsis kõrgel tasemel kogu vaadeldava perioodi jooksul.
Majanduskasv ei ole vähendanud üldist sissetulekute ebavõrdsust, sest ühiskondlike hüvede jagamise põhimõtted jäid samaks ja kuigi kaotajate heaoluvõimalused üldjuhul kasvasid, suurenesid võitjate võimalused vähemalt sama palju. Siiski ei puudutanud sissetulekute ülikiire kasv kõiki ühiskonna liikmeid võrdselt, selle tagajärjel suurenes kõige kiirema majandusarengu aastatel märgatavalt eakate ja naiste suhtelise vaesuse risk.
Finantssektori kokkuvarisemise tagajärjel on majanduskasv asendunud kiire languse ja
tööpuuduse drastilise suurenemisega. 2009. aasta lõpul oli Eestis üle 100 000 töötu ja
töötuse määr oli kogu Eesti lähiajaloo kõrgeim. Kuigi töötute hulgas on endiselt kõige
rohkem madala hariduse ja ebapiisava kvalifikatsiooniga töötajaid, ohustab tööpuudus ka kõrgema haridustasemega ja seni end tööturul kindlalt tundnud töötajaid. 2009. aasta
jooksul on märgatavalt suurenenud toimetulekutoetust saavate leibkondade arv, samuti on kiirelt kasvanud laenu- ja liisinguvõlglaste arv, kelle seas domineerivad nooremad, kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed, moodustades uue, mitte-traditsioonilise vaesuse riskirühma.
Riskiühiskonna kontseptsiooni üks keskseid teese — ühiskondlikud riskid võivad
puudutada meist igaüht — on saamas reaalsuseks.
Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda.
Juba 2007. aastal oli Eestis "vaesusohus" 17 protsenti mehi ja 22 protsenti naisi ja meie sotsiaalkaitsekulutused "on ELi madalaimate hulgas".

Eestis on praegu vaesusest või vaesusriskist ohustatud pea pool elanikkonnast, sh. kolmandik sellest on ressursitasemega alla vaesuspiiri. Viiendik elab otseses vaesuses ja viiendik toimetulekut ohustavas vaesuses.Paranemist pole märgata.Mida tuleks teha?

16 дек. 2010 г.

Jätkuv toiduhindade tõus on vägagi reaalne.

**


Põllumajandus ja toiduhinnad olid novembri kuu kestel taaskord maailma meedia tähelepanu all.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) alandas märkimisväärselt oma
käesoleva hooaja saagiprognoosi ja hoiatas, et toiduhinnad võivad 2011.a märgatavalt
tõusta. Ka meie pooldame vaadet, et jätkuv toiduhindade tõus on vägagi reaalne. Peale
viimaseid hinnašokke 2007/2008 on maailmas olnud kaks hooaega järjest rekordilised
saagid. Käesoleva hooaja nisu- ja söödateravilja saak tuleb kõigi aegade paremuselt
kolmas ning riisisaak rekordiline. Ometi ei ole sellest piisanud, et kompenseerida
kasvavat nõudlust ning vallandunud on järsk toiduhindade tõus. Juhul kui järgmise aasta
saak tuleb viimase kolme aasta numbritele sarnane, vähenevad varud ikkagi, lähenedes
kriitilistele tasemetele. Keskmise ja halva vahemikus saak võib suure tõenäosusega
vallandada tõsise toidukriisi. Kasvav arv riike on kehtestanud 2007/2008-ga sarnaseid
kauplemispiiranguid, mis on selge märk, et valitused on olukorra pärast mures.
Hiina spetsialiseerunud esmastes tootjates peaksid
Hiina kiirelt tõusvatest toiduhindadest kasu saama. Financial Times’i
andmetel on köögiviljade hinnad tõusnud Hiinas aasta algusest enam kui 60%;
Kohalikud köögiviljatootjad on oma puhaskasumit viimase viie aasta jooksul kasvatanud
tublisti üle 30% aastas. Nende kasv võib edaspidi isegi kiireneda.
Esmaste tootjate suhtes ollakse endiselt väga positiivselt meelestatud, kuna
nemad peaksid jätkuvast toiduhindade inflatsioonist enim kasu lõikama.
Viimase 5 aasta jooksul on nende käibe ja puhaskasumi keskmine aastane kasv olnud
vastavalt 35% ja 38%. Pikaajalisi trende arvestades need ettevõtted pakuvad
praeguses keskkonnas suurepärast potentsiaali.

http://www.esten.ee/ tel.5039015

8 дек. 2010 г.

Eestis on olemas 10000 allkirja Eesti krooni kaitseks.

**




Oma osa praeguse hinnatõusus on andnud valmistumine euro tulekuks. Palkade kasv ei ole Eestis veel suuremat hoogu sisse saanud, töötus on endiselt kõrge ja ka kodumaine tarbimine on Eestis nõrk, seega ei saa ka hinnad lõputult tõusta.Hinnad Eestis on kerkinud, kuna maailmaturul on kallinenud kütus ja toiduained.Eriti ebaloogiline on, et kiiresti tõusevad toiduainete hinnad. Sel saab olla üks põhjus – kartellilepingud ülepolitiseerunud turgudel. Rääkigu poliitikud, mida tahavad.
Toiduhinnad löövad eriti valusalt just vaesemaid inimesi, kes söövad ära suure osa oma sissetulekust. Kasulik on see firmadele, kes masu ajal pidid püksirihma pingutama ja rasvakiht kulus seega õhukeseks. Praegu püüavad nad kasumit suurendada hindu tõstes.
Eestis on olemas 10000 allkirja Eesti krooni kaitseks.Üle poole Eesti inimestest on eurole vastu.Kroonilt eurole ülemineku poolt on ka Eesti parlamendi saadikud.See aga tähendab,et parlamendi koosseis ei peegelda riigi rahvastikku ja tulenevalt vigasest valimisseadusest paljuski koosneb parteisõduritest.Eurotulek on põhiseaduse vastane,aeg on selle probleemiga kohtusse minna.See on õiguslik-teoreetiline probleem.Praegu on Eestis nii,et põhiseaduses kirjas on üks postulaat,tegelikkuses aga rakendumas on midagi muud - just nii nagu see oli ka Eesti NSVs.
Küsimus on väga aktuaalne,sest praegune asjade käik näitab,et eurotsoon võib lähiajal kokku variseda,kuna riikide toetajate arv on järjest vähenemas.Miks me siis euro omaks võtame?

7 дек. 2010 г.

Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (74,9%).

**



Statistikaamet mõõdab tarbijahinnaindeksit kaupade-teenuste nimekirja, nn korvi põhjal, kus on määratud erisuguste kaupade ja teenuste kvaliteet ning omadused. Sama kauba ja teenuse hindu võrreldakse igal kuul.
Korvi koosseis vastab põhimõtteliselt Eesti keskmise tarbija vajadustele – toidu ja elamispinna osakaal on seal just nii suur, nagu Eesti inimene keskmiselt tarbib. Nii et kui konkreetse inimese kuludes on eluase ja toit suure osakaaluga, siis temal on hinnatõus veelgi suurem olnud – just nendes gruppides tõusid hinnad ju kõige rohkem.
Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon," selgitab Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulm. "Tarbijahinnaindeksi tõusu võibki teisisõnu mõista inflatsioonina, see on üks ja sama asi."
Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 5,3% ja võrreldes tänavu oktoobriga 0,3%.
Kaubad olid eelmise aasta novembriga võrreldes 6,5% ja teenused 3,2% kallimad. Toidukaup oli 10,4% ja tööstuskaup 2,8% kallim.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 8,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,4%.
Eelmise aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,6%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole ning millest omakorda üle poole andis piimatoodete 19,7%-line ja köögivilja 40,6%-line hinnatõus. Suuremat mõju avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 10%-line kallinemine, mis andis kogumuutusest ligi viiendiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (74,9%), õunad (46,5%), piim (39%), kohv (33%) ja või (30,4%), odavnenud aga näiteks fotokaubad (20,8%) ja televiisorid (11%).
Oktoobriga võrreldes mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 2,2%-line kallinemine ning mobiilsideteenuste 6,8%-line odavnemine. Toidu mõjust indeksile andsid kaks kolmandikku jahutoodete 4,5%-line ja puuvilja 10,2%-line kallinemine. Võrreldes eelmise kuuga on enim kallinenud värske kurk (57,8%), viinamarjad (55,3%), nisujahust sai (18,3%) ja banaan (16,9%) ning odavnenud sidrun (19,1%) ja paprika (13,8%).
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2010

Kaubagrupp November 2009 –
november 2010, % Oktoober 2010 –
november 2010, %
KOKKU 5,3 0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid 11,6 2,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas 6,8 -0,3
Riietus ja jalatsid 2,6 0,3
Eluase 6,0 0,4
Majapidamine -1,7 0,2
Tervishoid 0,6 -0,4
Transport 4,4 0,3
Side 2,3 -4,0
Vaba aeg 1,4 -1,5
Haridus ja lasteasutused 2,3 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 0,3 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,8 0,3
Elu Eestis läheb järjest kallimaks.Olukorra paranemist toiduainete osas ei paista kusagilt tulemas.Kuid siiski märtsist 2011. on oodata hindade kukkumist.

25 нояб. 2010 г.

Me peame valmistuma selleks, et halvim pole läbi.

**


Kuigi Iirimaa kriisi põhjused on Kreeka omadest oluliselt erinevad, ähvardab see riigi valitsuse kukutada ning mõjutab tõsiselt ka kogu eurotsooni.
Kuigi isegi Euroopa Liidu president Herman Van Rompuy tõdes, et Iiri ja Portugali praegune võlakriisi võitlus on mäng kogu liidu ellujäämise nimel, usuvad analüütikud, et praegused probleemid on tühiasi võrreldes sellega, kui abivajajate nimekirja lisandub ka Hispaania.
Pärast maikuist Kreeka kriisi ja abipaketi kokkupanemist lootsid nii euroametnikud kui finantsturgudel tegutsejad, et kõige hullem tulekahju on kustutatud. Nii lihtsalt paraku ei läinud.

Praeguseks Iirimaa on võlaprobleeme tunnistanud. Sealne kinnisvaramull lõhkes, hinnad langesid, tööpuudus kasvas hüppeliselt ning pangandussüsteem osutus suuremaks probleemiks, kui keegi oleks oma mustemateski unenägudes osanud aimata.

Iirimaa palub Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt mitukümmend miljardit eurot laenu, kinnitas eile rahandusminister Brian Lenihan, tehes lõpu nädalaid kestnud spekulatsioonile, et Dublin ei saa üksi oma võlgades pankade päästmisega hakkama.
Iirimaa päästepakett on 85 miljardit eurot,sellest 50 miljardit eurot on mõeldud riigi finantsseisu parandamiseks.
Euroopa pakub Iirimaale meeleheitlikult abi, mida too algul ei tahtnud vastu võtta, kuid kui eurogrupi abipakett teoks saab, siis osaleb selles ka Eesti, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi.
Ent Iirimaa päästeplaan ei lahenda eurotsooni probleeme ning järgmine murelaps on Portugal. Riigi rahandusminister Fernando Teixeira dos Santos tõdes nädala alguses samuti, et euroliidult finantsabi palumine võib peatselt päevakorda tulla.

Raskes olukorras on peale Portugali ka Hispaania,neil mõlemil on suur riigivõlg ja neil läheb kehvasti.
«Praegu on Euroopas teine võlakriis, aga ma usun, et tuleb ka kolmas ning siis peab Hispaania abi paluma,» lausus SEB peaanalüütik Robert Berqvist.

Eesti peab abistama teisi eurotsooni riike peale selle tsooniga liitumist.
Eestlased tegid hiiglasliku vea, otsustades järgmisest aastast euro kasutusele võtta, arvab Leedu Vabaturuinstituudi president Ruta Vainiene.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tõdes eile, et kuigi Iirimaa kriis on Kreekast erinev, on selle mõju eurotsoonile vaieldamatult tõsine.
Rootsi Handelsbankeni tegevjuht Pär Boman oletab, et Euroopa majandusprobleemide lahendamiseks kulub aastaid.
Me peame valmistuma selleks, et halvim pole läbi. Olukord, mida praegu näeme, võib veelgi halveneda. Euroopa kapitaliturgude situatsioon on väga murettekitav,» rääkis Boman majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus.
Pankuri sõnul on raskuste peamine põhjus see, et euroalasse kuulub kahesuguseid riike. Ta tõi ühelt poolt näiteks tugevasti ekspordile orienteeritud Saksamaa ja teiselt poolt suure riigivõlaga maad Hispaania, Iirimaa ja Kreeka.
«Euroopa rahaliit (EMU) ise on kenasti tasakaalus, kuid sinna kuuluvate maade vahel on suuri tasakaaluerinevusi.»
Normaalne mehhanism, mida kasutada saaks, oleks valuuta, mis nõrgeneks või tugevneks sõltuvalt majanduse arengust, rääkis Boman.
«Kui majandus on nõrk, siis võiks devalveerida ja Rootsi on nii ka teinud. Euroopa aga praegu valuutast abi ei saa,» lisas ta.
Boman väljendas rahulolu selle üle, et Rootsi ei kuulu euroalasse. «Meil on oma valuuta ja me oleme rõõmsad, et ajame äriasju just selles Euroopa osas.»

22 нояб. 2010 г.

Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu.

**




2010. aastal töötuse määr alanema ei hakka ning prognoosi järgi tõuseb 17-19%-ni. See survestab eratarbimist. Tarbija on jätkuvalt ettevaatlik ning 2010. aastal eratarbimise languseks tuleb 4%. kuna Töötuse määr kasvab kiiresti ja ei peegelda keskmise palga muutus adekvaatselt kogu elanikkonna sissetulekute vähenemist. Palgafond vähenes 2009. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 18%.
Peale töötleva tööstuse ja energeetika ekspordi vedasid majanduskasvu kolmandas kvartalis ka transpordisektor, laomajandus ning hulgi- ja jaekaubandus. Nende lisandväärtuse suurenemise taga on lisaks välisnõudlusele ka majandusaktiivsuse kasv kodumaisel turul.

Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele, kuigi eksporttööstuse väga kiire tõus võib aasta viimastel kuudel aeglustuda. Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool. Sellele viitab elanike taastuv tarbimine ning ettevõtete suurem vajadus investeerida seoses vabade tootmisvõimsuste.Vähe mõjutab sisemajanduse kasvu kinnisvaraga toimiv tegevus.
Kinnisvara moodustab valdava osa kodumajapidamiste rikkusest ning seetõttu on loomulik küsida, kas selline rikkuse/jõukuse kasv viib ka muutusteni reaalmajanduses.
Kinnisvara väärtuse arvutamisel selgus, et kinnisvarafondi väärtus osakaaluna
SKP-st on Eestis võrreldes teiste riikide sarnase näitajaga päris kõrge,
mis annab alust uskuda, et enamik majapidamiste rikkusest on paigutatud eelkõige
kinnisvarasse. Tarbimisfunktsiooni hindamisel leiti, et kinnisvara väärtuse
kasvu mõju eratarbimisele on siiski tagasihoidlik — kinnisvararikkusest
tulenev tarbimise piirkalduvus on 1,1%. Seega kandub Eestis igast kinnisvara
väärtuse kroonist, mis hinnatõusu tulemusel on majapidamiste rikkust kasvatanud,
tarbimisse vaid 1,1 senti, mis võrreldes teiste riikide vastavate näitajatega
on väga väike (teiste riikide näitaja jääb vahemikku 1,3–7,5%). Tulemust võib
põhjendata eelkõige sellega, et Eestis soetati ajavahemikul 1997–2005 kinnisvara
eelkõige eluasemeks, mitte aga spekulatiivsetel eesmärkidel või investeeringuks.
Lisaks tarbimise piirkalduvusele on arvutatud potentsiaalne
tarbimine kinnisvara tagatisel (HEW – home equity withdrawal). HEW-i väärtus
näitab tõusutrendi, kuid ometi ei ole tarbimine sedavõrd kasvanud. Seetõttu
võib väita, et kinnisvara väärtusest tulenev eratarbimise kasv on olnud väiksem
kui see oleks võimalik kinnisvarahindade kasvu korral. Kokkuvõtvalt, kinnisvara
väärtuse kasvu mõju eratarbimisele Eestis ajavahemikus 1997–2005 oli
võrreldes teiste riikidega tagasihoidlik, kuid vaadeldes potentsiaalse tarbimise
(kinnisvara tagatisel) trendi võib arvata, et tarbimine kinnisvara tagatisel tulevikus
kasvab. Seda väidet toetab ka Eesti finantsturu areng.

Majapidamised laenuvõtmise või laenukoormuse suurendamise teel võivad tarbimist suurendada. Seetõttu on kinnisvarahindade kasvu ülekandumine tarbimisse otseselt seotud finantsturu arenguga. Teisiti öeldes, see sõltub suuresti õigusaktidest ning pankade laenuandmispoliitikast.
Eestis valitseb finantsturul küllaltki tihe konkurents ning
seetõttu püüavad pangad meelitada kliente üha rohkem laenu võtma, pakkudes
seda aina soodsamatel tingimustel, mistõttu need, kes veel mõni aeg tagasi ei
olnud n.-ö. laenukõlbulikud, seda nüüd juba on.
Üüriturg on Eestis küllaltki väike ning seetõttu võib arvata, et eelarvepiirangu
2005.aasta teise poole osas on alust arvata, et seoses kinnisvara väärtuse kasvuga
on kinnisvara tagatisel võetud laenude maht hüppeliselt kasvanud.
Teadlik rikkuse efekt võibki olla 2005. aasta lõpul tekkinud olukorra põhjuseks
— üha enam inimesi leiab, et nende omanduses olev kinnisvara on väärtuslikum
ning seega suurendatakse laenukoormust, et juba suurenenud rikkust
kohe tarbima hakata. Samas ei pruugi võetud laenud olla kohe tarbitud—need
võivad olla suunatud hoopis investeeringuteks uude kinnisvarasse, aktsiatesse
jmt.
Alateadliku efektina toodud säästude vähenemist pole märgata olnud kuna säästumäär ei näi olevat mõjutatud leibkonna kasutuses oleva eluaseme omamisest.
Nii et ei saa öelda, kas kinnisvara väärtuse kasv mõjutab eratarbimist või mitte. Lisaks sellele puuduvad meil andmed majapidamiste finantsvarade kohta — kui palju on võetud laenu kinnisvara tagatisel,et soetada finantsvarasid või kui palju on müüdud kinnisvara, et soetada finantsvara (emiteeritud aktsiate või ettevõtete näol). Kokkuvõtvalt võib öelda,
et arvestades kinnisvara väärtuse kasvu võiks tarbimine olla kasvanud tunduvalt
rohkem, kui see käesolevaks hetkeks tegelikult on, ning samas on alust
uskuda, et kinnisvara hindade mõju tarbimisele tulevikus suureneb.
Tarbimine on üks olulisemaid agregeeritud nõudluse komponente ning eratarbimine
sõltub eelkõige eelarvepiirangust ning planeerimisperioodist. Eelarvepiirangus
on tulude pool tavaliselt palgaline sissetulek ja mittepalgaline
sissetulek (rent, kasum jmt.). Palk ja rikkus on definitsiooni kohaselt kointegreeritud.
See tähendab, et tarbimist on võimalik avaldada pikema perioodi seoses rikkuse ja palga kaudu.
Rikkusest tulenev tarbimise piirkalduvuse suurus sõltub suuresti tarbimisfunktsiooni
kohta tehtud eeldustest — oluliseks osutuvad nii planeerimisperiood,
intertemporaalne asenduselastsus, rikkuse komponentide likviidsus kui
ka rikkuse jaotumine erinevate rikkuse komponentide vahel. On selge, et rikkuse
komponentide väärtuste muutused mõjutavad majapidamiste tarbimist
erinevalt. Üldiselt on leitud, et eratarbimine muutub kõige enam siis, kui muutub
finantsrikkuse väärtus. Kinnisvarast tulenev rikkuse/jõukuse efekt on mõnevõrra
tagasihoidlikum. Erialases kirjanduses on viidatud ka sellele, et kinnisvarast
tulenev rikkuse efekt sõltub muuhulgas sellest, kui suur on kinnisvaraomanike
osakaal kinnisvara kasutajatest. Teisisõnu, palju on neid inimesi,
kes reaalselt elavad enda omanduses olevas korteris/eramus. Samas võib sellele
leida hulgaliselt vastuväiteid — näiteks viimastel aastatel on täheldatud,
et kinnisvara väärtuse muutusest tingitud rikkuse efekt sõltub üha rohkem finantsturu
liberaliseeritusest, mitte sellest, kui suure osa elanikkonnast moodustavad
kinnisvaraomanikud. Teisiti öeldes on laenud muutunud aina paremini
kättesaadavaks ning laenutingimused leebemaks ning tarbimise silumine
üle aja ei sõltu kinnisvara olemasolust.
Käesolevas uurimuses anti lisaks ülevaade teiste riikide andmetel hinnatud
rikkuse/jõukuse efekti puudutavatest uurimustest. Mikroandmeid kasutavates
uurimustes hinnati kinnisvarast tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks 2–6,2 sen-
tiiga kinnisvara väärtuse euro kohta. Mõnevõrra rohkem on uuritud kogu rikkuse
efekti, mille suurus on vahemikus 5,4–8,2 senti. Makroandmeid kasutades
on kogu rikkusest tulenevaks rikkuse/jõukuse efektiks hinnatud (tarbimisfunktsiooni
põhjal) 3,3–16 senti. Kuna andmed on mitmel juhul puudulikud
(s.o. disagregeeritud kujul), võib juhtuda, et hinnatud tulemused on allapoole
nihkega. Lisaks mainitakse mitmes töös, et mida suuremale hulgale inimestele
on laenud kättesaadavad, seda suuremat mõju kinnisvara väärtuse kasvust
tulenev rikkuse/jõukuse efekt tarbimisele avaldab.
Kasvu taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse tõusu. 2010. aastal uut tõusu oodata ei tasu.
Viimane majanduslangus on olnud ulatuslikem Euroopa Liidu (EL) senises ajaloos. Piirkonna SKP on olnud languses alates 2008. aasta teisest kvartalist. 2009. aasta esimeses kvartalis langes EL-i SKP 4,8% ning teises kvartalis 4,9%. Aasta kokkuvõttes on SKP langus oodatav kõikides liikmesriikides välja arvatud Poolas. Saksamaal ja Itaalias ulatub oodatav SKP langus 4%-5%-ni. 2009. aasta suurimad tagasilöögid euroalal tulevad Soomes ja Slovakkias, kus SKP languseks kujuneb 6-7%. Peamiseks põhjuseks on olnud sisemaise nõudluse langus, suuremal määral investeeringute ning vähemal määral eratarbimise osas.
Euroopas ning paljudes teistes piirkondades on riikide majandusaktiivsus langenud tagasi 2005. aasta tasemele.

Järgneb.


16 нояб. 2010 г.

Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta.

**




AS Tallinna Vesi taotleb esimest korda Konkurentsiametilt vee- ja kanalisatsioonitariifi 3.5% tõstmist.
Hinnatõstmine lepiti Tallinna linnaga kokku 2002. aastal ja see põhineb valemil, mis arvestab jooksva aasta tarbijahinnaindeksit ning aastateks 2002–2010 kavandatud investeeringute mahtu.
Veehinna tõus on tingitud tarbijahinnaindeksile mõju avaldavate teenuste ja kaupade hinna tõusust. Tõusnud on nii kemikaalikulud kui ka keskkonnatasud. Samuti on märgatavalt tõusnud kütuste ja elektrienergia hinnad.
Konkurentsiamet teatas juba varem,et vee hind Tallinnas on veerandi võrra suurem kui olema peaks .
Riigi erinevates kohtades vee hinnad on praegu väga erinevad. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Tallinnas on 32.57 krooni kuupmeetri eest, Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind Harku alevikus on 26.41 krooni kuupmeetri eest, Maardu linna Kallavere ja Muuga elamurajoonide veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind on 47,02 krooni kuupmeetri eest.

Tallinna vee hinnatõusu taotlus 3.5 % ei ole muidugi võrreldav näiteks toiduainete hinnatõusuga oktoobris 2010,kui hinnad tõusid isegi kuni 9 %.
Tallina vee puhul taotletav hinnatõus teeb kõigest 1 krooni ja 20 senti iga pere kohta,elektri hinnad on aga tõusnud röövellikult rohkem.
Kuid kui see nn väike veehinna tõus korrutada perede üldarvuga,siis Tallinna vesi saab päris kenakese summa.
Kuna 34,7 protsenti Tallinna Vee aktsiatest kuulub Tallinna linnale,peaks pealinna võim ettevõte plaanidesse kindlasti sekkuma ja tarbijaid hinnatõusu eest kaitsma.
Seda enam,et keskerakond,kes juhib pealinna,on juba aastaid väitnud et vee hind on nende kontrolli all,vähemalt valimiskampaania käigus on seda öeldud juba 8 aastat järjest.
Septembri lõpul esitati õiguskantslerile arupärimine ühe reklaamikampaania kohta, milles Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher endid Tallinnas reklaamisid. Reklaam oli suunatud tallinlastele ja rääkis monopolide hinnapiirangu seadusest. Kuid 1. novembril jõustunud seadus võib Eestimaa väiksematele asulatele tähendada veehinna tõusu.

Hinnatõus väikelinnadele tuleneb sellest, et monopolidevastane seadus nõuab tulevasteks investeeringuteks vajaliku raha kogumist otse veearvete abil. Seni on panuse andnud veetrasside ja kanalisatsiooni väljaehitamisse linn ise kas keskkonnainvesteeringute toetuste või eurorahade abil ja nii on tulevikukulu püsinud pisut enam hajutatuna. Enam mitte.
Seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile.
Paraku pole konkurentsiamet salarelv, mis hindu alandab. Ka elektrihinda kooskõlastab
konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud. Kui varem
kehtestas vee hinna kohalik omavalitsus, siis nüüd on konkurentsiamet
kohustatud ka uue hinna kooskõlastama kui veefirma suudab põhjendada, et taotletud hind sisaldab seaduses ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

13 нояб. 2010 г.

Meil praegu on 106 000 töötut ja see arv neljatuhandega ületab eelmise aasta 9 kuu töötuse näitajad.

**




Statistikaameti teatel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%. SKP kasvas teist kvartalit järjest, tänavu II kvartalis oli kasv 3,1%.
III kvartali SKP-le avaldas enim mõju töötlevas tööstuses tugeva ekspordi toel loodud lisandväärtuse kasv. Samuti suurenes kodumaisele turule suunatud töötleva tööstuse toodangu müük, mis annab märku sisemajanduse nõudluse paranemisest. Viimati suurenes kodumaisel turul müüdud töötleva tööstuse toodang 2008. aasta I kvartalis. Kogu tööstussektoris loodud koondlisandväärtus kasvas esialgsel hinnangul 14%, ilma ehituse tegevusalata isegi 23%. Tööstussektorisse kuuluvad peale töötleva tööstuse veel mäetööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala. Ehituses, mille toodang on suunatud peamiselt kohalikule turule, loodud lisandväärtus oli jätkuvalt languses.
Lisaks tööstussektorile avaldas SKP kasvule suuremat mõju veel hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side tegevusala lisandväärtuse kasv.
Finantsvahenduse lisandväärtuse kasv kiirenes peamiselt netointressitulu tugeva kasvu toel.
Kodumajapidamiste, kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori lisandväärtus esialgsetel andmetel vähenes.
Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP III kvartalis 0,5%, II kvartalis 1,9% ja I kvartalis 1,1%. Seega, kõrvuti asuvate kvartalite võrdluses SKP kasvu kiirus III kvartalis mõnevõrra aeglustus.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aheldamise meetodil, I kvartal 2005 – III kvartal 2010
Oma rõõmuga aga kahjuks oleme kõigest 2005.aasta teise kvartali
tasemel,nii et tööd ja tegemist on veel küllaltki palju teha,et Eesti majanduses kõiki rahuldava tasemele jõuda.Seda enam et sisemajanduse kogutoodang on maha jäänud,sest töötus on endiselt väga suur –meil praegu on 106 000 töötut ja see arv neljatuhandega ületab eelmise aasta 9 kuu töötuse näitajad.
On karta, et see ebameeldiv olukord kestab tunduvalt kauem kui meile meeldiks. Kuivõrd meil tuleb lisaks maailma finantskriisile välja elada ka omaenda sisemine tasakaalustumatus,kestab meil madalseis kauem kui enamikus maailma riikides. Kasvu
taastumine maailmas parandab meie ekspordile orienteeritud ettevõtete olukorda, kuid see ei kompenseeri sisenõudluse edasisest vähenemisest tingitud raskusi. 2010. aastal uut tõusu oodata ei tasu.



11 нояб. 2010 г.

Läheb veel raskemaks

**





ELiga liitumine on andnud paljudele Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele vajaliku juriidilise ja institutsioonilise raamistiku edasiseks majanduslikuks arenguks. Nii praegustes kui ka potentsiaalsetes uutes liikmesriikides alandab integreerumisprotsess regiooni riskitaset ja
toob kaasa intressimäärade ühtlustumise. Madalamad intressimäärad koos vähese erasektori laenukoormusega võimaldavad nendel majandustel näidata arenenud Euroopaga võrreldes kõrgemaid pikaajalisi kasvumäärasid.
Suurimad kasusaajad on kodumaistest tarbijatest sõltuvad tegevusharud – pangandus,kindlustus, jaekaubandus ja ehitus. Praegustel hinnatasemetel pakuvad Kesk- ja Ida- Euroopa turud pikaajalisele investorile erakordset väärtust. Maailma arenevatel turgudel näeme märkimisväärseid võimalusi põllumajandus- ja finantssektoris, kus praegused hinnatasemed sisaldavad ainult osaliselt mõlemas sektoris
leiduvaid suuri kasvuvõimalusi.

Oktoobris avaldatud töötuse numbrid (septembri kohta) näitasid positiivseid arenguid Kesk- ja Ida- Euroopa regioonis. Eelmise kuuga võrreldes langes töötus Ungaris,Tšehhis, Rumeenias, Bulgaarias, Eestis, Lätis ja Venemaal, samas kui töötuse kasvust teatasid Horvaatia, Poola ja Türgi.Tänu töötuse stabiilsele langusele ja kasvavale tarbijakindlusele käesoleval aastal, on jaemüük hakanud enamikes Kesk- ja Ida- Euroopa riikides tõusma. Septembris kasvas jaemüük Poolas (+8,6%), Venemaal (+4,7%), Lätis (+6,1%) ja Leedus (+6,1%). Teised riigid teatasid augusti numbritest, mis näitasid samuti positiivseid arenguid jaesegmendis. Selle tulemusena on inflatsioon Kesk- ja Ida- Euroopa -s hakanud taas vaikselt hoogu koguma.Kesk- ja Ida- Euroopa valuutaturud olid viimaste kuudega võrreldes vähem volatiivsed, samas kui enamik regiooni valuutasid odavnes euro suhtes. Vene rubla ja Türgi liir odavnesid euro suhtes vastavalt 2,5% ja 1,1%. Ungari forint jätkas kallinemist ja tõusis euro suhtes 1,9%. Maailma turgudel odavnes USA dollar 2,1% ja Jaapani jeen kallines 1,4% euro suhtes.
Eesti euro kasutuselevõtu protsess kulgeb tõrgeteta ja on graafikus. Eesti Panga esindaja arvamuse kohaselt on ligi 97% euro sularahast juba Eestisse kohale jõudnud. Kõik on valmis 1. jaanuariks 2011.
Teave selle kohta, milliseid tagajärgi võib eurole üleminek kaasa tuua, baseerub valdavalt meediast kuuldul ja suhtlusel nende riikide elanikega, kus on euro juba kasutusele võetud.
Enim mainitud hirmud seostusid inimestel isikliku tasandiga - nt uute hindadega on raske harjuda, kehval elujärjel olijatel läheb veel raskemaks, mündid teevad arveldamise tüütuks.
Muidugi jaanuari kuu palga saamine kutsub inimestes välja šokki,sest kätte saadava palga numbrid eurodes on tunduvalt väiksemad,kui harjutud on saama.


7 нояб. 2010 г.

Valitsus vajab vahetust.

**





Tarbijahinnaindeks tõusis 2010. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,7% ja võrreldes tänavu septembriga 0,6%.Kaubad olid eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5,6% ja teenused 3,2% kallimad. Toidukaup oli 8,5% ja tööstuskaup 2,7% kallim.Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 8,1% ja mittereguleeritavad hinnad 3,7%.Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 8,9%-line kallinemine, mis andis kogutõusust ligi poole ning millest omakorda kolm neljandikku andis piimatoodete 20,7%-line ja köögivilja 36,8%-line hinnatõus. Suuremat mõju avaldas indeksile veel elektri, soojusenergia ja kütte 9,4%-line kallinemine, mis andis kogumuutusest ligi viiendiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud värske köögivili (67,2%), piim (38,6%) ja kohv (32,4%), odavnenud aga näiteks fotokaubad (19,4%) ja televiisorid (12,4%).Septembriga võrreldes mõjutasid oktoobris tarbijahinnaindeksit kõige rohkem piimatoodete 7,2%-line ja leivatoodete 7,4%-line hinnatõus ning puuvilja 8%-line odavnemine. Toidu ja mittealkohoolsete jookide 2%-line kallinemine andis kuumuutusest ligi neli viiendikku. Võrreldes eelmise kuuga on enim kallinenud tatar (88,8%), värske kurk (27,1%) ja peenleib (26,7%) ning odavnenud sidrun (36,8%) ja banaan (18,9%).
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2010
Kaubagrupp
Oktoober 2009 – September 2010 –
oktoober 2010, % oktoober 2010, %

KOKKU 4,7 0,6

Toit ja mittealkohoolsed joogid 8,9 2,0

Alkohoolsed joogid ja tubakas 7,3 0,6
Riietus ja jalatsid 2,2 1,0
Eluase 5,2 -0,2
Majapidamine -2,2 0,4
Tervishoid 1,0 0,0
Transport 4,5 0,5
Side 6,6 0,0
Vaba aeg 1,4 0,0
Haridus ja lasteasutused 2,3 -0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus 0,0 -0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,5 -0,2
See on viimaste aastate kõige kõrgem hinnatõus.Kusjuures väga kõrge hinna tõus on kaupadel,millede osakaal toidukorvis on väga kõrge.Näiteks peenleiva hind tõusis 26,7 % ,tatar 88.8 %, värske kurk (27,1%), värske köögivili (67,2%), piim (38,6%) ja kohv (32,4%).
Põhjuseks on asjaolu,et Eestis on väga nõrk vaba konkurents ja palju varjatud kartellikokkuleppeid.Meie valitsus suhtub hinna tõusu leigelt.Rahandusministeerium on isegi kevadest alates on arvanud,et küll see asi iseenesest korda saab,aga näha on et ei saa midagi korda.
Piltlikult öeldes peaminister peaks tihedamini külastama poode ja lausa räuskama kaupluste juhatajate peale ülikõrgete hindade pärast,kuid ta ei tee seda ja sisuliselt jäi sellega juba hiljaks.Kauplused aga rahva peal teevad katseid –kui kõrge hinnaga on rahvas nõus,siis muudkui tõstavad hindu veel kõrgemale.Ka Tarbijate ühendused meie riigis ei tegutse,see oleks tugev jõud,ega kauplused ei julgeks niisama lihtsalt kui praegu hinda tõstma. Ka tarbijakaitse vaikib,olgu et elekter jm on nende kontrolli all.
Ega siin pole imestada,et riiki juhtiv reformierakond kaotas hiljuti järsku oma kõrge reitingu.Eks rahvas ütleb oma sõna tulevastel valimistel.Igal juhul valitsus vajab vahetust.


4 нояб. 2010 г.

Võrreldes buumi ajaga ehitusmaterjalide hinnad odavnes tänaseks ca 11 %.

**






Ehitushinnaindeks langes 2010. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,9%. Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks 1,2%.
Ehitushinnaindeksit mõjutas endiselt enim tööjõu odavnemine, mis võrreldes 2009. aasta III kvartaliga oli 3,3% odavam. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on ainsana tõusnud ehitusmasinate tunnihinnad. Ehitusmaterjalide hinnad on jäänud eelmise aasta sama kvartali tasemele.
Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusid nii tööjõu, masinate kui ka materjalide hinnad.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis II kvartaliga võrreldes 1,1% ja langes 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 1,2%.
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel.
Ehitushinnaindeks hakkas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langema 2009. aasta alguses, tänavu on langus igas kvartalis aeglustunud — I kvartalis oli langus 7,1%, II kvartalis 3,4%.
Võrreldes eelmise kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks viimati 2008. aasta III kvartalis. Seejärel langes ehitushinnaindeks seitse kvartalit järjest kuni III kvartali tõusuni.
Ehitushinnad tõusid 2008. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 3,1 protsenti.
Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes nii eelmise kvartaliga kui ka eelmise aasta III kvartaliga eelkõige tööjõu ja ehitusmasinate kallinemine.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2008. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 3,6 protsenti.
Võrreldes tänavu II kvartaliga tõusid nii tööjõu, masinate kui ka materjalide hinnad.
Ehitusmaterjalide kauplustes ringkäiku tehes silmab kõikvõimalikke leiunurki ja sooduspakkumisi. Olgu siis värvid, tapeedid või kõikvõimalikud viimistlus- ja kattematerjalid.
Samas ehitusmaterjalide hinnad selle aasta jooksul olid seni küllaltki stabiilsed.
Võrreldes buumi ajaga ehitusmaterjalide hinnad septembris 2010 olid ca 9 % odavamad.
Samas tööjõud selle ajaga odavnes tänaseks ca 11 %.




1 нояб. 2010 г.

Eesti majandus on veel nõrk

**






Eestit tabas maailma finantskrahh ja usaldamatuse järsk süvenemine halval ajal. 2008. aasta esimesel poolel andsid 2005-2006. aasta ülekuumenemise järelmõjud end veel selgelt tunda – ehitustööde maht langes, laenukasv pidurdus, tööpuuduse oht nõrgendas tarbijate tulevikuusku ja koos sellega vähendas nõudlust. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all, müümata varude kasv põhjustas raskusi tootmise jätkamisel. Väljapääsu nähti ekspordi arendamises, mis pidi korvama siseturu taandarengu. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti traditsioonilistel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja globaalsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus teisel poolaastal tugevasse kriisi.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2008. aastal püsivhindades 3,6% ja moodustas jooksevhindades 248,1 mld krooni (kasv jooksevhindades 9,2 mld krooni ehk 3,7%). Majandusolukord halvenes kvartalist kvartalisse: I kv – kasv 0,2%, II kv –langus 1,1%, III kv – langus 3,5% ja IV kv – langus 9,7% (I poolaasta langus 0,5%, II poolaasta langus 6,7%). Globaalse majanduskriisi negatiivsed mõjud SKP-le (summaliselt) olid kõige suuremad tööstuses, kaubanduses ja veonduses-laonduses.

SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et sisenõudlus vähenes 4,6%, sellest eratarbimine 4,0% ja investeeringud 8,6%. Loodud lisandväärtusest investeeriti 28,4% ja tarbiti leibkondade poolt 54,8%.
2008. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 6,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 3% ja omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas vähenes 9,1%. Nii tööstuse kui ka kaubanduse osas oli teine poolaasta esimesest oluliselt halvem.
2009 majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.
Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.
Sisemajanduse kogutoodang (SKP) vähenes 2009. aastal püsivhindades 14,1% ja moodustas jooksevhindades 214,8 mld krooni (langus jooksevhindades 36,7 mld kr). Suuremal määral põhjustasid langust töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus.
SKP arvestus tarbimise meetodil näitab, et 2009. aastal vähenes Eesti sisenõudlus 2008. aastaga võrreldes 23,9%, millest investeeringud vähenesid 34,5% ja eratarbimine 18,9%.
Äriettevõtete tegevust 2009. aastal iseloomustavad järgmised andmed: tööstustoodang (mahuindeks) langes 25,5%, kaupade jaemüük (mahuindeks) vähenes 15,6%, omal jõul tehtud ehitustööde maksumus jooksevhinnas langes 37,3%.
2008. aasta kevadel alanud jaemüügi vähenemine võrreldes eelmise aasta vastava kuuga langes madalaimale tasemele 2009.aasta veebruaris, vähenedes aastaga 19%. Märtsist maini vähenes jaemüük aastases võrdluses 14-16%. Jaemüügi langus aeglustus mõnevõrra juunis kui jaemüük vähenes aastaga 11%. Aeglustumine oli aga lühiajaline ja juulis kiirenes jaemüügi langus taas.
Juulis 2009. mõjutasid kaupade jaemüügi langust enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta juuliga võrreldes neljandiku. Kõige rohkem ehk 32% vähenes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, mänge ja mänguasju, sporditarbeid, lilli, istikuid, väetisi jm. Hoolimata juunis toimunud kergest elavnemisest majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, püsis juulis nende kaupluste müük jätkuvalt tugevas languses. Neis kauplustes vähenes jaemüük aastaga 27%. Eelnevate kuudega võrreldes aeglustus aga langus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodet kauplustes. Nende kaupluste jaemüük vähenes aastaga 15%, mis oli väiksemaid langusi viimase poole aasta jooksul.
2010. aasta septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 1%. Ligi kaks ja pool aastat kestnud jaemüügi langus jaekaubandusettevõtetes pöördus tänavu septembris taas tõusule.
Septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,5 miljardit krooni (288 miljonit eurot). 2009. aasta septembriga võrreldes paranes märkimisväärselt tööstuskaupade kaupluste jaemüük, mis pöördus langusest tõusule ning kasvas 4%. Oluliselt paranes jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm. Neis kauplustes pöördus jaemüük üle kahe aasta kestnud languse järel taas tõusule, kasvades 2009. aasta septembriga võrreldes 11%. Mõnevõrra paranes müük ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes, kuid nende kaupluste jaemüük aastases võrdluses veel kasvu saavutada ei suutnud ning võrreldes 2009. aasta septembriga vähenes jaemüük neis 7%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes kaupade jaemüük veel ka spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (17%), kasutatud kaupade kauplustes (16%), tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (10%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (7%).
Jaemüük toidukaupade kauplustes jäi eelmise aasta septembriga võrreldes samale tasemele. Nende kaupluste müügimahtude kasvu pidurdas septembris kiirenenud toidukaupade hinnatõus.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 8%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2010. aasta üheksa kuuga (jaanuar-september) vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 5,6 miljardit krooni (360 miljonit eurot), millest kaupade jaemüük andis 80%. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.
Siiski jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks oli viimati 105% ja langeva trendiga. Makimaalnemahuindeksi väärtus 135% oli 2007.aasta teisel poolel.


26 окт. 2010 г.

Firmade käive Eestis pidevalt kokku kuivab

**





Alles see oli kui Eesti kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.
2009. aastal kaupade eksport vähenes nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni. Eksport vähenes väga järsult kohe I kvartalis.
Kui 2008. aastal oli ekspordikäive kvartalite lõikes 31–34 miljardit krooni, siis 2009. aastal oli see järgmine:
• I kv 23,4 miljardit krooni,
• II kv 25,5 miljardit krooni,
• III kv 25,8 miljardit krooni,
• IV kv 26,6 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:
• Soome (18,4% kogu ekspordist),
• Rootsi (12,5%),
• Läti (9,7%) ja
• Venemaa (9,3%).
Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Statistikaameti andmetel kosus Eesti eksport augustis 2010.võrreldes mullusega koguni 37 protsenti. Augusti sedavõrd suurt ekspordi kasvu ei osatud ette näha mitte keegi ning see tuli positiivse üllatusena. Augusti number oli oodatust oluliselt parem.Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37 protsenti ja import 34 protsenti eelmise aasta augustiga võrreldes. Seejuures suurenes eksport näiteks Rootsi 67 protsenti. Tänavu esimese kaheksa kuuga kokku on aga eksport kasvanud mullusega võrreldes 26 protsenti.
Eestist eksporditi augustis enim masinaid ja seadmeid (23 protsenti koguekspordist), mineraalseid tooteid (13 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).
Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes masinate ja seadmete eksport koguni 71 protsenti. Statistikaameti selgituste järgi suurenes kaubagrupiti augustis enim telefonide ja isoleeritud traadi eksport, kasvades mullu sama ajaga võrreldes vastavalt 501 ja 120 miljoni krooni võrra.
Samas sisetarbimine Eestis on juba pikemat aega kehv ja erilist tarbimisbuumi pole ju koduturul kahjuks niipea oodata - nii et riigi majanduskasv on praegu ühekülgne ning kõike probleeme eksport riigis ei lahenda ja ainult selle najal me veel majanduskriisist välja ei rabele.
Muidugi kasvuruumi on Eestis veel küllaga - me peaksime oma eksporti veel vähemalt poole võrra kasvatama, Selleks on Eestis veel küllalt võimalusi.Ja seda mitte ainult uute tootmisettevõtete rajamisega.
Kuigi Eesti mõnedel ettevõtetel läheb praegu taas paremini, pole eufooriaks siiski veel põhjust, kuna kriisi tagajärjel on paljude firmade käive kodumaal kokku kuivanud. Positiivne on seejuures aga tõik, et majanduskriisi mõjul on kasvanud nende ettevõtete hulk, kes on eesmärgiks seadnud oma toodete-teenustega välismaale laieneda.Samas pole välismaale laienemine ettevõtete jaoks lihtne ning tavaliselt võtab see aega kolm-neli aastat.
Riigil tuleks lahendada terve rida probleeme,mis takistavad ekspordi mahtude suurenemist.Asi on jõudnud niikaugele,et Eestis puudub vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõud,ei ole isegi liinitöölisi,puudub vastav insenertehniline personal,kes suudaks inimesi ja masinaid tööle panna ja palju muud.
Riigil tuleks need küsimused kiiresti lahendada.Seni aga pole lootust,et Eesti aastane ekspordimaht juba järgmisel aastal jõuaks vähemalt kriisieelsele tasemele ning tunduvalt ületaks senise rekordaasta 2008, mil Eesti ekspordimaht ulatus üle 130 miljardi krooni.
Ka "tarbimisbuumi" tekitamine koduturul ootab tõhusamat valitsuse abi töötuse likvideerimisel riigis,sest kriisi aastatel Eesti residentidel on vähenenud palgatulude kogumahud, mistõttu on loogiline,et sisetarbimine on järsult kukkunud ning väheneb veelgi.Sellega aga veel paljude firmade käive kodumaal kokku kuivab -ning firmade pankrottide ja töötute arv suurenevad veelgi.


21 окт. 2010 г.

Töö on parim viis vaesuse leevendamiseks

**






Euroopa Parlamendi teatel puudutab vaesus ligikaudu 85 miljonit inimest ehk 17 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast.Laste ja noorte vaesuse ohu määr on veelgi kõrgem, ulatudes 2008. aastal EL-27 riikides 20protsendini, kusjuures kõige kõrgem määr oli 33  protsenti.
Eakad on samuti suuremas vaesuse ohus kui elanikkond üldiselt – 19 protsenti elavad vaesuse ohus.Peab ütlema,et vaesete ja tõrjutute arv võrredes 2003.aastaga vähenes vähe.
Sest 2003.aastal suhtelises vaesusriskis (ELi suhteline vaesuspiir - 60% mediaansissetulekust tarbimiskaaludega 1:0,5:0,3) elavate inimeste arv oli pea 18% elanikkonnast. Kolm peamist vaesusest ohustatud elanikerühma olid ja on töötud (eelkõige pikaajalised töötud) ja pered, kus mõni liige on töötu, paljulapselised ning üksikvanemaga pered. Töötute leibkondadest (ükski täiskasvanud liige ei tööta) olid vaesed 62%, kolme ja enama lapsega peredest 20% ja üksikvanemaga peredest 35%.
Tööturul on riskirühmadeks ka noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, ning madala haridustasemega ja üle 45-aastased tööotsijad. Üheks peamiseks noorte ebasoodsa positsiooni põhjuseks on nende hariduse puudulik vastavus tööturu nõudmistega. Puuetega inimestesse ei ole traditsiooniliselt suhtutud kui potentsiaalsesse tööjõusse ning seepärast kogevad nad tööturul takistusi. Olgu selleks siis tööandjate ja puuetega inimeste endi suhtumine, ebasobiv haridus ja ettevalmistus või töö ja töökoha kohandamisega seotud probleemid.
Võib öelda, et peamiste vaesuse ja tõrjutuse ohus olevate rühmadena nähakse tegevuskavas pikaajaliselt töötuid ja tööturult tõrjutuid, koolist välja langenuid, erivajadustega lapsi, puuetega inimesi, eluasemeprobleemidega inimesi ja vägivalla ohvreid.
Vaesete ja tõrjutute arv on liialt suur ning takistab Euroopa Liidu konkurentsivõimet.Sellises olukorras on väga raske tagada stabiilne majanduskasv, töökohtade arvu suurenemine.
Eesti jaoks peamised väljakutsed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ja vähendamisel on järgnevad:

· suurendada tööga hõivatust, toetades eelkõige pikaajaliste töötute ja teiste riskirühmade tööle saamist ja tööl püsimist;
· tagada sotsiaalkindlustuse kaudu piisav sissetulek inimestele, kes ei suuda ise endale vanuse, täieliku töövõimetuse või töökaotuse tõttu elatist teenida;
· kindlustada lastega peredele piisav rahaline toetus ja muu abi, et ennetada ja leevendada laste vaesust;
· parandada hariduse kättesaadavust, kvaliteeti, ja vastavust tööturu nõudmistele;
· tõhustada vägivalla ja kuriteoohvrite abistamist, ennetamaks nende tõrjutust;
· elamistingimuste parandamine ja eluaseme kättesaadavaks muutmine riskirühmadele;
· kodutuse ennetamiseks laiendada aktiivseid tööhõive- ja hoolekandemeetmeid ning tegeleda alkoholismi ja narkomaania ennetamise ja raviga;
· saavutada haridus-, tööhõive-, sotsiaalse kaitse, tervishoiu-, eluaseme- ja teiste poliitikate parem seostatus nii riigi ja kohaliku elu tasandil, tagamaks abivajajatele igakülgne ja nende vajadustele vastav abi.

Töö on parim viis vaesuse leevendamiseks.
Kuid Eestis 01.10.2010. seisuga oli töötuid 70 268, mis moodustab tööjõust vanuses 16. eluaastast pensionieani 10,8 protsenti.
Registreeritud töötuse protsent oli suurim ehk 16,7 Ida-Virumaal ning madalaim ehk 6,2 Jõgevamaal.Nn tegelik töötus, mis võtab arvesse ka registreerimata töötuid, oli statistikaameti andmetel II kvartalis 18,6 protsenti.
Tõõjõuturu olukord on endiselt suhteliselt nukker, kuid trend on vähemalt osaliselt siiski positiivne. 2010. a. II kvartalis oli statistikaameti andmetel Eestis 127 700 töötut, mis on eelmisest kvartalist 9 200 inimese võrra vähem.
Töötuse vähenemine siiski ei anna põhjust liigseks rõõmustamiseks, sest tööga hõivatute hulk suurenes samal ajal 553 600 inimeselt 558 800 inimesele.
Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2020 vanusegrupis 20-64 tööhõive määr 76%.
Samas 2010. aastal jääb arvatavasti tööhõive määr järgneva kümne aasta madalaimale tasemele - 67,4% vanusegrupis 20-64.

Järgneb.



17 окт. 2010 г.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 3%.

**





Juulis 2010.a. Eesti ekspordi maht oli 696,9 mln eurot -muutus võrreldes eelmise perioodiga 5.2% ning Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 32.2 %.
Juulis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 32% ja import 23% eelmise aasta juuliga võrreldes. Masinate ja seadmete eksport suurenes 61% ja import 69%.
2010. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 697 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 740 miljoni euro eest. Eksport suurenes 170 miljonit eurot ja import 138 miljonit eurot võrreldes 2009. aasta juuliga. Kaubavahetuse puudujääk oli 43 miljonit eurot, mis oli ligi kaks korda väiksem kui eelmise aasta juulis.
Eestist eksporditi juulis enim masinaid ja seadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (15%) ning metalle ja metalltooteid (10%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate ja seadmete eksport 61% ehk 58 miljonit eurot. Samuti suurenes metallide ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Masinaid ja seadmeid eksporditi peamiselt Rootsi ja Soome, metalle ja metalltooteid Soome ja Türki ning puitu ja puittooteid Soome, Rootsi ja Suurbritanniasse.
Juulis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (23% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (18%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes masinate ja seadmete import 69% ehk 70 miljonit eurot. Samuti suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete import. Masinaid ja seadmeid imporditi peamiselt Rootsist ja Soomest, transpordivahendeid Saksamaalt ja Rootsist, ning metalle ja metalltooteid Soomest ja Saksamaalt.
Peamised kaupade ekspordi sihtriigid olid juulis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (13%) ja Venemaa (13%). Võrreldes eelmise aasta juuliga suurenes kõige rohkem eksport Rootsi, Venemaale ja Hiinasse. Hiina eksporditi peamiselt mineraalseid tooteid.
Peamised riigid, kust Eestisse juulis kaupu imporditi, olid Soome (16% Eesti koguimpordist), Saksamaa ja Läti (kumbki 11%). Enim suurenes kaupade sissevedu Rootsist ja Poolast.
Perioodil jaanuar-juuli 2010 kasvas eksport Eestist 24% ning import Eestisse 20% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eurostati andmetel kasvas EL riikide eksport samal ajavahemikul 16%.
Ekspordi- ja impordikäive kasvas enam vaid selle aasta mais. Augustis eksporditi Eestist kaupu 711 miljoni euro väärtuses ning imporditi Eestisse 12,2 miljardi 782 miljoni euro eest. Eksport suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 192 miljonit eurot ning import 200 miljonit eurot. Kaubavahetus kasvas kiiremini viimati selle aasta mais, kui ekspordi kasv oli 39% ja impordil 46% eelmise aasta sama kuuga võrreldes.Kaubavahetuse puudujääk oli augustis 71 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta augustiga puudujääk mõnevõrra suurenes.
Euroopa Liidu (EL) riikidesse eksporditi Eestist kaupu 479 miljoni euro eest, mis moodustas 67% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes eksport EL riikidesse 36%. Eksport ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse suurenes 40%.
EL riikidest imporditi Eestisse kaupu 641 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 82% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes import EL riikidest 38%. Import kolmandatest riikidest suurenes 19%.
EL riikidega oli kaubavahetuse puudujääk 162 miljonit eurot. Kaubavahetuses kolmandate riikidega tekkis ülejääk 91 miljonit eurot.
2010. aasta juuliga võrreldes suurenes augustis eksport 2% ning import 6%.
Ekspordi tõus on muidugi hea, aga eksport pole suurenenud euroliidu riikidesse, vaid muudesse riikidesse. Majanduse tulevik oleks kindlam, kui eksport toimuks turvalistesse klassikalistesse riikidesse.
Töötleva tööstuse toodang suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes 22%. Oluliselt (41%) suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi augustis 3% rohkem toodangut kui aasta tagasi.
Augustis ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 33%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning metallitootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2010. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 1%.
Kahel viimasel suvekuul jaemüügi langus stabiliseerus. Kui juunis vähenes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis juulis ja augustis oli langus 1%.
Augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 309 miljonit eurot. Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus langus tööstuskaupade kauplustes, vähenedes eelmise aasta augustiga võrreldes 1%. Oluliselt on paranenud müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes. Nende kaupluste jaemüük oli 8% väiksem kui aasta tagasi samal ajal ja see oli väiksemaid langusi viimase kahe aasta jooksul. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes kaupade jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (18%), apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (9%), tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes (7%) ning kasutatud kaupade kauplustes (7%).
Toidukaupade kaupluste jaemüük, mis juulis märkimisväärselt paranes, aeglustus augustis veidi. Kui juulis suurenes nende kaupluste jaemüük 1%, siis augustis jäi nende jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes samale tasemele.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis ligi 383 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 81%. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 6%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 2%.
Euro tulek annab tarbimisele aasta esimeses pooles suure laksu.



12 окт. 2010 г.

2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati.

**






Tänapäeva majandus on mõeldamatu ilma välismajandussidemeteta.

Eesti eksport miljonit eurot alates aastast 1999 :

1917 3034 3007 2975 3299 3833 4847 5063 5642 5931 4498

Eesti väliskaubanduse bilanss on negatiivne. –

Eesti riik ostab rohkem kaupu sisse, kui müüb oma toodangut välja.

Eesti väliskaubandusbilanss, miljonit eurot alates aastast 1999

-445 -222 -177 -523 -413 -1111 -1432 -2911 -3352 -2762 -1332

Kaupade eksport kasvas 2008. aastal nominaalhinnas 5,5% ja ulatus 132,5 mld kroonini. Kasv jäi oodatust väiksemaks, ja seda osaliselt ka maailma majanduskriisi tõttu. Teisalt põhjustas tööjõu kallinemine jm ekspordi hinnatõusu (ekspordihinnaindeks 4,2%), mis alandas meie konkurentsivõimet välisturgudel. Töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid oma toodangust 54%, mis on 3%-punkti vähem kui 2007. aastal. Kaupu eksporditi 160 riiki, kusjuures peamised sihtriigid olid endiselt Soome, Rootsi ja Venemaa. Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 70%. Kaupade väljavedu baseerus suuresti sisseveetaval toorainel ja pooltoodetel, mida näitab ka asjaolu, et suurimaks ekspordigrupiks olid taas masinad ja seadmed, moodustades umbes viiendiku ekspordikäibest.

Kaupade import moodustas Eestis 2008. aastal 169,9 mld krooni, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 4,9% (nominaalhindades). Tänu impordi vähenemisele paranes oluliselt kaubavahetuse bilanss, mis läbi aastate on olnud suures miinuses. Nüüd moodustas defitsiit 37,4 mld krooni, mis on rekordilisest 2007. aasta omast 15,8 mld krooni väiksem. Suurim negatiivne bilanss oli mineraalsete toodete kaubavahetuses (u 12 mld krooni). Samas suurim positiivne saldo oli puidu ja puidutoodete kaubavahetuses (u 7 mld krooni).

Teenuste bilanss oli 2008. aastal traditsiooniliselt positiivne, kusjuures nii eksport kui ka import kasvasid. Teenuseid eksporditi 55 mld krooni eest ( 2007. a 50 mld kr) ja imporditi 38 mld krooni eest (2007. a 35 mld kr). Teenuste positiivne bilanss vähendas omakorda jooksevkonto kroonilist defitsiiti, mis moodustas nüüd 23,4 mld krooni ehk 9,4 % SKP suhtes (2007. a 43,5 mld kr ja 18,2%).

2009.aasta majandusaasta osutus Eestile raskemaks, kui 2008. aasta detsembris oodati. USA-st alguse saanud finantskriisi mõju maailmamajandusele oli tugevam, kui osati karta.

Kriis levis väga kiiresti ja tõmbas kaasa kõiki peamisi majanduspiirkondi. Mis aga eriti halb, kriis pärssis tugevasti rahvusvahelist kaubavahetust. Eestile kui ekspordist sõltuvale riigile tähendas see aga sisemajanduse koguprodukti olulist langust. Samuti raskendas Eesti olukorda asjaolu, et globaalsele kriisile eelnes siin kiire majandusareng, mis päädis kinnisvarabuumiga vahetult kriisi eel. Raskendavate asjaolude hulka tuleb panna ka eduaastatel kogu­nenud suur pangalaenukoormus ja pikaajaline välistasakaalustamatus.

Suur lisandväärtuse langus 2009. aastal vähendas riigi eelarvetulusid, omanike kasumit ja töötajate palka. Paljudele tähendas majanduskriis tööst ilma jäämist. Aasta keskseks probleemiks kujunes ettevõtetele kohanemine katastroofiliselt vähenenud nõudlusega, leibkondadele läbiajamine vähenenud tuludega ning riigile toimetulek kõrge tööpuudusega ja eelarvekärped.

Majanduskriis sundis riiki ja ettevõtjaid tegelema valdavalt lühiajaliste (ellujäämise) küsimustega, millel mõnel juhul oli aga ka kestvam positiivne mõju. Näiteks püstitas valitsus eesmärgi täita 2009. aastal Maastrichti kriteeriumid, mis tähendas suuri kärpeid riigieelarves. Nüüd Eesti ühineb 2011. aastal eurotsooniga. Vähem oluline pole ka välistasakaalu kvalitatiivne paranemine (positiivne jooksevkonto saldo), mis, tõsi küll, oli suuresti sisenõudluse vähenemise tagajärg. Majandusras­kused sundisid ettevõtteid ja valitsussektorit muutuma efektiivsemateks, kohanema raskemaks muutunud oludega, millest võib ka näha edaspidiseks teatud tulu.

Kaupade eksport vähenes 2009. aastal nominaalhinnas 31,2 miljardit krooni ehk 23,5% ja moodustas 101,3 miljardit krooni.

Kui 2008. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted oma toodangust 54%, siis 2009. aastal 52,8%. Ekspordi peamised sihtriigid olid endiselt järgmised:

• Soome (18,4% kogu ekspordist),

• Rootsi (12,5%),

• Läti (9,7%) ja

• Venemaa (9,3%).

Rootsi ja Soome olid need riigid, kuhu Eesti eksport ka kõige rohkem vähenes (kokku 11,2 mld kr). Põhjus on selles, et oluline osa Eesti kaubavahetusest Soome ja Rootsiga on tööstusharusisene ja sõltub nende riikide ekspordist kolmandatesse riikidesse.

Teenuste bilanss oli 2009. aastal traditsiooniliselt positiivne: eksport 49,4 miljardit krooni, import 28,4 miljardit (eelmisel aastal vastavalt 55,0 ja 35,8 miljardit krooni). Teenuste positiivne bilanss parandas olulisel määral jooksevkonto saldot, mis oli sel aastal esmakordselt positiivne: 9,8 miljardit krooni ehk 4,6% SKP suhtes.

Järgneb.


7 окт. 2010 г.

Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne

**




2008. aastal Eesti kiire areng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.Eestis on kõige suurem tööpuudus. Eurostati teatel oli tööpuudus Eestis 2009. aasta esimeses kvartalis 11 protsenti ning tänavu samal ajal 19 protsenti, mis ühtlasi tähendab, et Euroopa Liidu riikidest kasvas tööpuudus enim just Eestis. Tööpuudus jääb Eestis lähiaastatel tõsiseks probleemiks, sest majandus ei suuda ka kiirema kasvu korral piisavalt palju töökohti luua. Seetõttu suureneb oht, et tööotsijate oskused kaovad ja nad heituvad.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%.
Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Tööga hõivatute arv vähenes mullu IV kvartalis 581 000-ni. Aastakeskmine hõivatute arv oli 2009. aastal 596 000, mis on 61 000 (9,2%) vähem kui aasta varem. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel, sealhulgas kõige rohkem ehituses (28%), muude teenindavate tegevuste alal (22%), töötlevas tööstuses (16%), majutuses ja toitlustuses (15%) ning kaubanduses (10%).
Töökohtade kadumine ja pikaajaline töötus on järjest süvendanud töötute ja nende leibkonnaliikmete majandusliku toimetuleku raskusi. 2009. aasta IV kvartalis hindas oma toimetulekut rahuldavaks alla poole 15–74-aastastest. Mõningates raskustes olijate osatähtsus kasvas 37%-ni ja suurtes raskustes olijate osatähtsus 16%-ni (164 000 inimeseni). Vanemate töötuse tõttu on rasketes majanduslikes oludes ka järjest rohkem lapsi. Leibkondades, kus ükski leibkonnaliige ei tööta, kasvas 2009. aasta IV kvartalis 37 000 last (alla 18-aastased), mis on üle kahe korra rohkem kui aasta tagasi.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on Eestis hetkel tööga hõivatute arv nii madalal, nagu pole seda kunagi varem olnud.
Taliga sõnul langes Eestis hõivatute arv esmakordselt alla 570 000. Eestis käis 2010.a.esimeses kvartalis tööl 554 000 inimest, see on väiksem number kui 2000. aastal, kui meil oli eelmise kriisi aeg. Siis oli Taliga sõnul aasta keskmine hõivatute arv 572 500.

Nii vähe hõivatuid ja nii palju töötuid kui Eestis praegu on, ei ole meil kunagi olnud.

Ametühingute juht hr.Taliga märkis, et see mida poliitikud viimasel ajal on raporteerinud, et igal nädalal registreeritud töötute arv väheneb, ei ole päris tõene, kuna registreeritud töötud on suhteliselt piiratud näitaja ja sellest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Mis puudutab tegelikku töötust, siis need statistikaameti numbrid, mis tulevad kvartaalselt, on tunduvalt olulisemad ja esimeses kvartalis oli Eesti tööpuudus statistikaameti andmetel 19,8 protsenti.
2010. aasta II kvartalis oli töötute hinnanguline arv 128 000 ja töötuse määr 18,6%. Töötus vähenes esmakordselt pärast ligi kaheaastast järjepidevat kasvu.
Töötute arv, mis alates 2008. aasta teisest poolest järjepidevalt kasvas ja tänavu I kvartalis rekordilise 137 000-ni tõusis, vähenes II kvartalis 9 000 võrra. Töötuse määr langes 19,8%-st 18,6%-ni. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, mil töötuid oli 92 000 ja töötuse määr 13,5%, oli töötus tänavu II kvartalis siiski märkimisväärselt suurem.
Tööpuudus on probleemiks eelkõige meeste hulgas. Kaks aastat tagasi oli töötuse määr 4% ringis nii meeste kui naiste puhul, kuid edasi kasvas töötus eriti kiiresti just meeste hulgas. Tänavu I kvartalis tõusis meeste töötuse määr 25,2%-ni. II kvartalis langes meeste töötuse määr 22,6%-ni, kuid oli jätkuvalt oluliselt suurem kui naiste töötuse määr (14,8%).
Uusi töötuid tuli viimastes kvartalites juurde järjest vähem, samas pikaajalise töötuse kasv jätkus. II kvartalis oli 58 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 19 000 kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 46%-ni, väga pikaajaliste töötute osatähtsus 15%-ni. Ka tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli II kvartalis rohkem kui I kvartalis (vastavalt 9 000 ja 7 000).
Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu II kvartalis 559 000, mis on 5 000 (0,9%) rohkem kui eelmises kvartalis. Tööhõive kasvas II kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Hõive kasvu mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, majutuse ja toitlustuse, kinnisvaraalase tegevuse ning kunsti, meelelahutuse ja vabaaja tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu II kvartalis 34 000 võrra (5,7%) vähem.
Samas Eestis varimajanduse osakaal on tänavu 29.9% tööturu jäikuse ja maksude suure osakaalu tõttu.Venemaa juhtiv majandusekspert Mihhail Hazin ei näe eurotsooni minekus Eesti jaoks erilist kasu isegi mitte lähiperspektiivis,sest need plussid ,mida riik võib sellest sammust saada ,oleks ta niigi saanud.Eesti valitsuse ees seisab keeruline ülesanne, elavdada majandust ja suurendada tööhõivet.




1 окт. 2010 г.

Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.

**





Hiljuti Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ soovitas meile saabuva euro eeliseid täiel määral kasutada ja võimaldada kohandamismehhanismidel laienenud euroalal tõrgeteta toimida,selleks on väga tähtis, et Eesti rakendaks asjakohast poliitikat, toetades seeläbi püsivalt kiiret majanduskasvu. Eesti valitsus võttis selleks kohustuse tagada euro kasutuselevõtu järel toodangu ja tööhõive jätkusuutlikku kasvu soodustav majanduskeskkond, tasakaalustatud makromajandustingimused ja hinnastabiilsus.
Kahjuks praegu ei saa öelda,et nimetatud kohustuste elluviimine on jõuliselt Eesti ellu rakendumas.
Olgu et Eestis on paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport. ,sellest vaimustuda ei tasu,nagu meil praegu seda teeb nn partei ja valitsus, tuleb silmas pidada, et Eesti majandus on maha käinud ning kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis.
Juulis 2010 eksport oli 10 904,1 mln krooni
,samas kui import oli 11 582,9 mln krooni.
Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele. Tööstusettevõtted tootsid augustis 23 protsenti rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Aasta alguse mõõdukale kasvule järgnes kiire tõus — aprillis tootsid ettevõtted 19 protsenti, mais 17, juunis 21 ja juulis 23 protsenti rohkem toodangut kui 2009. aasta vastavatel kuudel, teatas statistikaamet.Tänavust toodangu kasvu on mõjutanud peamiselt suurenenud välisnõudlus, sest Eesti siseturg on veidi elavnenud alles viimastel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 22 protsenti ning selle müük ekspordiks tervelt 41 protsenti. Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt nõrgem — siseturule müüdi 3 protsenti rohkem toodangut.
Toodang ületas augustis eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes rohkem kui kaks korda, ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas 33 protsenti. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite tootmises, masinate ja seadmete ning metallitootmises.
Toodangu kiire kasvu põhjustaja oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub 2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva tööstuse toodang jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti augustis sama palju toodangut kui juulis, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 1 protsendi.
Elektrit toodeti augustis 53 protsenti ja soojust 8 protsenti rohkem kui 2009. aasta samal kuul. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest ei tohi unustada ,et Eesti majandus on väga tugevalt sõltuv ekspordist.
Samuti peab arvestama, et erasektori võlakoorem on Eestis tohutult suur ehk peaaegu võrdne SKT-ga!,ka varimajanduse osakaalu poolest (42%) on Eesti Euroopa Liidus Läti järel teisel kohal.
Praegu võib öelda,et suur osa Eesti majandusest töötabki tühikäigul ning tööpuudus on endiselt väga suur.
Kuigi registreeritud töötus kahanes tänavu teises kvartalis esimest korda ligi kahe aasta jooksul, ulatub tegelik töötute arv ca130 000 inimeseni ehk 18,6%-ni.
Eriti murettekitavaks on pikaajaline töötust -. 58 000 inimest (46%) on tööta olnud üle aasta ja 19 000 (15%) üle kahe aasta.

Suurel osal Eesti ettevõtjatest siseturul niipea ei ole asja.Ärid seisavad,sest siseturul tellimusi on väga vähe. Eesti ettevõtete palgafond vähenes eelmisel aastal pankrottide, koondamiste ja palgakärbete tõttu 21,5%, selgus maksu- ja tolliameti statistikast.
Töötajate arv vähenes aastaga 73 000 inimese ehk 13% võrra 486 000 töölkäijani.
Kõige enam ehk ligi 23% töötajatest saab 5000-8000-kroonist kuupalka.
Eestis tegutses eelmise aasta lõpus 44 600 ettevõtet ehk aastatagusega võrreldes ligi 9% vähem.
Nii et kokkuvõttes praegune Eesti majanduse areng on jätkuvalt tasakaalustamata ning sellepärast sellisest majandusest rahval ei ole midagi head oodata.
Partei ja valitsus lubab ühtelugu,et Eestis enne euro tulekud hinnad ei tõuse,kuid tegelik elu on midagi muud.Ühtelugu ja üheaegselt tulevad meil ootamatud hinnatõusud.Kuid peab arvestama,et sellistest hinnatõusudest Eesti majandus ei tõuse.Siin,võib öelda,toimub lihtne raha ümberjagamine,mille käigus rikkamad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks.Kuid riigi poolt ei ole märgata mingit sekkumist,et selline mõttetu hindade tõus peatada. Lõpuks aga peab selle hinnatõusu kinni maksma seesama Eesti riik sotsiaaltoetuste kaudu!
Seega usaldusväärse majanduspoliitika rakendamist ootame Eesti valitsuselt juba aastast 2005,kuid see ei tule ja ei tule. Kuulda on,et Euroopa Keskpank on hiljuti esitanud mitmeid ettepanekuid euroala majanduse juhtimise tugevdamiseks. Praegu ei jää meil muud üle,kui oodata,et need ettepanekud vaatab läbi president Van Rompuy juhitav töörühm kes määrab kindlaks, kuidas tugevdada euroala majanduspoliitika juhtimis- ja täitevstruktuure,eestlastel tuleks aga see küsimus lahendada eelseisvatel riigikogu valimistel.Ka majandus- ja rahaliidu institutsiooniliste alustalade tugevdamiseks tuleb Euroopa parlamendil teha märkimisväärseid edusamme. See aitaks muuta majandusliitu ühtsemaks, nii et see vastaks rahaliidus juba saavutatud majandusliku lõimumise ja vastastikuse sõltuvuse määrale.


Järgneb.


28 сент. 2010 г.

Eesti majanduse struktuur oli liikunud väga vales suunas!

**





Eesti Panga kevadprognoosi hinnangul vaja 2013. aastaks seatud eelarve tasakaalu eesmärgi saavutamiseks valitsusel oma eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 8 miljardi krooni võrra, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok hiljuti riigikogu ees.
Lipstok märkis, et selleks tuleb kärpida kulusid või tõsta makse.
«Eelmisel ja sel aastal tõusnud maksumäärad seavad tulude ehk maksukoormuse edasisele kasvule tõenäoliselt piiri, kust edasi hakkaks see juba majanduskasvu pidurdama. Pigem tundub otstarbekam otsida võimalusi, kuidas eelmisel aastal kiirelt kasvanud ja uute töökohtade loomist pärssivat tööjõu maksukoormust hoopis vähendada, » ütles Lipstok.
Samas peaminister Andrus Ansip kiitis oma hiljuti peetud kõnes pikalt senist Eesti majanduspoliitikat. «Olen veendunud, et raha-, eelarve- ja ka struktuuripoliitika, mida Eesti seni on järginud, on olnud parim viis valmistamaks meid ette edukaks liikmesuseks Euroopa Rahaliidus,» kinnitas ta,olgu et seni tegelikult Eesti majanduse struktuur oli liikunud väga vales suunas!Kusjuures tööhõivetaastamise poliitikast ja kreenis oleva majanduse turgutamisest A.Ansip räägib vähe!
Sümptomaatiline on seejuures, et meie valitsus (peaministri isikus) enne valimisi teeb näo,et ta asunud sotsiaalselt rõhutute poolele. Mis on iseenesestmõistetav, kuna eesmärk (võimule jääda) pühendab abinõu.
Muidugi on napi eelarvetasakaalu saamine metsik töö ja eneseületamine, selle eest oleks tulnud avaldada kiitus tegijatele, muidugi seda juhul kui meie kõige tähtsam vara, ehk nagu ütlevad plusspunkte jumaldavad suured ja tähtsad tegelased, inimfaktor, inimressurss, inimkapital ei oleks tasakaalust väljas,nagu see praegu kahjuks on.

Sest ei saa pidada 21. sajandil normaalseks, et viie rikkama riigi hulka pürgivas riigis on töötuse tase üle 18%-nii et tööl ei käi rohkem kui 140000 inimest,samuti on peresid, kellel pole lastele võimalik isegi kõige tavalisemat toitu lauale panna.

Nüüdsest,kui tulekul on euro, kuulub tõeliste delikatesside hulka ka piim, mõne aja pärast leib, sai,liha jne. On nähtud paljud pereisasid, pisar silmas, kes ennast alandades küsivad kümme krooni pisiperele leiva ostmiseks.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles hiljuti Eesti Panga korraldatud eurokonverentsil, et Eesti reageeris kriisist tingitud uuele majanduskeskkonnale suhteliselt kiiresti, tõestades oma kohanemisvõimet. Kuid ta ei nimetanud et see kohanemisvõime tuli Eestis tootvat tööd tegijate inimeste,pensionäride, õpilaste ja laste arvelt. Võib öelda et kogu Eesti rahva arvelt valitsejad pääsevad nüüd eurokukrusse.
Samas euroalaga ühinemine ei taga Eestile kiire ja stabiilse majandusarengu ,sest eurole üleminek ei too meile jalapealt kaasa majanduslikku õitsengut. Miinuseid ja võimalikke ohtusid on euro tulekuga palju. Kaotame rahapoliitikas iseotsustamisõiguse. Formaalselt saame küll euro asjades kaasa rääkida, kuid meie hääl maksab sama palju kui Malta või Küprose oma. Teiseks hakkame kinni maksma teiste maade lollusi – Kreeka, Portugali, Hispaania, Iirimaa omi.Üle 200 miljoni krooni võtab rahvalt eurole üleminek , maksma tuleb nii sularahaautomaatide ümberseadistamise kui ka teavituskampaaniate eest. Euro nimel eelarvekärbete ja maksutõstmistega Eestis raha on majandusest välja pumbatud, selle asemel et seda majanduse elavdamisse süstida, ning sellise poliitika loogilisel tagajärjel tekkiski meil suur majanduslangus,töötus,laste nälg ja hindade tõusud. Väga imelik on ka see,et miks me siiski kipume praegu eurorahatsooni?
Asi on selles,et mitmed ühisraha kasutavad riigid majanduse jalul hoidmiseks vajavad ise abi!Näiteks Portugal ei ole tänaseni suutnud kuigi palju ära teha oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks,riik suutis veenda investoreid ostma vaid kahte kolmandikku müüki pandud võlakirjadest.
See tähendab, et Portugal peab tõenäoliselt koos Iirimaaga Kreeka teed minema ning hakkama otsima rahalist esmaabi,mille osutamisel ka meie peame Portugali jt.Euroopa riike rahaliselt toetama! Samas Eestil ei ole võimalik seda teha,kuna ka meie eelarve on suure puudujäägiga ja riigi sotsiaalsed probleemid on lahendamata.Lisaks sellele, et Portugal ei suuda hetkel kokkuhoiupoliitikat ellu viia, nõuab Euroopa Keskpank veel eelarvekärpeid. Hinnanguliselt on Portugalil vaja 70 miljardi ja Iirimaal 80 miljardi euro ulatuses toetusi. Koos Kreekale antud abiga teeb see kokku 260 miljardit eurot, ehk üle nelja triljoni krooni.. Iirimaa ja Portugal otsivad Euroopa Stabiilsusfondilt rahalist abi ajal, mil nende kaaslased euroalas on tõrksad abi osutama.  Näiteks on Kreeka juba kulutanud 110 miljardi euro eest stabiilsusfondi abipakette.
Enamik neist probleemidest oleksid lahendatavad, kui kasv eurotsoonis oleks nii kiire nagu mõned kuud tagasi. Eurotsooni kasv on aga aeglustunud ning seda Saksamaa väiksema võimsuse tõttu.
Saksamaa võimekus Euroopa majandust edendada langes kahel põhjusel. Esiteks kahjustab riigi võimet eksportida USA aeglustunud majandus ja nõrk dollar. Teiseks peavad Saksamaa pangad vähendama laenude väljastamist.
Kui Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy juhitud väed viivad lõpule eelnõu, mille kohaselt saaks trahvida rahanduspoliitikast üleastuvaid riike, ja Euroopa Parlament selle ka heaks kiidab, võib kõik siiski veel hästi minna.
Selle eelduseks on, et Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad kokkuleppele Lissaboni lepingut puudutavates erimeelsustes. Nimelt soovib Saksamaa Lissaboni lepingu üle vaadata ja kehtestada seal välja toodud reeglid kogu Euroopa Liidule. Prantsusmaa aga ei taha lepingu muutmisest midagi kuulda ja soovib rangemaid reegleid ainult euroalas.
Nii et veelkord võib öelda miks ja milleks me trügime praegu eurorahatsooni,kus Eesti rahva vaesumine süveneb veelgi!



23 сент. 2010 г.

Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelselajal toime oma põhiülesandega.

**




2008. aastal Eesti kiire majandusareng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.

Kiire toodangukasvu periood oli mõningal määral ka tasakaalustamata kasvu ja majandusliku ülekuumenemise aeg,» viitas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ Eestit kriisi ajal tabanud raskustele.
Tema sõnul oli lõpuks Eesti majanduse makromajanduslik tasakaalustamatus üsna suur.
Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelselajal toime oma põhiülesandega.
Täiesti arutult väljus valitsuse kontrolli alt palgatõus eriti võrreldes tootlikkusega, seda alates 2006. aasta esimesest kvartalist. 2007. aasta teises kvartalis kasvas reaalpalk (s.o ilma inflatsioonita) koguni 14,2%, tootlikkus aga 6%. See on absoluutselt igasuguse majandusliku loogika vastu, mõelgu alamakstud töövõtjad, mida tahes. Keskmine brutopalk tõusis 2008. aasta teises kvartalis rekordkõrgusele,

Euroopa Keskpanga presidendi kinnitusel on kohaliku konkurentsivõime taastamiseks ja madala inflatsiooni hoidmiseks jätkuvalt väga tähtis, et palgadünaamika oleks jätkusuutlik, st palgakasv oleks kooskõlas tööviljakuse tõusuga.

Tema hinnangul on julgustav, et majanduslangus Eestis näib olevat lõppenud, kuid see pole siiski põhjus rahulduda seni saavutatuga.
«Jätkusuutliku välispositsiooni taastamiseks on väga oluline, et Eesti toetaks siseressursside ümberjaotamist ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Selleks, et soodustada jätkusuutlikku töökohtade loomist, peavad palgad jääma piisavalt paindlikuks.
Euroopa Keskpanga seisukohalt väga tähtis, et Eesti valitsus säilitaks valvsuse, tagades hiljuti saavutatud madala inflatsioonitaseme püsimajäämise ka eelseisvateks aastateks ning võttes selleks vajadusel jõulisi meetmeid.»

Riigi ülesanne ei ole toota kaupu ega teenuseid - olgugi tegemist selliste spetsiifiliste valdkondadega nagu elektrienergia või raudteeveod.
Riigi ülesanne on turu toimimise tagamine seal, kus seda ühel või teisel põhjusel toetada tuleb,kuid see ülesanne jäi Eesti valitsusel seni teostamata.
Tulemus on kurb.Praegu on Eestis 128 000 töötut ja 559 000 hõivatut.
Kõigele lisaks peab arvestama, et praegu on meil tööpuudus 18% (hiljaaegu 20%) just nimelt selle tõttu, et ta mõned aastad tagasi oli vaid 4%. 2008. aasta teises kvartalis oli Eestis vaid 27 300 töötut. Kui aprillis2010. hindas Eesti suurim pank tänavuseks töötuse määraks 14 protsenti, siis sügisese prognoosi kohaselt jääb keskmine töötuse määr sel aastal 17,8 protsendi tasemele. Prognoosi kohaselt väheneb töötus 2012. aastaks 12,5 protsendini. Swedbanki pronoosib varasemast kõrgemat töötust kahel põhjusel. Esiteks on tööealise elanikkonna aktiivsus püsinud väga kõrge ning vaatamata sellele, et töö leidmine on keeruline, ei ole inimesed töö otsimisest loobunud. Soov leida tööd püsib Swedbanki majandusanalüüsi kohaselt kõrge ka järgnevatel aastatel.
Teise põhjusena tõi pank selle, et uute töökohtade loomine aasta esimeses pooles olnud varem prognoositust aeglasem.
Panga teatel on vähenenud küll ametlik tööpuudus, mis ei kajasta tegelikku olukorda, kuna need, kes ei saa enam riigilt toetust, statistikas ei kajastu.
Ühtlasi on kasvanud töötamine välismaal ning tõenäoliselt suureneb see ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.
Suurest tööpuudusest ja väiksematest sissetulekutest tingituna Eesti sisenõudluse kasv on jäänud nõrgaks. Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida. Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Swedbanki teatel väheneb Eesti pankade koondlaenuportfell karmistunud laenutingimuste tõttu.
Tugevamad ettevõtted teevad investeeringuid omavahendite arvel.Valdavalt kasutatakse laenuvõtmist emaettevõtetelt, laenuaktiivsust ei suurenda ka avalik sektor, kus suuremad investeeringud tehakse Euroopa Liidu finantseerimise toel
Swedbank nõuab 2-3 korda kõrgemat marginaali kui näiteks Rootsis. Miks? Kuna Eesti laenuvõtjal pole kuskilt mujalt laenata. See on puhas röövimine, mida ei õigusta mingi majanduslik olukord. Lihtsalt kasutatakse juhust.
Samas kägistab see käitumine Eesti ettevõteid, ja see omakorda pidurdab majanduskasvu riigis.

Tekib küsimus miks Eesti valitsus ei lahenda selliseid probleeme? Miks ei suurendata välisfinantseerimist? Kui nii,siis varsti praegu veel toimivad ettevotted lähevad varsti pankrotti ja töötute hulk praeguse 140 000 asemel un vähemalt 200 000.
Paistab et riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.

Järgneb.


20 сент. 2010 г.

Millal alandatakse tööjõuga seotud maksusid.

**





Sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetakse majandustegevuse tulemusi. See võrdub toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmiseks kasutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahega. SKP mahuindeksi arvutused ühe elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi väljendatakse EL-27 keskmisega võrreldes (võrdne sajaga) — kui riigi indeks on üle 100, on SKP Euroopa Liidu keskmisest suurem ja vastupidi. Põhinäitajaid väljendatakse PPS-ides, mis kõrvaldab riikidevahelised hinnaerinevused ja võimaldab võrrelda riikide SKP mahtu. PPS-i väärtuste alusel arvutatud indeks (EL-27 = 100) on mõeldud pigem riikidevaheliste kui ajaliste võrdluste tegemiseks.
Kui võrdleme SKP elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi (EL-27 = 100),siis näeme et Eestis 2009.a.oli see näitaja 63,samas kui Luksenburgis 267 ning Taanis 117. Lätis ja Leedus vastavalt 49 ja 53.Soomes 111 ja Rootsis 120.
Huvitav on märkida,et kui võrreldes buumiajaga (2007.a.) SKP ühe elaniku kohta langes Eestis kahe aastaga 10%,siis Soomes ja Rootsis see langus oli vastavalt ca 6% ja 4 %.
See tähendab,et kahe aastaga sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetud majandustegevuse tulemused kahanesid Eestis võrreldes näiteks Rootsiga kaks ja pool korda!
Meie ja Rootsi lood on üsna erinevad. Eesti tuleb ülikiirest konvergentsiga seotud tasakaalustamata kasvust ja varahinnamulli lõhkemisest 2007. aastal, oleme saanud kahes järgus vastutuule. Esmalt siseriiklikust tasakaalustamatusest tulenev langus ja siis globaalne langus otsa. Kusjuures me ei tea, kas teine osa on lõppenud.

Rootsi ei ole olnud nii tasakaalustamata, võlakoorem on oluliselt ühtlasemalt jaotunud. Rootsi kroon on nõrgenenud euro suhtes, see on pehmendanud majanduskriisi. Intressimäärad on madalad, intressikulu on väga palju vähenenud. Tasasemaks maandumiseks on polstreid Rootsil veel küll. Samas, lõplikud majanduskriisi mõjud pole veel teada, osa mõjust on ka pehmendatud ja edasilükatud. Põhjamaad tervikuna on majanduskriisis hästi vastu pidanud.

Tööpuudus on Rootsiski kasvanud ja pankadelgi on omad mured.
Sealsed probleemid on võrreldes siinsetega oluliselt väiksemad. Eestis on palju probleeme alles ees. Üle majandustsükli oodatavad laenukahjumid, mida investeerimismaailm prognoosib, erinevad Eestis ja Rootsis viis kuni seitse korda. Erinevused Baltikumis ja Põhjamaades ei ole mitte üks kuni kaks korda, vaid mastaapselt suuremad.

Rootsi autotööstus on kõvasti haiget saanud, sealhulgas lai ring allhankijaid. Kinnisvarahinnad on kukkunud väga vähe, suuremates linnades pole hinnad üldse kukkunud, madalate intresside pärast on kohati toimunud isegi väike hinnatõus.
Eesti tööpuudus on roninud kuhugi 15-20 protsendi vahele. Rootsis on hoopis teistsugune majandus kui Eestis, kus töötuid on sedavõrd palju. Tarbimise mahud vähenevad veel, muutub kogu majanduskeskkond.
Meie valitsejatel puudub nägemus,kuidas edasi minna.Riik peaks hoolitsema,et tingimused ettevõtluseks oleksid soodsad ja reeglid kõigile võrdsed.Kui suudame maksusüsteemi ettevõtjasõbralikuks teha,elavneb majandus kiiresti ja tööpuudus kaob.Tõhusat lahendust tööpuudusele siiski kuskilt ei paista.Ja tegelikult elu on raske väga paljudele inimestele.
Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid. Aeg oleks parandada väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega.
Veel hiljuti võis kuulda,et Arengufond peab Eesti jaoks jätkuva enesega rahulolu taustal kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, mille järgi siinses majanduses jätkab juhtpositsioonil Skandinaavia päritolu kapital ning majandusmudel jääb oma iseloomult staatiliseks.
Selle stsenaariumi järgi on Eesti peamiseks konkurentsieeliseks tööjõu madal hind Läänemeremaade väärtusahelate madalama lisandväärtusega osades. Eesti saab kuidagi hakkama, aga arengulagi on ees.
Visiooni järgi jätkatakse 2011. aasta valimiste järel Eestis senist majanduspoliitikat ja tugevnevad suhted piirkonnas pakuvad vähemalt vajalikku stabiilsust.
Euroopa Liidu struktuurifondide raha jätkab sissevoolu. Teistele välismaise kapitali allikatele jääb Eesti juurdepääs tagasihoidlikuks.
Kodumaises pangandussektoris on endiselt domineerimas Rootsi pangad, kes suurte laenukahjumite ja karmistatud regulatsioonide tõttu on valmis vähem laenama.
Kohalikud kapitaliturud ei too olukorda mingisugust leevendust. Eesti ettevõtete võlakirjaturg ja aktsiaturg kannatavad madala likviidsuse käes, eriti pärast valitsuse otsust mitte tuua Eesti Energiat börsile.
Kehvad majandusnäitajad vähendavad kapitali kättesaadavust terves Läänemere piirkonnas. Selle mõju on ent eriti terav Eestis, kus valitsus ei suuda suunata uusi investeeringuid ettevõtjatele ja uutesse majandussektoritesse.
Ka Arengufond ise on sunnitud aastal 2011 vahendite puudusel oma tegevuse lõpetama.
2015. aastal uue riikliku investeeringute ja innovatsiooni fondi Soome SITRA toel käivitamine ei too kaasa edasiminekut.
Eesti majandusliku arengu mudel jääb staatiliseks. Eesti firmad püüavad säilitada konkurentsivõimet tuginedes madalamatele tööjõukuludele ja osaledes väärtusahelate madala lisandväärtusega osades.
Nad keskenduvad peamiselt odavekspordile ja lihtsamate teenuste osutamisele sektorites nagu toiduainete töötlemine, põllumajandus, koosteliinid ja lihtne tootmine (ka Põhjamaades kasvavate cleantech-tehnoloogia ja heaolu-teenuste valdkondades), mõned odavamad personaalteenused ja telefoni-kõnekeskused.
Lisaks paranevad pisut väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega. Kaubavahetuse mahud suurenevad aeglaselt, peamiselt tänu keskmise väärtusega eksporditoodetele, mis moodustavad enamiku Eesti majanduslikust koguproduktist – nagu toit ja puit.
Majandusintegratsiooni aeglasele suurenemisele aitab oluliselt kaasa Venemaa poolne topelttollide kaotamine ning positiivne läbimurre toimub ka Eesti-Vene ühiskondlikes ja poliitilistes sidemetes.
Venemaast on saanud Eestile pragmaatiline naaber, kui mitte päris sõber.
Euroopa Liidu liikmestaatus ja tihenev piirkondlik koostöö loob Eesti elanikele sotsiaalse turvavõrgu. Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad aga kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid.
Majandusmudeli käigushoidmiseks alandatakse tööjõuga seotud maksusid; leiavad aset piiratud ulatusega reformid valitsusaparaadis ning hariduspoliitika soosib tugevalt kutsekoole. Edukaid Eesti ettevõtteid, nii uusi kui ka vanasid, ostavad jätkuvalt üles välisinvestorid - suurima Eesti eksportija,
BLRT Grupi on ära ostnud üks Rootsi erakapitali fond. Eesti kapital surutakse välja. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid.
Majanduslik mudel, mida toetab odavusel põhineva konkurentsivõime säilitamiseks kutseõppele keskenduv haridus, jääb võõraks andekatele ettevõtjatele ja innovaatoritele, kes ei suuda kapitali ligi meelitada. Aalto ja Uppsala Ülikoolid liidavad endaga tudengite puuduses vaevlevad Eesti senise avalik-õiguslikud ülikoolid, vähendades neis seejärel läbiviidavate teadusuuringute intensiivsust.
"Ajude äravool" Eestist jätkub ka seetõttu, et paremad üliõpilased otsivad üha enam võimalusi kraadi omandamiseks välismaal. Kokku hakkab igal aastal Eestist lahkuma 5000 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat ja kõrgkooliastujat, vähendades tööpuuduse koormust lühiajaliselt, kuid teravdades pikemas plaanis demograafilist ja talentide kriisi.
Poliitiline maastik jääb üldiselt samaks, tekitades juhtpoliitikuis endaga rahulolu. See omakorda toob kaasa gradualismi, mille tulemuseks on vaid kaotatud võimalused. Siiski tehakse edusamme riigisiseses rahvuste integratsioonis eelkõige tänu kaubanduse hoogustumisele Venemaaga ja venekeelse elanikkonna kaasamisele Eesti ühiskonda.
Sealjuures on sümboolse tähendusega Eesti esimese vene rahvusest ministri ametissenimetamine aastal 2016.
Suhtelisest stabiilsusest ja mitme aasta jooksul suurema tööpuuduse ärahoidmisest hoolimata on selline Eesti majandusel määratud võhm otsa saama. Aastaks 2018 on tööjõukulud ja inflatsioon taas oluliselt tõusnud. Kuna pole toimunud suuremaid muudatusi majanduse struktuuris, seisab Eesti ikka silmitsi raskete küsimustega: kuidas jääda kellelegi vajalikuks üha konkurentsitihedamas maailmamajanduses ja mida võtta ette kodumaal järjest suurenevate sotsiaalsete kulutuste ja tööpuudusega?
Arengufond kirjeldab oma 2018. aastani ulatuvates kasvuvisioonides nelja stsenaariumi, millistest peab kõige tõenäolisemaks "Lõuna-Soome" vairanti. Seda juhul, kui jätkub minimaalne sekkumine asjade
käiku, mis meid kõiki puudutavad.

Järgneb.

<

13 сент. 2010 г.

Ansip ei sobi peaministriks.

**




Alles see oli,kui 2.septembril 2010.a.peaminister Ansip teatas Postimehe veergudel,et meil pole aastaid nii head maksulaekumist olnud kui tänavu.
Peaminister tunnistas siis ka valitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastates, et kuigi varem on juttu olnud sellest, et aasta lõpuks võib makse laekuda prognoositust ca 2 miljard krooni võrra enam, annavad augusti maksulaekumised põhjust isegi enam loota.
«Kõik maksud on päris hästi laekunud - eriti hästi on laekunud aktsiis, sotsiaalmaksu laekumine on samuti väga hea,» tunnistas ta.
Peaministri sõnul praeguseks on riigil käes ca 68 protsenti oodatud maksulaekumistest. Tema kinnitusel pole varasematel aastatel nii head tulemust ette näidata ning siis on laekumised jäänud samal perioodil 63-65 protsendi vahele.
Samuti lükkas Ansip ümber jutud, nagu poleks riigil pensionide maksmiseks raha. Tema kinnitusel pensione keegi vähendama ei hakka ning kõik pensionid makstakse välja õigel ajal.
Ansipi jutust jääb mulje,et meil läheb masu ajal paremini kui headel aegadel ehk siis oleme ikka väga rahul ja õnnelik rahvas!
Samas hiljem,kõigest 8 päeva peale Ansipi kiidujuttu,laupäevases Postimehes 11.septembril 2010.a. hädaldab raha puudumise pärast Eesti Haigekassa,kes Postimehe neljandal leheküljel ütleb,et kuna maksulaekumine Eesti riigis on halb,soovib Haigekassa kasutada enam kui 500 miljoni krooni ulatuses reservi.
Lugejale saab siit selgeks,et peaminister oma kiidusõnumites luiskas rahvale ja peamiselt on ta oma esinemistes väljas valimispropaganda tehes. Siin võib öelda - no kes ei tahaks valimistel edu saada, sellest ka ilmselt on peaministril „ülihea“ mõtteviis.
Lükates tööandjate manifesti prügikasti asus A.Ansip justkui töötajate huve kaitsma,olgu et alles mõni aeg tagasi surus ta läbi töölepingu seaduse,mis oli töötajate olukorda halvendav! Ja kõik see on A.Ansipi poolt tehtud selle nimel,et järgmisse riigikogusse ja valitsusse endale soe koht saada.
Samas Eestis pole kunagi nii palju olnud kodutuid,vaeseid ja töötuid kui praegu!
Ca 30% inimestest elab peost suhu ja kui juba kõhukõrvalt kokku hoitakse....!
Viimase Postimehe AKs Jüri Mõis ütleb,et Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida.
Sügisest on Eestis tõusmas ka küttekulud.Nii et Jüri Mõis on mõelnud küttetorud majast lahti ühendada ja kütta paar talve mööbliga.
Tuleb silmas pidada, et Eesti majandusolukord on väga sant- kaubavahetus on pidevalt defitsiidis,sisetarbimine on vilets. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandust kraavist välja tõmmata, sest Eesti majandus on sõltuv ekspordist.
Kuigi töötuse määr on jätkanud langust, Eestis on see langus küllaltki tagasihoidlik ning ei likvideeri niipea ohtlikult pikaajaliseks veninud töötust.
Jätkuva majanduskriisi tõttu kasvab kaua tööta olnud Eesti inimeste hulk, kes töötukassalt toetusi enam ei saa.Rahvas lahkub riigist!
Laupäevase Postimehe juhtkirjas on selgelt öeldud,et Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Samas riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.